...........................................................................................................9 Juhised keevituspõletite käsitsemiseks.....................................................................................12 Surugaasireduktorid..................................................................................................................13 Vasak- ja paremsuunaline keevitamine....................................................................................17 keevitustraat..............................................................................................................................19 Ohutus keevitamisel..................................................................................................................20 Kokkuvõte.................................................................................................................................22 Kasutatud Kirjandus:......................................................................
4 Injektorpõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 5 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Keevitusgaasid Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas.
Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (5) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda vasak- ja parempoolset. Vasaksuunaline keevitamine (Pildil nr 6)Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul keevitatakse paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. See keevitusviis on laialt levinud ning kasutatakse õhukeste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Vasaksuunalisel keevitamisel kuumeneb põhimetall hästi, soodustades sellega keevitusvanni edasiliikumist. Selle keevitusviisi korral näeb keevitaja hästi õmblust, seetõttu on keevisõmbluse välimus parem kui paremsuunalisel keevitamisel.
(joon.34). Joonkeevitusel saadakse pidev õmblus jadamisi asuvate ja üksteisega kattuvate punktidega. Elektroodina kasutatakse rulle, mis on ühendatud vooluallikaga ning mis annavad liidetavaile detailidele surve ja pööreldes nihutavad neid edasi. Keevitusseadmetena kasutatakse statsionaarseid keevitusaparaate ja teisaldatavaid punktkeevitustange. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus Keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat Seepärast nimetatakse seda keevitusviisi ka traadikeevituseks. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas (Joon. 25). Keevitustraat valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 1,6mm
Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed 18 Elektroodid 19 Varraselektroodid 19 Keevitustraat 21 Abivahendid 21 Vead keevitamisel 22 Defektid keevisõmbluses 22 Räbupesad 22 Sisselõige 23 Pealesulatised 23 Kontakt e. punktkeevitus 24
Tootlikkus ja protsessi pidevus Kõrge tootlikkus. Mittepidev Väikesed tootmismahud. Seadmete remont. Mittepidev Elektroodimaterjalide ja Kaitsegaas: Puhas Ar, gaasisegu Kaitsegaas: Ar, He, roostevabadel kaitsegaaside vajadus 98% Ar + 2% 02 terastel 88% N2 + 12% He. Elektrood: keevitustraat Elektrood: roostevabade teraste puhul puhtast volframist vardad Õmbluste kvaliteet Hea. Ei teki räbu. Parameetrite Hea. Ilma räbu ja oksiidilisanditeta valel valikul võib tekkida siledapinnaline keevisõmblus pritsmeid. Vajadus õmblusi puhastada Ei. Ei.
termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas.
TIG keevitust kasutatakse värviliste metallide Joon.24 TIG keevitus ja nende sulamite (Al, Ti, Mg, pronks 11 jne.) ning roostevaba terase keevitamiseks. TIG keevitusega on võimalik keevitada kõikides asendites. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus Keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat Seepärast nimetatakse seda keevitusviisi ka keevituspõleti otsik traadikeevituseks. Kaarleek traadikõri keevitustraat tekitatakse keevitustraadi ja kaitsegaas keevitatava detaili vahele. sula metall kaarleek
24 TIG keevitus ja nende sulamite (Al, Ti, Mg, pronks jne.) ning roostevaba terase keevitamiseks. TIG keevitusega on võimalik keevitada kõikides asendites. 11 12. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus Keevitamisel sulava elektroodiga on keevituspõleti otsik elektroodiks spetsiaalne keevitustraat keevitustraat traadikõri Seepärast nimetatakse seda kaitsegaas keevitusviisi ka traadikeevituseks. sula metall kaarleek Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevisõmblus keevitatava detaili vahele. keevitatav materjal
Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 3.1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 4 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala:kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend
Alusplaadi laius on 60 mm ning teise detaili laius 94 mm. Keevisõmbluse pikkus on 1400 mm. KEEVISLIITE ESKIIS Keevisõmblused mida kasutan (standard ISO 22553: 2000) on nõgus nurkõmblus. Asendi keevitamisel (EVS EN ISO 6947) Nurkõmblus seina alumine nurkõmblus EN: PB Arvutuslik mõõde Õmbluste pikkus kokku 1400 X 2 = 2800mm KEEVITUSVIISI OLEMUS MIG/MAG keevituse poolautomaadi skeem: 1gaasiklapp; 2keevitustraadi pool; 3traadi etteandemehhanism; 4keevitustraat; 5traadi etteande kiiruse reguleerimise nupp; 6keevituspõleti e. keevituspüstol; 7vooluallikas-alaldi; 8maanduskaabel; 9 maandusklemm; 10keevitatav toode; 11keevituskaar; 12voolukontakt e. traadidüüs; 13võrgutoitepistik; 14 kaitsegaasiballoon (CO2Ar; 80% Ar + 20% CO2; jm.); 15gaasireduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga 16 keevitusvoolu seadistuse nupp MIG/MAG keevitussuudme skeem Keevitatava materjali parameetrid (teras S355J2G3)
- Kasuta ka pritsmete vastast aerosooli, et pritsmed ei rikuks ega blokeeriks keevituspüstolit ja selle suudmiku. Keevitama asudes asetatakse keevituspüstol detaili lähedale, vajutatakse päästikule ja süttib kaarleek. Liigutakse ühtlase käeliigutusega ning keevituspüstol peab olema detailile võimalikult lähedal, vastasel juhul võib olla kaarleek ebastabiilne ja keevitus tulla ebaühtlane ning konarlik, mis ei vasta keevituse kvaliteedinõuetele. Keevitustraat valitakse vastavalt materjalile. Kui soovitakse kasutada paksemat keevitustraati siis tuleb valida ka suurem düüs.
otsale tekib rohekas kroon, mille järgi otsustataksegi atsetüleeni ülehulga üle. Töötsoon on tunduvalt heledam ja sulab tuumaga peaaegu ühte, loit aga muutub kollakaks. Atsetüleeni suure ülehulga puhul hakkab leek suitsema, sest atsetüleeni täielikuks põlemiseks ei jätku hapnikku. Parem- ja vasaksuunaline keevitus Paremsuunaline keevitamine Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatavale osale, keevitustraat aga liigub põleti järel. Põleti suudmikuga võngutatakse ristsihis. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja õhulämmastiku eest ning õmblusemetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Leek kuumutab pealesulatatud metalli, mille tõttu toimub õmblusemetalli ja remomõjutsooni aeglasem jahtumine. Lisametalli vardaga tehakse väiksema aplituudiga spiraalikujulisi liigutusi, võrreldes vasaksuunalise keevitamisega.
detaili vahel kaarlahendus, mille soojusenergia toimel elektroodimetall ja põhimetall sulavad. Kaitsegaasi kasutamine on vajalik ning see juhitakse keevitatavasse piirkonda läbi gaasisuudmiku. Kaitsegaas kaitseb keevitusprotsessi õhuhapniku ja lämmastiku eest. Protsess on pidev tänu keevitustraadi automatiseeritusele, see tähendab et keevitustraati antakse ette rullide abil. Keevitusvool juhitakse keevitustraati keevituspõletisse kinnitatava voolukontakti abil. Kuigi keevitustraat antakse ette automaatselt, on tegu siiski poolautomaatse protsessiga, sest põletit liigutatakse käsitsi. Keevitusmeetodi eeliseks elektroodkeevituse ees on suur tootlikus kuna puudub vajadus elektroodide vahetamiseks. Keevitamisel ei teki räbu, mis tõttu suureneb õmbluse kvaliteet. Puudusteks on kaitsegaasidest tingitud keskkonna piirangud (välistingimused). Samuti on keevitustraatide valik väliksem. MAG-keevitus on tänapäeval levinuim keevitusviis, näiteks
4 aluseline kate B 5 paks rutiilkate RR 6 tselluloos-rutiilkate RC 7 happeline-rutiilkate RA 8 aluseline-rutiilkate RB 9 happeline tsellulooskate AC 9 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus Keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat Seepärast nimetatakse seda keevitusviisi ka traadikeevituseks. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sulametalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas. Vead keevitamisel Korraliku keevisõmbluse saamiseks tuleb jälgida , et keevitusasend oleks mugav ja pingevaba.
Üle 10 mm paksuse materjali puhul keevitatakse õmblus mitmekihilisena. Vertikaal-ja laeõmbluste keevitamisel ei kasutata tavaliselt jämedamat elektroodi kui 4 mm. MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis MIG/MAG-keevitamisel tekitatakse traadikujulise elektroodi ja keevitatava detaili vahel kaarlahendus, mille soojusenergia toimel elektroodimetall ja põhimetall sulavad. Kuna keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat siis nimetatakse seda keevitusviisi ka traadi- keevituseks. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas. MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks,
kasutamine vajalik. Kuna konstruktsiooniterase süsinikekvivalent CE on väiskem kui 0,25%, mis tähendab seda et teras on keevitatav piiranguteta, sest ta ei ole kalduv nii külm- kui ka kuumpragudele. Kuna tegemist on torudega ja põkkliitega, siis võib nende keevitamine olla keerukas, kuid TIG-keevituse puhul saab ka keevitada ka keerulistes oludes. Lisamaterjalid Kuna on tegu konstruktsiooniterasega, siis sobib Vene standardi GOST 2246-80 järgi keevitustraat Cb-08G2C, Lääne standardi EN440 järgi valida elektroodtraat tähistusega G424MG2S1. Kasutatakse alalisvoolu, kuna on tegu tehasetingimusetega, sest masstootmine. Polaarsuseks valida päripolaarne. Vooluallikaks valin keevitusalaldi, sest neil on head dünaamilised omadused, ning nad on töökindald ja lihtsad. Toorikute ettevalmistus Keevitatavad toorikud lõigatakse välja kasutades giljotiinkääre. Toorikute servad laiuses 20- 30 mm puhastatakse õlist, veest ja mustusest
Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 2. Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid.
kus elektrood ühendatakse vooluallika +klemmiga. Keevitusvool antakse energiakadude vähenda- miseks keevitustraadile keevituspüstolisse kinnitatud voolukontakti abil vahetult enne keevituskaart. Keevituskaare piirkonda kaitstakse sinna juhitava kaitsegaasi joaga. MIG/MAG-keevitust loetakse poolautomaatseks, kuna elektroodi etteandmine on mehhaniseeritud, keevitusliikumine e keevitus püstoli liikumine piki õmblust toimub keevitaja käe abil. Keevitustraat Kanal Voolukontakt Elektrikaar Gaas + Põhimetall Joonis 1.1. MIG/MAG-keevituse põhimõtte skeem. MIG/MAG-keevituseks on vajalik stabiilne traadi etteandekiirus ja järgmise tingimuse täitmine: Protsessi stabiilsuse tingimus
käsikaarkeevitus elektroodidega, vale suured kulutused keevitusgaasile ja väike kaitsegaasi kasutamisel võib esineda palju kasutegur. pritsmeid. MAG keevitus. . Joonis 1. Joonis.1 MAG-keevitusseade. 1 kaitsegaasi klapp; 2 keevitustraadi pool; 3 traadi etteandemehhanism; 4 lülitusahel; 5 keevitustraat; 6 kaitsegaasi kanal; 7 keevitusvoolu juhe; 8 keevituspüstol (põleti); 9 vooluallikas; 10 tagasivoolukaabel; 11 vooluklemm; 12 detail; 13 keevituskaar; 14 voolukontakt; 15 vooluvõrgu pistikupesa; 16 kaitsegaasi balloon; 17 kaitsegaasi reduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga. Gaasikeevitus Joonis 2. Gaasipõleti
Saab keevitada kitsates tingimustes saab reguleerida keevitusenergiat parameetrite valik toimub seadme 6 suudmiku valikuga häälestuskaardi järgi 7 madal väljaõpe on lühike Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 11.Reduktor Valikut teha, et kumba keevitusviisi kasutada on raske, sest nii gaaskeevitus kui ka punkkontaktkeevitus mõkemaga saab keevitada väikese läbimõõduga detaile, Samas kui võrrelda temperatuuri, millega tehaks üks keevitus ja teine, siis valiksin selle põhjal gaaskeevituse, tema madalama temperatuuri pärast. Teisalt valiks punktkontaktkeevituse (PKK), kuna tal on suurem tootlikus, elektroode ning kaitsegaase
..3 mm paksu- sest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Sele 3.1. Gaaskeevituse üldine skeem 3.2. Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend
koos keevituspüstoliga-g, tagasivoolu- ja toitejuhe (Joon. 30 ja 31). Vooluallika moodustavad trafo ja alaldi. Etteandemehanism koosneb etteveorullidest ja traadipoolist. Traadipool mahutab 15 või 5kg traati (Joon. 32). Etteveorulli soon peab vastama kasutatava traadi läbimõõdule. Joon. 30 MIG/MAG keevitusaparaat koos balooni ja juhtmetega Joon. 32 Keevitustraat f Voolikukomplekt koos keevituspüstoliga (Joon. 33) c koosneb keevituspüstolist, elektroodikõrist, g b e keevitusvoolujuhtmest, kaitsegaasivoolikust ja etteveomehanismi lüliti juhtmest. d
Sellist leeki kasutatakse valuterase, alumiiniumi ning tsingi jootmisel ja keevitamisel.(joonis 3) joonis 1 joonis 2 joonis 3 4 Gaaskeevituse süsteem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 1.2 Injektorpõleti Põhiline tööriist gaaskeevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti. Gaaskeevitusel kasutatavat seadet põlevsegu moodustamiseks nimetatakse keevituspõletiks. Antud tööriista abil segatakse põlevgaas või vedelike aurud hapnikuga põlevseguks, millest saab keevituspõleti suudmikust väljumisel ning süütamisel keevitusleegik. Igal põletis on seadis, mis võimaldab
metallitilgad; Keevisõmblus; keevisvann; treimisel põhimetall) 1) Pealiikumine (v)- määrab lastu eraldamise 3) MIG/MAG keevitus kiirus. Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna MIG/MAG- keevitamine- sulava elektroodiga vahelise suhtelise liikumise kiirus. kaarkeevitamine kaitsegaasis. V= Dn (m/min), kus n- tooriku pöörlemissagedus (joonis: Keevitustraat; Voolukontakt; Kanal; (min) Elektrikaar; Gaas; Põhimetall) 2) Ettenihe (s)- antakse treimisel lõikeserva Liigitakse kahte gruppi: liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (s0, - MIG- keevitamine aktiivgaasis (süsihappegaasis) mm/pööre) - MAG- keevitamine inertgaasis (argoonis) 3) Lõikesügavus (t) on töödeldava pinna vaheline
soovid Ava gaasiballooni ventiil ja kontrolli, et reduktor oleks reguleeritud õigesti. Kaitsegaasis keevitamisel kasutatavate reduktorite väljundpoole manomeetrid ei näita gaasi rõhku vaid läbivoolava gaasi hulka. See peaks olema 5-8 l/min (liitrit minutis). Kontrolli traadi etteanderullide survet. Surve peab olema nii suur, et rullid ei libiseks töötamise ajal. Samas ei tohi surve olla liiga suur. Kui keevitustraat põleb kontakttoru külge kinni, peavad etteanderullid hakkama libisema ja vältima niiviisi keevitustraadi purunemist. Püstolist väljaulatuv traadiots lõika 10-15 mm pikkuseks. Reguleeri traadi etteandekiirus ja keevitusvool sobivaks. Õigesti reguleeritd voolutugevuse ja traadi etteandekiiruse korral on keevituse ajal kuulda iseloomulikku “tärisevat” heli. Kui traadi
23). Keevituskaare piirkonda juhitakse gaasisuudmiku kaudu kaitsegaasi, mis kaitseb keevisvanni ja metallitilkasid õhuhapniku ja lämmastiku toime eest. Keevitustraati antakse kaarevahemikku traadietteandemehhanismi rullide abil. Keevitusvool juhitakse keevitustraati keevituspõletisse kinnitatava voolukontakti abil. MIG/MAG-keevitus on levinud põhiliselt poolautomaatkeevitusena keevitustraat antakse ette automaatselt, põletit nihutatakse käsitsi. MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Meetodi puuduseks on sobimatus välistingimustes, väiksem on keevitustraatide valik.
isereguleerivusel. 21) Hapniku rõhk täisballoonis on Mpa (atm): 15 (150) 22) Kõverjooneliste õmbluste valmistamiseks suvalistes keevitusasendites sobib kõige paremini: käsikaarkeevitus paksukatteliste elektroodidega. 23) 300 mm paksuste teraslehtede põkkliite saamiseks sobib kõige paremini: elektronkeevitus 24) Süsihappegaasis keevitamiseks sobib kõige paremini järgmiste legeerelementide sisaldusega keevitustraat: Si ja Mn 25) Atsetüleeniballooni rõhk täidetult on Mpa (atm): 1,5-1,6 (15-16) 26) Karastuvate teraste keevitamisel külmpragude tekkimise vältimiseks on vajalik: tavalised keevitustehnilised võtted.. 27) Madallegeer- ja süsinikkonstruktsiooniteraste kõige odavamaks kaitsegaaskeevituse viisiks on: sulavelektroodiga keevitus süsihappegaasis (MAG-keevitus) 28) Keevitusgaasi balloonile kinnitatud gaasireduktori ülesandeks on: gaasi rõhu alandamine ja hoidmine etteantud rõhul.
messing ja malm) keevituvad gaaskeevituse abil isegi paremini kui kaarkeevitusega. Tänapäeval on laialt levinud mitmeleegipõletid, mis võimaldavad kiiremini kuumutada suurt ja paksu metallipinda. Gaaskeevituse eelisena võib veel nimetada, et ta ei nõua keerulisi seadmeid ega elektrienergia allikaid. Gaaskeevituse puuduseks on tootlikkuse vähenemine keevitatava metalli paksuse suurenemisel ning suur kuumutuspiirkond. Kui valida keevitusleegi õige võimsus ja liik ning õiget marki keevitustraat (varras), tagab gaaskeevitus kvaliteetse õmbluse. Keevitaja töökohta, mis on varustatud keevitamiseks kõige vajalikuga, nimetatakse keevitustöökohaks ja seal peaksid olema sellised seadmed, mis tagaksid häireteta töö: 1. hapniku- ja. atsetüleeniballoon koos reduktoritega; 2. kummivoolikud hapniku ja atsetüleeni juhtimiseks keevitus- või lõikepõletisse; 3. keevitustraat (vardad) keevitamiseks või pealesulatamiseks; 4
Asend PE on nn laeasend, mille puhul elektroodi kalle on liikumise suunas ca 70° Asend PF on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt alt üles. Elektroodi põlev ots on suunatud kergelt ülespoole ning liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. Asend PG on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt ülevalt alla. MIG- keevituse tööpõhimõte Joon. 1 Keevitustraat on ühendatud alandatud voolu plusspoolega, keevitatav detail aga miinuspoolega. Kui traat viia kontakti keevitatava detailiga, tekib kaarlahendus, traat ja detail hakkavad sulama ja tekib sulametall. Traat, mida söödetakse ette vastava mootori poolt (joon. 2), satub keevitustsooni ja sulab kiirusega, mis sõltub valitud traadi etteandmiskiirusest. Mida kiiremini töötab traadisöötmise mootor, seda suurem on kaarlahenduse voolutugevus. Traadi söötmiskiirus kontrollib keevitusvoolu.
Asend PE on nn laeasend, mille puhul elektroodi kalle on liikumise suunas ca 70° Asend PF on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt alt üles. Elektroodi põlev ots on suunatud kergelt ülespoole ning liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. Asend PG on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt ülevalt alla. MIG- keevituse tööpõhimõte Joon. 1 Keevitustraat on ühendatud alandatud voolu plusspoolega, keevitatav detail aga miinuspoolega. Kui traat viia kontakti keevitatava detailiga, tekib kaarlahendus, traat ja detail hakkavad sulama ja tekib sulametall. Traat, mida söödetakse ette vastava mootori poolt (joon. 2), satub keevitustsooni ja sulab kiirusega, mis sõltub valitud traadi etteandmiskiirusest. Mida kiiremini töötab traadisöötmise mootor, seda suurem on kaarlahenduse voolutugevus. Traadi söötmiskiirus kontrollib keevitusvoolu.
lehe paksus paksus mm Vool Amprites Kaare pinge voltides Keevituskiirus m/h 4 780...800 18...19 22...23 6 960...980 8 1000 18 16 Metallelektroodiga saab automaatkeevitada tavaliste keevitusautomaatidega. Keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Keevitustraat on valmistatud vasest M1, M2 või M3, läbimõõt 1,6...3 millimeetrit. Metallelektroodiga keevitamisel kasutatakse keraamilist räbustit koostisega: 28% marmorit, 57,5% päevakivi, 8% fluoriidi, 2,2% puusütt, 3,5% boorräbu ja 0,8% alumiiniumi. Keevitatakse vahelduvvooluga. Ühepoolne õmblus keevitatakse grafiit- või vaskplaadil täieliku läbikeevitusega. Kuni 8 mm paksusi lehti keevitatakse ilma servamata. Paksemad lehed servatakse V-kujuliselt 60° nurga all. 8...12 millimeetri paksusi
lehe paksus paksus mm Vool Amprites Kaare pinge voltides Keevituskiirus m/h 4 780...800 18...19 22...23 6 960...980 8 1000 18 16 Metallelektroodiga saab automaatkeevitada tavaliste keevitusautomaatidega. Keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Keevitustraat on valmistatud vasest M1, M2 või M3, läbimõõt 1,6...3 millimeetrit. Metallelektroodiga keevitamisel kasutatakse keraamilist räbustit koostisega: 28% marmorit, 57,5% päevakivi, 8% fluoriidi, 2,2% puusütt, 3,5% boorräbu ja 0,8% alumiiniumi. Keevitatakse vahelduvvooluga. Ühepoolne õmblus keevitatakse grafiit- või vaskplaadil täieliku läbikeevitusega. Kuni 8 mm paksusi lehti keevitatakse ilma servamata. Paksemad lehed servatakse V-kujuliselt 60° nurga all. 8...12 millimeetri paksusi
Keevituskaare piirkonda juhitakse gaasisuudmiku kaudu kaitsegaasi, mis kaitseb keevisvanni ja metallitilkasid õhuhapniku ja lämmastiku toime eest. Keevitustraati antakse kaarevahemikku traadietteandemehhanismi rullide abil. Keevitusvool juhitakse keevitustraati keevituspõletisse kinnitatava voolukontakti abil. MIG/MAG-keevitus on levinud põhiliselt poolautomaatkeevitusena – keevitustraat antakse ette automaatselt, põletit nihutatakse käsitsi. MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Joonis 15. MIG/MAG-keevitamine 25.3. TIG- keevitus TIG-keevitamisel e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitamisel kaitsegaasis põleb keevituskaar
tekkida palju pritsmeid.Kaitsegaas valitakse sõltuvalt keevitatavast materjalist. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Osad: Vooluallikas ja juhtimisaparatuur; Traadi etteandeseade; Gaasiseadmed Keevitamine sulava elektroodiga ehk MIG/MAG-keevitus keevitamisel kasutatakse keevitustraati. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil sulamiskiirusele vastava kiirusega kaarleegi piirkonda. Kaitsegaas võib paikneda eraldi mahutis, kus voolikute abil juhitakse see kaarleegi põlemispiirkonda või paikneda keevitustraadis. 9. TIG- ja plasmakeevitus. TIG Keevituskaar põleb sulamatu volfram elektroodi otsa ja detaili vahel ning on ümbritsetud suudmest väljuva gaasijoaga. Kaitsegaasiks: argoon (harvemalt heelium) kaitseb õhu ning lämmastiku mõju eest, jahutab keevituspõletit
4 780...800 18...19 22...23 6 960...980 8 1000 18 16 Tabel 3 Metallelektroodiga saab automaatkeevitada tavaliste keevitusautomaatidega. Keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Keevitustraat on valmistatud vasest M1, M2 või M3, läbimõõt 1,6...3 millimeetrit. Metallelektroodiga keevitamisel kasutatakse keraamilist räbustit koostisega: 28% marmorit, 57,5% päevakivi, 8% fluoriidi, 2,2% puusütt, 3,5% boorräbu ja 0,8% alumiiniumi. Keevitatakse vahelduvvooluga. Ühepoolne õmblus keevitatakse grafiit- või vaskplaadil täieliku läbikeevitusega. Kuni 8 mm paksusi lehti keevitatakse ilma servamata. Paksemad lehed servatakse V- kujuliselt 60° nurga all. 8..
süsihappegaasi abil. Kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu. Vooluallika tunnusjoon on jäik. MAG-keevitusel määratakse sõltuvalt teraslehe paksusest keevitustraadi läbimõõt, edasi kaarepinge, 25 keevitusvool ja kaitsegaasi etteandmine e. kulu. Kuna keevitusvoolu suurus on määratav traadi etteandekiiruse kaudu, siis tavaliselt määratakse ka keevitustraadi etteandekiirus. MAG-keevitustraat on legeeritud Mn ja Si keevitusvannis tekkivate oksiidide taandamiseks. Kuidas hoida keevituspüstolit keevitamisel. Keevitamise alustamiseks viiakse elektroodi (keevitustraadi) ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspüstoli päästikule. Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu (süttib kaarleek), käivitab traadietteande ja avab gaasi juurdepääsu püstolisse. Keevituspüstolit võib hoida nii ühe kui ka kahe käega
kahjuks kanda ainult juhtivad tööstusriigid. Sellele vaatamata pole keevitustehnika areng sugugi peatunud. 1.2. MIG/MAG keevitamise põhimõtted Keevitamine MIG/MAG meetodil on levinuim keevitusmeetod Euroopas, Ühendriikides ja Jaapanis. Meetodi populaarsus tuleneb äärmiselt kõrgest produktiivsusest. Samuti on MIG/MAG süsteeme kerge automatiseerida ja integreerida tööstuslikele robotliinidele. Keevituspüstolist automaatselt väljutatav keevitustraat toimib (+) elektroodina ja kaarleegis sulades ka täiteainena. Keevituspüstoli otsikust, läbi spetsiaalsete avade, väljub automaatselt ka niiöelda kaitsegaas, mis kaitseb elektrikaart ja sulametalli õhuhapniku eest. Tähtede kombinatsioon MIG tähendab, et kaitsegaasiks on inertne gaas (lisaMetall + Inertse Gaasi keskkond). Inertne kaitsegaas keevitatava metalliga keemilistesse reaktsioonidesse ei astu. Selliste gaaside hulka kuuluvad näiteks argoon, heelium, lämmastik jt
reduktoritega, gaasivoolikud, põleti 2 koos suudmikuga 3. Vajadusel antakse metalli juurde lisatraadi 4 abil. Gaaskeevitaja töökoht koosneb: hapnikuballoon koos reduktoriga atsetüleenigeneraator atsetüleeni saamiseks kaltsiumkarbiidist või atsetüleeniballoon koos reduktoriga kummivoolikud hapniku ja atsetüleeni juhtimiseks keevitus- või 1õikepõletisse keevitustraat keevitamiseks ja pealesulatamiseks lisavahendid keevitamiseks ja lõikamiseks: kaitseprillid, võtmete komplekt, vasar, meisel, terasharjad jne. Räbustid, kui nad on metalli keevitamiseks tarvilikud keevituslaud ja koosterakised. KEEVITUSPÕLETID, NENDE OTSTARVE JA EHITUS Keevituspõleti on põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel. Keevituspõletiks TIG-keevituse skeem
metall ja põhimetall sulavad (sele 2.23). Keevitus- MIG/MAG-keevitamisel. kaare piirkonda juhitakse gaasisuudmiku kaudu kaitsegaasi, mis kaitseb keevisvanni ja metallitil- kasid õhuhapniku ja lämmastiku toime eest. Keevi- tustraati antakse kaarevahemikku traadietteande- mehhanismi rullide abil. Keevitusvool juhitakse keevitustraati keevituspõletisse kinnitatava voolu- kontakti abil. MIG/MAG-keevitus on levinud põhili- selt poolautomaatkeevitusena keevitustraat antak- se ette automaatselt, põletit nihutatakse käsitsi. Sele 2.24. TIG-keevitamine Kaarkeevitamine räbustis on kaarkeevitus- protsess, kus keevituskaar põleb pulbrilise räbusti
annaabi.ee 
