Kehaline aktiivsus ja selle mõju tervisele
Algklassilastel esineb küllalt sageli lampjalgsus,
millega kaasneb tihti suurenenud kaal või sünnipärane sidekoe nõrkus (Hermlin
2001:72).
1.4 Lampjalgsuse tekke põhjused ja ennetamine
Kõigile tuntud ja kõige lihtsam jalalaba seisundi hindamise viis on märjast
jalatallast jäänud jälje vaatlus.
Perearstidel on laste tervise aktiivse hindamise üheks võtteks luustiku hindamine ja
sellega seotud võimaliku patoloogia avastamine(Sooba 2006).Lampjalg võib olla
kaasasündinud kehaehituslik omadus või jalalaba normaalsest erineva tegevuse tagajärg
(Liukkonen & Saarikoski 2008: 20-21). Kaasasündinud lampjalgsust esineb harva ning
sellest teavitatakse vanemaid juba pärast sünnitust (Meitern 2007).
Tavaliselt tervetele väikelastele endile nende probleemid vaevusi ei põhjusta. Samas
on see ideaalne vanus muutuste korrigeerimisel nii rühihäirete, lampjalgsuse kui ka
hüppeliigese ,,lõtvuse" suhtes(Sooba 2006).