t8/5 = 7 s; Termomõju tsooni struktuur - 51% beiniit, 29% martensiit, 19% ferriit+perliit. Suur külmpragude tekke tõenäosus. Vältimiseks soovitatav ettekuumutus, jahtumisaja suurendamiseks. 2. Erinevatest terastest (süsinikteras + kõrglegeerteras) liite keevitusmaterjali valik Schaeffleri diagrammi abil (pakett Consel Elga) Põhimetall 1: 1C35; Põhimetall 2: Remanit 4306; Keevitusprotsess: GMAW. Schaeffleri diagramm: Joonis 2.1 Antud põhimetallide ning 70/15/15 (lisametall/põhimetall.1/põhimetall.2) dilution korral sobis Elga tootevalikust vaid Cromamig Duplex (C 0,015%; Si 0,4%; Mn 1,8%; P 0,02%; S 0,005%; Cr 22,5%; Ni 9%), mis tagab soodsa keevismetalli koostise.
2. Erinevatest terastest liide (Consel Elga) Tuleb valida erinevatest terastest liite keevitusmaterjali valik Schaeffleri diagrammi abil. Antud programm võimaldab ainult keevismetalli segunemist põhimetalliga 30%. See tähendab, et keevismetalli siirdub 70% keemilistest elementidest elektroodist(lisamaterjalist) ning 15% ja 15% kahest erinevast põhimetallist. 1. põhimetall: 1C35 2. põhimetall: X2CrNiMo 17-12-2 Keevitusprotsess: GTAW Joonis 2.1 - Schaeffleri diagramm Diagrammi analüüs: Joonisel punkt 1 näitab põhimetalli punkti diagrammil ja punkt 2 näitab kõrglgeerterase punkti, punkt C vastab keevituse lisamaterjali punktile ja punkt W on keevismetalli punkt. Iselomulikud alad diagrammil: Austeniit - kuumpragude tekkimise tõenäosus suur. Soovitav vältida puhast austeniiti, vaid eelistada strukturi 5-12% ferriiti, mis asetseb kolmnurgana diagrammi keskel.
111- kaarkeevitus kattega elektroodiga 2. 114- kaarkeevitus täidistraadiga ilma kaitsegaasita 3. 121- kaarkeevitus räbustis traatelektroodiga 4. 131- kaarkeevitus inertgaasis (MIG) 5. 135- kaarkeevitus aktiivgaasis (MAG) 6. 136- kaarkeevitus täidistraadiga aktiivkaitsegaasis 7. 137- kaarkeevitus täidistraadiga Keevitusprotsess inertkaitsegaasis 8. 141- kaarkeevitus sulamatu elektroodiga inertgaasis (TIG) 9. 15- Plasmakeevitus 10. 311- atsetüleen-hapnikkeevitus 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 3 EN 287-1 135 P FW 1,2 S t5,0 PF ss nb P plaat T toru Liite tüüp BW põkk - õmblus FW - nurkõmblus 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 4
Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus Töö nr: 8 KEEVITAMINE Ees- ja Rühm: Matb-23 perekonnanimi: trollolloo Üliõpilaskood:troll oloooo Juhendaja:Eduard Töö tehtud: Töö Töö arvestatud: Kimmari 28.04.2012 esitatud:29.04.2012 Töö eesmärk ja ülesanded: Vastavalt variandile pakkuda sobiv keevitusprotsess, tuues välja protsessi iseloomulikud omadused. Anda lühikirjeldus materjali ettevalmistamisest ning kirjeldada keevitusprotsessi. Pakkuda võimalusi detaili keevisliite kvaliteedi kontrolliks. Keevitusviisid TIG(141) MIG(131) Keevitatakse teraseid, Lai keevitavate materjalide kõrglegeerteraseid, Al, Mg, valik, kõik keevitatavad
Keermesliite elemendid on peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid 17.Tõmbe-ja põikjõuga koormatud poldi arvutus. 18.Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid. Keevisliide – detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle liitekoha järgneva tardumise tulemusena. Keevisliidete eelised: neetimisest metallisäästlikum; - keevitusprotsess on suure tootlikkusega; sulatuskeevitusega saadud liited on hea tihedusega. Puuduseks: kvaliteedi ebastabiilsus käsikeevitamisel; metalli kohaliku ülessulamise ja jahtumise tulemusena võib muutuda metalli struktuur halvemaks; ebaühtlasest paisumisest-kokkutõmbumisest tekivad sisepinged; pingete kontsentratsioon. Lähtuvalt liidetavate elementide vastastikusest asendist jagunevad keevisliited nelja alaliiki. 19.Keevisliidete arvutus. 21
gaas või argooni ja süsihappegaasi segu Katteid on erinevaid (aluseline, (argooni sisaldus on ülekaalus). Valik happeline, rutiil, tselluloos, tehakse soovitava kvaliteedi järgi. hübriid). Kaitsegaase ei kasu- tata. 6.Keevitaja Kuna elektroodkeevitusel on Keevitaja võib olla ka lühikese välja- kvalifikatsioon halb mehhaniseeritavus, sõltub õppeajaga. Keevitusprotsess on osa- keevise kvaliteet suuresti kee- liselt mehhaniseeritav. vitaja oskustest. Väljaõpe pikk. Kokkuvõtteks on elektroodkeevituse eelisteks protsessi enda lihtsus, keevitatavate materjalide valik ning võimalikud kasutusalad. Samas on kasutamisel vaja keevitajalt kõrgemat kvalifikatsiooni ning tootlikkus on madal. Keevitada on võimalik ka kõikvõimalikes asendites.
Keevituse põhimõisted Keevitus, keevitamine (welding) kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, komposiite, keraamikat, klaasi jm. Terminit "keevitamine" kasutatakse tegevuse tähenduses ja terminit "keevitus" kui protsessi laiemas tähenduses. Kirjanduses kasutatakse põhiliselt terminit "keevitusprotsess". Keevitustehnoloogia (welding technology) on tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevitustehnoloogia hõlmab: 1. keevistoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteeditasemete määramist; 2. keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist; 3. keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatavust; 4. kvaliteedi tagamist, järelvalvet, kontrolli, personali pädevust jm.; 5
Kasutada võib : sula- ja survekeevitust (kui sulameis on vähe lisandeid). Põhiline meetod on kaarkeevitus: MIG- ja TIG keevitus, MIG täistraatkeevitus, plasmakeevitus, elektroodkeevitus. Survekeevitusprotsessid: punktkeevitus, joonkeevitus, laserkeevitus. Teised keevitusprotsessid: gaaskeevitus, plahvatuskeevitus, elekronkiirkeevitus, hõõrdkeevitus. Keevitatavust raskendavad: põhimaterjal ( sulamistemp., oksiidikiht, soojusjuhtivus, soojuspaisumine, tardumismehhanism), keevitusprotsess, lisamaterjal, keeviskonstruksiooni jäikus. Al.liigitatakse: hästi (konstruktsioonide valmistamiseks), piiratud ja keevitamiseks sobimatud. Al keevitust raskendab oksiidikihi (Al2O3) teke pinnale: - oksiid on kõva ja elastne - oksiid on raskem kui puhas metall - oksiidikile tükid vajuvad keevisõmblusse ja tekitavad keevitusvigu - oksiidi sulamistemperatuur on tunduvalt kõrgem Al:660 C ja Al2O3 : 2050 C)- mistõttu see ei sula keevisõmbluses
Keevitustehnoloogia hõlmab: a) keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteedi tasemete määramist b) keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist c) keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatatavust d) kvaliteedi tagamist, järelevalvet, kontrolli, personali pädevust jm. e) töökeskkonda, eralduvaid gaase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm. Keevituse sooritustehnika ehk keevitustehnika keevitaja konkreetnekäeline tegevus keevisõmbluse keevitamisel Keevitusprotsess konkreetne keevitusviis, mida eristatakse kasutatava energialiigi järgi Põhimetall ehk põhimaterjal keevitatav metall või materjal Keevitusvann ehk keevisvann keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisametall, millest tardumisel moodustub õmblus Servavahemik keevitamiseks ette valmistatud detailide vaheline ruum. 3-mõõtmeline ruum(materjali paksus, -pikkus ja pilu vahe) Pilu laius õmbluse juurepindade või servade vahekaugus
elektroodiga üheläbimikeevitust. Keevitamiseks kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu, traadi etteandekiirus on konstantne. Kasutatakse kuni 950 ,, paksus madalsüsinik-, madallegeer- ja austeniitteraste keevitamiseks ühe läbimiga. Minimaalne õmbluse pikkus on 100 mm, maksimaalne 6500 mm. Protsessi iseloomustab kõrge tootlikkus (kuni 22 kg/h), suur keevituskiirus, väike lisamaterjali kulu, minimaalsed deformatisoonid, keevituspritsmete puudumine, kõrge kvaliteet. Vastakkaarkeevitus on keevitusprotsess tihvtide, poltide jms otspinna kaudu külgkeevitamiseks. 8. MIG/MAG keevitus, keevituse olemus ja kasutusalad. MIG/MAG keevitusseadme ehitus. Kaarkeevitust kaitsegaasis liigitatakse kasutatava kaitsegaasi omaduste järgi: keevitamine aktiivgaasis või keevitamine inertgaasis MAG 135, MIG 131.Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus 80..500A (suur voolu tihedus 100...500A/mm, kuna traadi läbimõõt on 0,6...2,0mm). MIG/MAG keevituse eelised: Pidev elektrood ja puuduvad
keevitamiseks. 1940-ndail viidi Ameerikas läbi mitmeid katseid inertsete gaasidega (Ar, He).Volframelektroodi kasutamisel oli võimalik kaart üle kanda ilma elektroodi sulamiseta, mis võimaldas keevitust teostada ka täitematerjalita (õhukeste materjalide keevitusel). Seda meetodit tuntakse tänapäeval TIG-keevitusena (kaarkeevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas). Mõned aastad hiljem arendati välja MIG- keevitusprotsess (kaarkeevitus sulava elektroodiga inertgaasi keskkonnas), mis kasutas elektroodina pidevalt etteantavat metalltraati. Algselt kasutati nn kaitsegaasidena heeliumi ja argooni. Ljubavski ja Novoshilov kasutasid kaitsegaasina edukalt CO2 , sest see oli kergemalt kättesaadav nn MAG-keevitus (kaarkeevitus sulamatu elektroodiga aktiivgaasi keskkonnas). Selleks ajaks olid enamik tänapäeval kasutatavaid keevitusprotsesse leiutatud. Hiljem lisandusid neile laserkeevitus ja hõõrdkeevitus.
Metallide keevitustehnoloogiad ja seadmed Keevitus Sulakeevitus Survekeevitus Keevitus on teraste ja värviliste metallide enamlevinud ja tähtsaim liitmismeetod. Keevituseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb liite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeermise või üheaegse mõlema mooduse abil. Keevitusprotsess ehk konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energiaallikate (kaarlahendus, gaasileek, kontaktikuumus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsesse liigitatakse ka keevismetalli kaitsmise viisi järgi : ISO 4063 ja EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbriga. Keevitustehnoloogia hõlmab: a) Keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteediastmeid b) Keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist
alumiiniumi ja tema sulameid; roostevaba- ja happelist terast; vaske ja tema sulameid; niklit ja tema sulameid; titaani ja tema sulameid; magneesiumi ja tema sulameid. TIG keevituse eelised: sobib pea kõikide materjalide keevitamiseks; keevitusvoolu on lihtne sättida; soojussisestust hea juhtida; hea sulatus; võimalik keevitada õhukest materjali; võimalik keevitada ilma lisaaineta; ei tekita räbu; keevitusprotsess on hästi jälgitav; ei tekita pritsmeid; juurepind on puhas, kui kasutatakse juuregaasi. Puudused: aeglane keevituskiirus paksude materjalide puhul; tundlikkus keevituskiirusele; tundlikkus materjali puhtusele; vajalik juuregaasi olemasolu. TIG keevitusseade. TIG keevitusseade on sama, mis kaarkeevitamisel. Seade võib olla alaldi, kust saadakse alalisvoolu (DC) või vahelduvvoolu (AC). Uuemad seadmed on
Keevituse põhimõisted Keevitus, keevitamine (welding) - kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, komposiite, keraamikat, klaasi jm. Terminit "keevitamine" kasutatakse tegevuse tähenduses ja terminit "keevitus" kui protsessi laiemas tähenduses. Kirjanduses kasutatakse põhiliselt terminit "keevitusprotsess". Keevitustehnoloogia (welding technology) - on tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevitustehnoloogia hõlmab: 1. keevistoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteeditasemete määramist; 2. keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist; 3. keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatavust; 4. kvaliteedi tagamist, järelvalvet, kontrolli, personali pädevust jm.; 5
Keermesliite elemendid on Keevisliide detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid. liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle liitekoha järgneva tardumise 49. Tõmbe- ja põikjõuga koormatud poldi arvutus. tulemusena. Keevisliidete eelised: neetimisest metallisäästlikum; - keevitusprotsess on suure tootlikkusega; sulatuskeevitusega saadud liited on hea tihedusega. Puuduseks: kvaliteedi ebastabiilsus käsikeevitamisel; metalli kohaliku ülessulamise ja
kuju ja mõõtmed struktuur ja omadused lõppviimistlus 28. Keevituse põhimõisted Keevitus, keevitamine (welding) kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, komposiite, keraamikat, klaasi jm. Terminit "keevitamine" kasutatakse tegevuse tähenduses ja terminit "keevitus" kui protsessi laiemas tähenduses. Kirjanduses kasutatakse põhiliselt terminit "keevitusprotsess". Keevitustehnoloogia (welding technology) on tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevituse põhilised eelised teiste liitmismeetodite ees: odavaim liitmismeetod; väiksem toodete mass materjali parema kasutamise tõttu; sobib enamikule tehnikas kasutatavatele metallidele; võib kasutada erinevates keskkondades; suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid:
3. Ventilaator Ventilaatori ülesanne: jahutab alaldit ja transfomaatorit ülekuumenemise eest, kuna keevitusprotsessi käi- gus võivad nad üle kuumeneda ja süttida. 4. Jahutusvedeliku rõhu relee Jahutusvedeliku rõhu relee ülesanne: kontrollib vesijahutusega põleti olemasolu korral jahutusvee tsirku- leerimist. Jahutusvedeliku ringlemise katkemisel lülitab relee keevitusaparaadi automaatselt vooluvõrgust välja ja keevitusprotsess katkeb. 5. Kaitsegaasi etteande regulaator Kaitsegaasi etteande regulaatori ülesanne: elektromagnetilise kaitsegaasi klapi avamine enne ja sulgemine enne ja pärast keevitusprotsessi lõpetamist. 6. Juhtpult 37 Juhtpuldi ülesanne: 6.1. keevitusaparaadi sisse ja välja lülitamine 6.2. keevitusvoolu tugevuse reguleerimine 6.3. kaitsegaasi avamine enne keevitusprotsessi algust ja lõpetamine peale keevitusprotsessi 6.4
13 Cr Mo 44 X 10 Cr Mo 9 10 X Tähelepanu: Keevitamiseks eriterastele kasutatakse vastavaid vardaid ja nende valimiseks või asendamiseks tohib teha ainult keevituseriala spetsialist, kes kannab andmed ka joonistele ja kinnitab need. Selle nõude mittetäitmisel võivad tekkida ebameeldivused keevitajale. Gaaskeevituse skeem. Keevitusprotsess 311 (G). Gaaskeevitusseadmed ja aparaadid. Kaitselukud on seadmed, mis kaitsevad gaasiseadmeid ja -torustikke plahvatuslaine eest leegi tagasilöögi korral gaasipõletist. Seega nad summutavad leegi ja selle tulemusel leek kustub, vältides kahju tekkimist. Tagasilöögiks nimetatakse põlevsegu süttimist põleti kanalites ja leegi levimist mööda gaasi- või kütusevoolikut. Tagasilöögi tunnuseks on järsk plaks ja leegi kustumine. Põlev gaasisegu liigub põleti
Enamasti pöörlemisdetailide keevitamisel. Eritüübid: - Difusioonkeevitus – heterogeensete materjalide keevitamiseks. - Laser- ja elektronkiir-keevitus – lubab saavutada õhukesi läbisulamistsoone ja väikseid deformatsioone. On võimalik keevitada termotöödeldud detaile. - Ultrahelikeevitus – aparaadiehituses õhukeste detailide keevitamiseks. - Pealesulatamine. Keevisliidete eelised: - neetimisest metallisäästlikum; - keevitusprotsess on suure tootlikusega; - sulatuskeevitusega saadud liited on hea tihedusega. Puuduseks: - kvaliteedi ebastabiilsus käsikeevitamisel; - metalli kohaliku ülessulamise ja jahtumise tulemusena võib muutuda metalli struktuur halvemaks; 75 - ebaühtlasest paisumisest-kokkutõmbumisest tekivad sisepinged; - pingete kontsentratsioon.
· reljeefkontaktkeevitust, · põkk-keevitust. Sele 2.26. Elekter-räbukeevitamine Räbukeevitamist kasutatakse suure paksuse- ga (üle 20 mm) metalli keevitamiseks ühe läbimiga, ent seda saab teha vaid alt üles. Meetodit iseloo- mustab kõrge tootlikkus ja õmbluse kõrge kvaliteet. Plasmakeevitamine on kaarkeevituse rühma kuuluv keevitusprotsess, kus energiaallikana kasu- tatakse kontsentreeritud ja ioniseeritud gaasivoolu (plasmat), mis tekitatakse keevituskaare kokkusuru- mise abil. Plasmakeevitamine on TIG-keevitusviisi edasiarendus. Analoogselt TIG-keevitamisega kasu- tatakse sulamatut volframelektroodi. Keevituskaar surutakse kokku plasmatroni kitseneva ja intensiiv- selt jahutatava suudmiku abil (sele 2.27). Keevitus- Sele 2.28. Punktkontaktkeevitamine kaare ristlõige väheneb järsult, temperatuur tõuseb
annaabi.ee 
