........................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................3 Üldskeem...................................................................................................4 Atsetüleen ja teised põlevgaasid.........................................................................5 Keevitusleek................................................................................................6 Keevitusleegi liigid......................................................................................7-8 Injektorpõleti............................................................................................9-10 Surugaasireduktorid.................................................................................11-12 Vasak- ja paremsuunaline keevitamine............................................................13-14 Kokkuvõte........................................................................
põlemist. Hapniku ja põlevgaaside ühenemisreaktsioonil eraldub suur hulk soojust. Kui rõhu all olev gaasiline hapnik puutub kokku orgaaniliste ainetega, siis võib toimuda isesüttumine. Seepärast kogu hapniku tarbimisel kasutatav aparatuur ja baloonid tuleb puhastada rasvast ja õlist. 1.3. Gaaskeevitusleek. Gaaskeevitu leek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leek kuumutab ja sulatab keevitustsoonis põhi- ning lisametalli. Põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristavad tsooni: tuum, töötsoon ja loit. Tuuma mõõtmed sõltuvad põlevsegu koostidest; gaasi kulust ja väljavoolukiirusest. Töötsoon paikneb tuumest kaugemal ning erineb märgatavalt tuumast leegi tumedama värvuse tõttu. Töötsooni kõrgeim temperatuur on 3140C ja see asub 3-6 mm kaugusel tuuma otsast. Loit järgneb leegi keskosale. Loidu temperatuur on tunduvalt madalam 1200C...2520C. 1.3.1.Keevitusleegi liigid.
Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid. Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja keevitusleegi tuum pikeneb, väljavoolukiiruse
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus 1B Marek Rang Gaasikeevitus Referaat Olustvere 2012 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Keevitusleek................................................................................................................................6 Keevitusleegi liigid.................................................................................................................... 8 Injektorpõleti............................................................................................................................10 Juhised keevituspõletite käsitsemiseks..................................................................................... 13 Surugaasireduktorid.................................................................................
Referaat Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Atsetüleen ja teised põlevgaasid.................................................................................................4 Keevitusleek................................................................................................................................5 Keevitusleegi liigid.....................................................................................................................7 Oksüdeeriv leek..........................................................................................................................7 Injektorpõleti...............................................................................................................................9 Juhised keevituspõletite käsitsemiseks...............................................
Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. Kuid on olemas ka mõned seadmed, mis on gaaskeevituse puhul vajalikud. Nendeks on: keevituspõleti, surugaasireduktorid ja baloonid. Keevituspõletiks nimetatakse seadet, mille abil põlevgaas või põlevvedelike aurud segatakse hapnikuga ja saadakse põlevsegu, mille väljumisel keevituspõleti suudmikust ja süütamisel saadakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Keevituspõletid liigitatakse järgmiselt: 1. põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi injektoriga ja injektorita põletid; 2. otstarbe järgi universaalsed (keevitamiseks, lõikamiseks, jootmiseks ja pealesulatamiseks) ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; 3. kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid.
terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine. 3. Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. 3.2. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 1. Tuum - 2. Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu
.................. 25 3.1. Gaaskeevituse üldine skeem (G) ........................................................................................................... 25 3.2. Atsetüleen ja teised põlevgaasid ........................................................................................................... 25 3.3. Keevitusleek .......................................................................................................................................... 26 3.3.1. Keevitusleegi liigid ...................................................................................................................... 27 3.4. Injektorpõleti ......................................................................................................................................... 29 3.4.1. Juhised keevituspõletite käsitsemiseks......................................................................................... 30 3.5. Surugaasireduktorid .................................
Nurkliide Nurkliide, (vt joonis 9), tekib sellisel juhul, kui omavahel kokkukeevitatavad detailid asuvad teineteise suhtes nurga all ja keevisõmbluse ristlõige kujuneb kolmnurga kujuliseks. Kolmnurga kõrgust tähistatakse "a" tähega ja kaatetite pikkust tähistatakse "z" tähega. Gaaskeevituse võtted ja asendid Gaaskeevituses kasutatakse põhiliselt kahte keevitusvõtet (suunda), vasak- ja paremasuunalist keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all. Vasaksuunaline keevituse asend Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse nii, et leek kuumutaks varda otsa ning varrast
7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 1.2 Injektorpõleti Põhiline tööriist gaaskeevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti. Gaaskeevitusel kasutatavat seadet põlevsegu moodustamiseks nimetatakse keevituspõletiks. Antud tööriista abil segatakse põlevgaas või vedelike aurud hapnikuga põlevseguks, millest saab keevituspõleti suudmikust väljumisel ning süütamisel keevitusleegik. Igal põletis on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi koostist, võimsust ja kuju. Keevituspõletite liigitamine: kasutusviisi järgi käsi- ja masinpõletid; otstarbe järgi universaalsed (keevitamiseks, lõikamiseks, jootmiseks ja pealesulatamiseks) ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid; põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi injektoriga ning injektorita põletid. Põletit, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille
langetavateraskustega rullid- on lööktoimega masinad, mis tihendavad pinnast langevate koormuste energia arvel ja rulli raskusjõu staatilisel toimel pneumortasrull+vibratsioon. silerullid, segmentrullid, silevibrorullid, hammasvibrorull 2)Gaaskeevitamise olemus.Keevituspõleti on põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel. Keevituspõletiks nim.seadet ,mille abil põlevgaas/selle aurud segatakse hapnikuga ja tekitatakse keevitusleek.Ventiilidega on võimalik reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi on injektoriga ja injektorita põletid.Põlevgaasi liigi järgi on atsetüleeni.Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega väljavoolav hapnikujuga imeb põlevgaasi segukambrisse.Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili injektori düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta
Gaasileegi süütamisel avatakse kõigepealt kergelt põletil olev hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ja süüdatakse gaasisegu. Gaasisegu süttimisel reguleeritakse leek vastavalt vajadusele. Tavaliselt kasutatakse keevitus ja jootetöödel normaalleeki. Gaaskeevituse võtted ja asendid Gaaskeevituses kasutatakse põhiliselt kahte keevitusvõtet (suunda), vasak- ja paremasuunalist keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all . Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse
Mõned metallid (plii, vask, messing ja malm) keevituvad gaaskeevituse abil isegi paremini kui kaarkeevitusega. Tänapäeval on laialt levinud mitmeleegipõletid, mis võimaldavad kiiremini kuumutada suurt ja paksu metallipinda. Gaaskeevituse eelisena võib veel nimetada, et ta ei nõua keerulisi seadmeid ega elektrienergia allikaid. Gaaskeevituse puuduseks on tootlikkuse vähenemine keevitatava metalli paksuse suurenemisel ning suur kuumutuspiirkond. Kui valida keevitusleegi õige võimsus ja liik ning õiget marki keevitustraat (varras), tagab gaaskeevitus kvaliteetse õmbluse. Keevitaja töökohta, mis on varustatud keevitamiseks kõige vajalikuga, nimetatakse keevitustöökohaks ja seal peaksid olema sellised seadmed, mis tagaksid häireteta töö: 1. hapniku- ja. atsetüleeniballoon koos reduktoritega; 2. kummivoolikud hapniku ja atsetüleeni juhtimiseks keevitus- või lõikepõletisse; 3
Leegi keskosal on kõige kõrgem temperatuur (3140C) ja see asub 3-6mm kaugusel tuuma keskosast. TERAV LEEK Terav leek saadakse, kui vastava suurusega keevitusotsikule refuleeritakse maksimaalne leegi väljavoolukiirus. Selle leegi abil on võimalik metalli keevisvannist välja puhuda. PEHME LEEK Pehme leek moodustub juhul, kui keevitusotsikust eralduva gaasi kiirus on välja reguleeritud kõige madalamaks. Pehme leek on tundlik tagasilöökidele ja paukumisele. Keevitusleegi tüübid Normaalleek Normaalleek ehk neutraalne leek saadakse kui põletisse suunatakse ühe mahu hapniku kohta 1,1 – 1,3 osa atsetüleeni. Hapnikku suunatakse põletisse natuke rohkem seepärast, et hapnik sisalsab lisandeid ning väike osa hapnikku kulub vesiniku põletamiseks. Normaalleegi puhul on kõik kolm tsooni selgelt eristatavad. Normaalleeki iseloomustab vaba hapniku ja süsiniku puudumine taandavas töötsoonis. Oksüdeeriv leek
sellist leeki kasutatakse valuterase, alumiiniumi ning tsingi jootmisel ja keevitamisel. Tabelis 3 on välja toodud materjalid, mille puhul kasutatakse normaalleeki, oksüdeerivat leeki ja teendavat leeki. Tabel 3. Leekide kasutamine vastavalt materjalidele Gaaskeevituse võtted ja asendid Gaaskeevituses kasutatakse põhiliselt kahte keevitusvõtet (suunda), vasak- ja paremasuunalist keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all (vt joonis 17) Joonis 16. Vasaksuunaline keevituse asend Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel.
joonis 16), sellist leeki kasutatakse valuterase, alumiiniumi ning tsingi jootmisel ja keevitamisel. Tabelis 3 on välja toodud materjalid, mille puhul kasutatakse normaalleeki, oksüdeerivat leeki ja teendavat leeki. Tabel 3. Leekide kasutamine vastavalt materjalidele Gaaskeevituse võtted ja asendid Gaaskeevituses kasutatakse põhiliselt kahte keevitusvõtet (suunda), vasak- ja paremasuunalist keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all (vt joonis 17) > Joonis 16. Vasaksuunaline keevituse asend Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel
vasar, meisel, terasharjad jne. Räbustid, kui nad on metalli keevitamiseks tarvilikud keevituslaud ja koosterakised. KEEVITUSPÕLETID, NENDE OTSTARVE JA EHITUS Keevituspõleti on põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel. Keevituspõletiks TIG-keevituse skeem nimetatakse seadet , mille abil põlevgaas või selle aurud segatakse hapnikuga ja tekitatakse keevitusleek. Ventiilidega on võimalik reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi on injektoriga ja injektorita põletid. Põlevgaasi liigi järgi on atsetüleeni, seda asendavate gaaside ja vesinikupõletid. Põletid võivad olla universaalsed (keevitamiseks, pealesulatamiseks jootmiseks) või üheotstarbelised. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega väljavoolav hapnikujuga imeb põlevgaasi segukambrisse
annaabi.ee 
