INDUKTIIVSED ELEMENDID INDUKTSIOON ON …? ,SEDA MÕÕDETAKSE HENRIDES (H). INDUKTIIVSED ELEMENDID ON: POOLID, TRANSFORMAATORID EHK TRAFOD DROSSELID JNE. ENAMASTI KASUTATAKSE NEID VÕNKERINGIDE TEGEMISEKS, KOOS KONDEDEGA, NING PINGETE MUUTMISEKS. SAMUTI SISENDITE JA VÄLJUNDITE SOBITAMISEKS. VASTUPIDISELT KONDEDELE OMAVAD POOLID SUUREMAT TAKISTUST KÕRGETEL SAGEDUSTEL JA VÄIKSEMAT MADALATEL SAGEDUSTEL . INDUKTSIOON ON PINGE TEKE ELEKTRI JUHIS, KUI SEE LIIGUB LÄBI MAGNET VÄLJA. südamikuga POOL Muut pool TRAFO ? INDUKTIIVSED ELEMENDID klipp youtube-ist Poole saab liigitada nende südamiku materjali järgi; ferriit-, süsinik- ja südamikuta poolid. Mähistraadi järgi; ühe ja mitme kihiline mähis, sammmähis - keeru ja keeru vahel on vahe, sektsioon mähis - ühel teljel mitu jadamisi ühendatud mähist, ristmähis, vabamähis e....
Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga nöiteks auruhüdro või gaasiturbiiniga, sisepõlemis-või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust ja pinget voolusagedust muutmata. On erinevaid transformaatorite liike: jõutrafod, autotrafod, eraldustrafod, impulsstrafod, keevitustrafod II Elektromagnetlained Atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõutult jagada samade omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada ning minna minimaalse energiaga olekusse. Elektromagnetlaine on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, ms kandub ruumis
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond ES.-------.------- ------------ EA-06 Keevitus Referaat Õppeaine - Õpetja: ------------------------ Koostja: -------------------- Tallinn 2009 Keevitus Keevituse ajalugu 1880-ndatel tegeleti keevitamisega vaid sepakojas. Sellest alates hakkas moodsa keevituse kiiret arengut mõjutama industrialiseerimine ja maailmasõjad. Peamised keevitusmeetodid: kontaktkeevitus, gaaskeevitus ja kaarkeevitus, leiutati kõik enne Esimest maailmasõda. 1900-ndatel olid tootmises domineerivamad gaaskeevitus ja lõikamine; mõned aastad hiljem hakkas elekterkeevitus sama suurt...
Koostas: Reppy 21.11.2012 Keevitamine 1. Keevitusprotsesside Liigitus: Käsikaarkeevitus Keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) Kontaktkeevitus Plasmakeevitus 2. Metallide keevitatavus: Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on juurdunud 4 keevitatavuse hindamise astet: hea, rahuldav, piiratud, halb. Hea keevitatavuse korral on keevisõmblusel ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi. Keevitatavus on rahul...
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millise kattega elektroode kasutatakse reeglina teraste keevitamisel süsiniku sisaldusega üle 0,2%? Vali üks: a. rutiilkattega b. aluselise kattega c. tsellulooskattega d. happelise kattega Küsimus 2 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitusvoolu allikatest on kõige kõrgema kasuteguriga Vali üks: a. keevitustrafod b. keevitusalaldid c. alalisvoolu generaatorid (keevitusmuundurid) d. vahelduvvoolu generaatorid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millest ei lähtu keevitaja keevituselektroodi diameetri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Vali üks: a. keevitatava materjali keemilisest koostisest b. õmbluse ruumilisest asendist c. keevitatava materjali paksusest d. õmbluse servakujust Küsimus 4
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võr...
11 Käsikaarkeevituse seadmed Käsikaarkeevitusel kasutatav keevitusvooluallikas peab andma madala pingega (15-50 V) tugevat voolu (15-500A). Tal peab olema võimalus keevitusvoolu reguleerimiseks. Vahelduvvooluga keevitamiseks kasutatakse Joon. 24 Keevitustrafo keevitustrafosid (Joon. 24). Keevitustrafod on lihtsa ehitusega, odavad ja töökindlad. Peamiseks puuduseks on vahelduvoolukaare halvem püsivus võrreldes alalisvoolukaarega. Sellest tuleneb ka keevisõmbluse madalam kvaliteet. Alalisvooluga keevitamiseks kasutatakse keevitusgeneraatoreid, keevitusalaldeid ja keevitusinvertereid. Joon. 25 Keevitusgeneraator Keevitusgeneraatoritel (Joon. 25) kasutatakse ajamina sisepõlemismootorit
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallurgia ..................................................................................................................... 4 2. Metalli reaalne struktur .................................................................................................. 4 3. Kristalliseerumine ........................................................................................................... 5 4. Sulamid .......................................................................................................................... 5 5. Fe- Fe3C faasid...
üldkoormus ei tohi ületada trafode summaarset nimivõimsust. 12.) 3 faasiline trafo samast lülitusrühmast on lülitatud paraleelselt. Kogu koormusele 510kVA kõikide trafode lülituspinge on 6,5%. Trafode võimsused on 100, 160, 250kVA, milline koormus jaguneb üksikutele trafodele. Snx 100 510 Ukx = 6,5 ... S1 = 6,5 78,5 Kolme mähisega trafo autotrafo, keevitustrafod Kolmefaasilise asünkroonmootori töötamispõhimõte Pingestades kolmefaasilise asünkroonmasina staarori mähised tekib nendes vool, millega kaasneb magnetvood, kui staatori mähised on 120 kraadi nihutatud siis megnetvoog on pöörlev. Pöördmagnetväli indutseerib staatori ja rootori mähises EMJ. Kui rootori mähised on suletud tekib nendes vool. Rootori voolu ja pöörleva magnetvooga tekib pöördmoment. Kui arendatav pöördmoment on suurem kui pidurdusmoment hakkab rootor tööle.
Säästetrafo e. Autotrafo üks mähis moodustab osa teisest. Selle trafo primaar ja sekundaarahel ei ole elektriliselt isoleeritud. Et autotrafo mähised ei ole elektriliselt teineteisest isoleeritud, siis ei valmmistata neid suure ülekandeteguriga ohutustehnilistel põhjustel. Autotrafosid valmistatakse ka kolmefaasilistena Tihti on autotrafod muudetava sekundaarpingega. Levinuim on laboratoorne autotrafo. Selle trafo saab lülitada primaarpingele 220 või 127V. 17. Keevitustrafod, välistunnusjoon. Kaarkeevitusel kasutatakse trafosid sellise sekundaarpingega, mis kindlustav kaare kindla süttimise ja stabiilse põlemise. Käsikaarkeevitusel kasutatakse trafosid tühijooksupingega 60..75 V, mis nimikoormusel langeb 30 V- ni. Keevitusvoolu piiramiseks lühisel ning kaare stabiilseks põlemiseks peab trafol olema järsult langev väliskarakteristik U2=f(I2) keevitusahelas aga tunduv induktiivsus (cos=0.4...0.5). keevitusvoolu suuruse
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
