Seetõttu ka lihstam ole, paksemate puhul automatiseerimine ja mehhaniseerimine. kasutatakse lisamaterjalina vardaid. Volframist varras ei sula, seetõttu puudub elektroodi kulu. Õmblus on siledapinnaline, Keevitamisel ei teki räbu, seetõttu ei ole vaja õmblusi ilma räbu ja puhastada, mistõttu puuduvad lisakulutused. Ei esine oksiidilisanditeta. räbupesasid. Keevitaja näeb vahetult õmblust ja keevisvanni. Keevituskaar on vähem Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritud ja väiksema kontsentreeritud, mistõttu kasuteguriga, mistõttu ei struktuurimuutused ja kasutata paksemate deformatsioonid metallis on materjalide puhul. väiksemad ning läbikeevituvus suureneb.
TIG keevitus sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. TIG KEEVITUSAPARAADI EHITUS. 1. Seina kontakt. 2. Keevitusseade. 3. Keevitusvoolu juhe. 4. Tagasivoolu kaabel. 5. Tagasivoolu kaabli klemm. 6. Kaitsegaasi balloon. koos reduktori ja kulumõõtjaga. 7. Kaitsegaasi voolik. 8. Keevituspõleti. 9. Lisamaterjali varras. 10. Keevitatav detail. 11. Volframelektrood. 12. Elektroodi pinguti ja voolujuht (tsangi). 13. Keevituskaar. 14. Sula keevisvann. 15. Keevitusõmblus. 16. Kaitsegaasi keskkond. 17. Nool näitab tegelikku keevitussuunda. 3 TIG keevitusega saab keevitada: alumiiniumi ja tema sulameid; roostevaba- ja happelist terast; vaske ja tema sulameid; niklit ja tema sulameid; titaani ja tema sulameid; magneesiumi ja tema sulameid. TIG keevituse eelised: sobib pea kõikide materjalide keevitamiseks;
moodustavad keevisõmbluse. Metallelektrood on kaetud erilise kattekihiga, mis sulades tekitab gaase ning räbu, kaitstes sellega keevitusvanni pinda ning elektroodimetalli tilkasid hapniku ja lämmastiku kahjuliku mõju eest. 2.1 Käsikaarkeevituse skeem sulava elektroodiga 1. Ühendus vooluvõrguga 2. Keevitusseade 3. Keevitusjuhe käepidemele 4. Tagasivoolu keevitusjuhe 5. Elektroodihoidja 6. Sulav elektrood 7. Tagasivoolu juhtme kinnitusklemm 8. Detail 9. Keevituskaar 2.2 Keevitusvann 1. Sulavelektroodi varras 2. Sulavelektroodi kate 3. Tilga ülekanne 4. Kaitsegaasi kuppel 5. Vedel räbu (šlakk) 6. Tardunud räbu (šlakk) 7. Vedelkeevitusvann 8. Keevisõmblus 9. Detail 10. Keevituskaar Kasutusala Sulava elektroodiga käsikaarkeevitus võimaldab keevitada erinevates asendites. Sulava elektroodiga saab keevitada legeerimata, vähelegeeritud, kõrglegeeritud teraseid ja malmi. Keevitada saab metalle, mille paksus on vähemalt kolm millimeetrit.
Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. sulakeevitus (gaaskeevitus , metall kaarkeevitus , kaitsegaasis kaarkeevitus , laserkeevitus) ja survekeevitus(kontakt- , ultraheli- , difusioon- , vastakkaar- , hõõrd- , külmsurve keevitus) Kaarkeevitus Keevituskaar on kaarlahendus, mis tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaruude ning kaitsegaasise, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Keevitamisel päripolaarse alalisvooluga ühendatakse elektrood vooluallika miinusklemmiga.
suurem tootlikkus, pealesulatustegur e keevitustootlikkus on piirides 1,27 kg/h tingituna suurest voolutihedusest elektroodil; suurem keevituskiirus cm/min; puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused, mistõttu õmbluste kvaliteet on parem; lihtsam mehhaniseerida ja automatiseerida; keevitamisel ei teki räbu (v.a täidistraadi kasutamisel); keevitaja näeb vahetult õmblust ja keevitusvanni keevitamise ajal; keevituskaar soojuslikult kontsentreeritud, mistõttu termomõju tsoon on kuni 2 korda kitsam ning struktuurimuutused ja deformatsioonid põhimetallis väiksemad, suureneb läbikeevituse suurus; keevitaja lühike väljaõppeaeg. MIG/MAG-keevituse puudused: ei sobi kasutamiseks välitingimustes; keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem käsikaarkeevituse elektroodide omast; lühikaarkeevitusel ja keevitusparameetrite vääral valikul võib esineda palju pritsmeid (kuni 710%
Kuna ülesandes on tootmismahuks masstootmine, siis selleks sobib MIG-keevitus, sest sellisel keevitusprotsessil on kõrge tootlikkus. 3. Elektrivõrgust tarbitav vehelduvvool muudetakse alalisvooluks alaldi abil. 1 - gaasiklapp, 2 - keevitustraadi pool, 3 - traadi etteandemehhanism, 4 - gaasiklapi lülitusahel, 5 keevitustraat, 6 kaitsegaasi kanal, 7 voolujuhe, 8 keevituspõleti, 9 vooluallikas-alaldi, 10 maanduskaabel, 11 maandusklemm, 12 keevitatav detail, 13 keevituskaar, 14 voolukontakt, 15 vooluvõrgu pistikupesa, 16 kaitsegaasi balloon, 17 kaitsegaasi reduktor manomeetri ja kulumõõturiga. Kirjeldus: Elektrivõrgust tarbitav vahelduvvool muudetakse alalisvooluks alaldi abil, kust see antakse edasi peavoolikus oleva juhtme kaudu läbi keevituspüstolis oleva voolukontakti abil keevitustraadile. Kasutatakse jäiga tunnusjoonega vooluallikat. 4. Elektroodina kasutatakse keevitustraati (Cb08X20H9G7T, SGX2CrNi199), mis on legeeritud
pritsmeid. MAG keevitus. . Joonis 1. Joonis.1 MAG-keevitusseade. 1 kaitsegaasi klapp; 2 keevitustraadi pool; 3 traadi etteandemehhanism; 4 lülitusahel; 5 keevitustraat; 6 kaitsegaasi kanal; 7 keevitusvoolu juhe; 8 keevituspüstol (põleti); 9 vooluallikas; 10 tagasivoolukaabel; 11 vooluklemm; 12 detail; 13 keevituskaar; 14 voolukontakt; 15 vooluvõrgu pistikupesa; 16 kaitsegaasi balloon; 17 kaitsegaasi reduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga. Gaasikeevitus Joonis 2. Gaasipõleti Joonis 3. 1. Põleti 2. Leegi tuum 3. Lisametall 4. Sulametall 5. Detail Materjali mark- madalsüsinik-konstruktsiooniteras (mark S235JRG2)
mass(-) Elektoodkeevitusel on levinud keevitamine päripolaarse vooluga. Elektroodkeevitus Elektroodkeevitus e. käsikaarkeevitus kattega elektroodiga, ka lihtsalt käsikaarkeevitus (manual metal arc welding, MMA-welding, shielded metal arc welding, SMAW) kuulub rahvusvahelise liigituse järgi kaarkeevituse protsesside rühma ja alarühma metallkaarkeevitus ilma kaitsegaasita. Elektrood kinnitatakse elektroodihoidikusse. Detail ühendatakse vooluringi maandusklemmi abil. Süüdatakse keevituskaar, mille temperatuuri 5000...6000 ºC toimel sulab elektroodivarras, elektroodikate ja põhimetall. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodimetalli tilgad. Elektroodivarda ots sulab kiiremini kui kate, tekitades süvendi, mis suunab sulametalli tilkade ja gaaside joa keevisvanni. Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus gaasipilve ja keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva keskkonna (õhu) hapniku ja lämmastiku mõju vastu.
kõige targem oleks alustada visuaalse kontrolliga. Visuaalkontroll annab meile pinnal asuvad vead. Kontrollida geomeetrilisi defekte, läbikeevitamatust ja võimalikke prao kohti. Selleks võib kasutada lihtsaid mõõtevahendeid: mõõdikud, nihikud. Kui sellest ei piisa, siis võib kasutada ultrahelikontrolli, et avastata läbikeevitamatust ning pragude leidmiseks magnetkontrolli või kapilaarkontrolli. LISA 1 Detail ja keevisliide LISA2 TIG keevituse skeem 1.Volfram elektrood 2.Keevituskaar 3.Lisamaterjal(varras antud detailil ei ole vaja kasutada) 4.Õmbluse gaasikaitse 5.Keevisõmblus 6.Tagasivoolu klemm 7.Keevitatav detail 8.Keevitus põleti (ühendatud keevitusvoolu kaabliga)
reguleeritavus keevituskaare laiaulatsulik võimalus. reguleerimisvõimalus. Keevitaja kvalifikatsioon Lühike väljaõpe. Lühike väljaõpe. Kuna on vaja keevitada Al-Mg sulamist I-tala paksusega 5 mm, siis valituks osutus TIG- keevitus(141). Keevitusviisi määramisel sai otsustavaks see, et on vaja toota ainult üks detail Al-Mg sulamist. 3. TIG-keevituse tehnoloogia Keevituskaar põleb W-elektroodi otsa ja detaili vahel ning on ümbritsetud keevituspõleti suudmikust väljuva gaasijoaga. Kaitsegaasina kasutatakse Argooni, harvem ka Heeliumit, mis kaitseb elektroodi ja keevsvanni ümbritseva õhu eest, ning ühtlasi ka jahutab see keevituspõletit. Õhemate materjalide korral ei lisata lisamaterjali, paksemate materjalide korral kasutatakse lisamaterjali vardaid. TIG tehnoloogias kasutatakse algse vooluna vahelduv voolu (AC), mille toiteallikaks on inverter. 4
ning see, et süsihappegaasiga keevitamisel tekivad pritsmed. Ülesanne 2 Valin keevitusprotsessiks elektroodkeevituse. Keevitamine on välitingimustel toimuv üksiktootmine (ehitusel). MIG-keevitus ei sobi eelkõige selle tõttu, et välitingimustes segab ilmastik (eelkõige tuul) kaitsegaaside pihustamist keevitatavale piirkonnale ning sellega kannataks kvaliteet. Üksiku detaili keevitamisel ei ole väga tähtis ka tootmise mehhaniseeritavus ja keevituskiirus. Elektroodkeevitus: 1. Keevituskaar 2. Detail 3. Keevituselektrood 4. Varras 5. Kate 6. Keevisõmblus 7. Keevisvann 8. Gaasikaitse 9. Vedel räbu 10. Tardunud räbu 11. Sula metalli tilk Ülesanne 3 Elektrood: Kasutatavateks elektroodi kateteks valin RB kattega elektroodi. Tegemist on aluselis- rutiilkattega, mille puhul tulevad esile mõlema poole head omadused. Aluseliseline kate sobiks antud detaili keevitamisel, aga kuna ma valisin töökeskkonnaks välitööd, on aluselisel
Tehtud tabeli põhjal selgub, et masstootmises oleva süsinikterasest I-tala, paksusega 25mm, keevitamiseks sobib paremini käsikaarkeevitus (21). Kuigi tegemist ei ole väga suure tootlikusega viisiga, siis otsustavaks sai see, et punktkontaktkeevitusega saab maksimaalselt keevitada materjali, mille paksus on kuni 6mm. 3. Käsikaarkeevituse tehnoloogia Elektrood kinnitatakse elektroodihoidikusse. Detail ühendatakse vooluringi maandusklemmi abil. Süüdatakse keevituskaar, mille temperatuuri 5000-6000 oC toimel sulab elektroodivarras, elektroodikate ja põhimetall. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodimetalli tilgad. Elektrivarda ots sulab kiiremini kui kate, tekitades süvendi, mis suunab sulametalli tilkade ja gaaside joa keevisvanni. Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva keskkonna (õhu) hapniku ja lämmastiku mõju vastu. Keevisvanni jahtumisel moodustub keevisõmblus ning
argoonis) - MAG-keevittamine (kaarkevitamine aktiivkaitsegaasis nt. Süsihappegaasis CO2) · Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum 33.Vormstantsitud tooted Seega termomõju tsoon on kuni kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel; seega Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks väiksemad deformatsioonid materjalis eritööstu stantsivagudega stantse
• Keevitus gaaside segus (MIG/MAG- keevitus) Kaitsegaasidena kasutatakse aktiivgaasidest põhiliselt süsihappegaasi (CO2) ja inertgaasidest argooni (Ar). Lisaks neile kasutatakse erinevaid gaaside segusid. (Näit: Ar-80% + O2-20%). TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis TIG-keevitamisel e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitamisel kaitsegaasis põleb keevituskaar volframelektroodi otsa ja toote vahel ning on ümbritsetud keevituspõleti suudmikust väljuva, kanalit läbiva gaasijoaga. Kaitsegaas – argoon (Ar), harvem heelium (He) – kaitseb elektroodi ja keevisvanni ümbritseva õhu eest, ühtlasi keevituspõletit jahutades. Volframelektrood võib olla ka aktiveeritud. Selleks lisatakse volframile toorium-, lantaan-, või ütriumoksiidi. Aktiveeritud elektroodid võimaldavad kasutada suuremat voolu. Sulamatu
Keevituskiirus ja tootlikus on väike. Käärlõikamine; Teriklõkamine Kasutatakse kõikide terasliikide, malimi, Al- Lõiketöötluse pinnakvaliteet: (v)- töötlemisviis sulamite, Cu- sulamite pole määratud; (-v)- kui peab töödeldama (joonis: Räbukoorik; Elektrood- kate, laastueraldamisega; (oV) kui lastu ei eraldata. elektroodivarras; keevituskaar; Gaas; 3) Treimine, lõikeprotsessi karakteristikud metallitilgad; Keevisõmblus; keevisvann; treimisel põhimetall) 1) Pealiikumine (v)- määrab lastu eraldamise 3) MIG/MAG keevitus kiirus. Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna MIG/MAG- keevitamine- sulava elektroodiga vahelise suhtelise liikumise kiirus. kaarkeevitamine kaitsegaasis
vitusvanni pinda ning elektroodimetalli tilkasid hapniku ja lämmastiku kahjuliku mõju eest. Terminid hapnik lämmastik räbu 1. Vooluvõrku lülitamine 2. Keevitusseade 3. Keevitusjuhe käepidemele 4. Tagasivoolu keevitusjuhe 5. Elektroodihoidja 6. Sulav elektrood 7. Tagasivoolu kinnitusklemm 8. Detail 9. Keevituskaar Sele 2.1. Käsikaarkeevituse skeem sulava elektroodiga 14 1. Sulavelektroodi varras 2. Sulavelektroodi kate e 3. Tilga ülekanne 4. Kaitsegaasi kuppel - 5. Vedel slakk 6. Tardunud slakk 7. Vedelkeevitusvann 8. Keevisõmblus 9. Detail 10. Keevituskaar Sele 2.2
1.vooluallikas(alaldi,inverter)keevitus vool DC+2.Traadi(elektroodi) etteande mehhanism 3.gaasiseade Seadme sisselülitumise järjekord 1.gaas 2.vool 3.traat MIG/MAG keevitusseadme ehitus: 1.kaitsegaasi klapp 2.keevitus traadi pool 3.traadi etteande mehhanism 4.Lülitus ahel 5.keevitus traat 6.Kaitsegaasi kanal 7.Keevitus voolu juhe 8.keevitus püstol(põleti) 9.vooluallikas 10.maandus ehk tagasi voolu kaabel 11.massiklemm 12.detail 13.keevituskaar 14.voolukontakt 15.vooluvõrgu pistikupesa 16.kaitsegaasi balloon 17.kaitsegaasi reduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga KAITSEGAASI ÜLESANNE: MIG/MAG keevitusel 2 ülesannet: 1)kaitsta keevisvanni õhuhapniku ja lämmastiku kahjuliku mõju eest 2) jahutada voolukontakti Kaitsegaasikulu reguleeritakse vastavalt traadi diameetrile: de x 10 = l/min de=0,8mm kaitsegaasi kulu 8-10l/min de=1,0mm kaitsegaasi kulu 10-12l/min MIG/MAG keevitusseadme reguleerimine: 1.kaare pinge 2
maailmas enimlevinud keevitusmeetod, näiteks laevaehituses ja -remondis tehakse 95% töid MIG/MAG-keevitust kasutades. 3 Koostas: Reppy 21.11.2012 TIG keevitus TIG-keevitamisel e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitamisel kaitsegaasis põleb keevituskaar volframelektroodi otsa ja toote vahel (sele 2.24) ning on ümbritsetud keevituspõleti suudmikust väljuva, kanalit läbiva gaasijoaga. Kaitsegaas argoon (Ar), harvem heelium (He) kaitseb elektroodi ja keevisvanni ümbritseva õhu eest, ühtlasi keevituspõletit jahutades. Keevisvanni moodustamiseks kasutatakse lisametalli. TIG-keevitus on levinud peamiselt käsikeevitusena
Kuumvormstantsimine on - MAG-keevittamine (kaarkevitamine leidnud kõige laiemalt aktiivkaitsegaasis nt. Süsihappegaasis CO2) kasutamist keskmise ja • Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum suure massiga stantsiste – Seega termomõju tsoon on kuni kaks korda tootmisel kitsam kui elektroodkeevitusel; seega
Protsess kordub ning lühiste arv on 30...200 korda minutis. Iseloomulik on väike keevitusenergia. Kasutatakse õhukese lehtmetalli või mitmekihiliste õmbluste juure ehk põhjaläbimi keevitamiseks. Pihustuskaar: suurematel keevitusvooludel ja kaarepingetel U = 28...50V või argoonipõhiste segugaaside kasutamisel esineb peentilksiire ilma keevituskaare lühiseta. Eristatakse kriitilist keevitusvoolu, kus metallitilkade läbimõõt hakkab järsult vähenema ja siire toimub uduna. Keevituskaar on stabiilne ja suure energiaga. Keevitada saab suure tootlikkusega paksemat materjali allasendis. Keevisõmbluse pind on sile ning pritsmeid tekib vähe. Vahekaar ehk poolpihustuskaar: esineb lühiskaare ja kuumkaare piirkondade vahel, keskmistel keevitusvooludel ja pingetel U=22...24V ning segugaasi kasutamisel. Tekib palju pritsmeid ning seepärast püütakse antud piirkonda vältida. Pikkkaar : CO2 keevitamisel ei saa suurte keevitusvoolude puhul peentilksiiret suured
MAG metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga. Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum, mistõttu termomõju tsoon on kuni kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel ja sellest tulenevalt on keevitatavas materjalis deformatsioonid väiksemad, suureneb ka läbikeevituse suurus. MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast. 4
materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueemaldusega eraldab lõikuri terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. 36. Vastufreesimine Freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas on freesi pöörlemis-ja tooriku ettenihke suunad vastassuunalised. 37. Plasmakeevitus Kuulub kaarkeevituse protsesside rühma, energiaallikaks on kontsentreeritud ja ioniseeritud gaasivool, mis on tekitatud keevituskaare kokkusurumise abil. Keevituskaar surutakse kokku plasmatroni kitseneva ja intensiivselt jahutava suudmiku abil. Võib keevitada praktiliselt kõiki metalle, kõrge temperatuur, keevitusdeformatsioonid on üsna väiksed. Küllalt suur keevituskiirus ja läbikeevituse sügavus. TIG keevituse edasiarendus, ei vaja kaitsegaasi. 38.Voolava laastu vältimine Kõikidel võimalikel juhtudel tuleb kasutada laastumurdjaid, s. t. erilisi seadiseid, mis kindlustavad voolava laastu peenestamist lühikesteks lintideks 39
MAG metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga. Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum, mistõttu termomõju tsoon on kuni kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel ja sellest tulenevalt on keevitatavas materjalis deformatsioonid väiksemad, suureneb ka läbikeevituse suurus. MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast. 4. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas
Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga. Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum, mistõttu termomõju tsoon on kuni kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel ja sellest tulenevalt on keevitatavas materjalis deformatsioonid väiksemad, suureneb ka läbikeevituse suurus. MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast. 4
Kaare pinge võrdub tema põhipiirkondade pingelangude summaga: Uk = Ukat + Us + Uan = Ik , kus Uk-kaare pinge (V) Ukat-pingelang katoodpiirkonnas, Us-pingelang kaare sambas (V), Uan-pingelang anoodpiirkonnas, Ik-keevitusvool (A). Päripolaarset keevitusvoolu tahistatakse Euroopas SPDS (straight polarity direct current). Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi jargi. Kasutatakse pohiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid. Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5 ... 10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid)
Mitteioniseeriv kiirgus Laserkiirgus Laserkiirgus- kudedes neeldunud laserkiire energia pöördub soojuseks- termiline kahjustus Silmad- nägemise kaotus Nahk- pigmentatsioonihäired Põletus Laserkiirgus Kasutamine Kirurgias- lõikab, koaguleerib kudesid verejooksu sulgemiseks Endoskoopias Teaduslikes uuringutes Mitte vaadata laserkiirt, aparatuuril kaitsekilp, küljeklappidega kaitseprillid, juhendamine Mitteioniseeriv kiirgus UV- kiirgus Elektromagenetkiirgus, mitteioniseeriv Keevitamisel keevituskaar("keevitaja silm"kae), välitöödel, meditsiinis(hamba plastikplommide tugevdamine, psoriaasi ravi, vastsündinute hüperbilirubineemia), elavhõbedalambid bakteritsiidse toimega, metall- haliid lambid, halogeenlambid, katteta luminestsentslambid, mittepurustav kontroll, UV- laserid mäluseadmetena, "musta kiirguse "allikad reklaamis, Päike UV piirkonnad UVA 320-400nm- päevitustoime, nahaaluskude, kantserogeenne+ UVB 280-320nm- põletustoime, pärisnahk, lääts,
elektroonidevahel moodustub püsiv kaar. Kaare pinge võrdub tema põhipiirkondade pingelangude summaga: Uk = Ukat + Us + Uan = Ik , kus Uk-kaare pinge (V) Ukat-pingelang katoodpiirkonnas, Us-pingelang kaare sambas (V), Uan-pingelang anoodpiirkonnas, Ik-keevitusvool (A). Päripolaarset keevitusvoolu tahistatakse Euroopas SPDS (straight polarity direct current). Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. 1.2 Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi jargi. Kasutatakse pohiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid. Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5 ... 10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid)
f h Joon. 12 Käsikaarkeevituse põhimõtteskeem. a-vooluallikas; b-keevitusjuhe; c-elektroodihoidja; d-elektrood; e-kaarleek; f-keevitatav detail; g-tagasivoolujuhe; h-klamber Elektroodkeevituse (Joon. 12) vooluringi moodustavad: keevitusvooluallikas, keevitusjuhe, elektroodihoidjas olev elektrood, kaarleek, keevitatav detail ja kinnitusklambriga (Joon. 13) keevitatava detaili külge kinnitatud tagasivoolujuhe Keevitamisel tekitatakse keevituskaar e. kaarleek elektroodihoidjasse kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi elektroodihoidjaid: vedrunäpitsaga (Joon. 14) ja keermega kinnitusega (Joon. 15). Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga (5000-7000°C) ja sulatab liidetavate detailide servi, aga ka lisametalli Joon. 14 Vedrunäpitsaga
poolautomaatkeevitusena – keevitustraat antakse ette automaatselt, põletit nihutatakse käsitsi. MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Joonis 15. MIG/MAG-keevitamine 25.3. TIG- keevitus TIG-keevitamisel e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitamisel kaitsegaasis põleb keevituskaar volframelektroodi otsa ja toote vahel ning on ümbritsetud keevituspõleti suudmikust väljuva, kanalit läbiva gaasijoaga. Kaitsegaas – argoon (Ar), harvem heelium (He) – kaitseb elektroodi 20 ja keevisvanni ümbritseva õhu eest, ühtlasi keevituspõletit jahutades. Keevisvanni moodustamiseks kasutatakse lisametalli. TIG-keevitus on levinud peamiselt käsikeevitusena. Kasutataks õhukeste materjalide, alates 0,1 mm keevitamisel
pingelang anoodpiirkonnas, Ik-keevitusvool (A). Päripolaarset keevitusvoolu tahistatakse Euroopas SPDS (straight polarity direct current). Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, 4 keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. 5 2.1 Kaarkeevituse seadmed Käsikaarkeevitusel kasutataav vooluallikas peab andma madala pingega (15-50 V) voolu tugevusega 15-500A. Tal peab olema võimalus keevitusvoolu reguleerimiseks. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod (Joon. 2) võivad olla koos alaldiga või ka ilma.
ära ka laastueraldumise kiiruse. Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhtelise liikumise kiirus pealiikumise sihis. Freesimisel on pealiikumine freesi pöörlev liikumine. Freesimine on ka treimisest tunduvalt keerukam nii kinemaatika kui ka lõikuri geomeetria poolest 72. Plasmakeevitus- kuulub kaarkeevituse protsesside rühma, energiaallikaks konsentreeritud ja ioniseeritud gaasivool, mis on tekitatud keevituskaare kokkusurumise abil. Keevituskaar surutakse kokku plasmatroni kitseneva ja intensiivselt jahutava suudmiku abil. Võib keevitada praktiliselt kõiki metalle, kõrge temperatuur, keevitusdeformatsioonid on üsna väiksed. Küllalt suur keevitus kiirus ja läbikeevuituse sügavus. TIG keevituse edasiarendus, ei vaja kaitsegaasi 73. Lõiketöötlus (koorivtöötlus ja lihvimine)- koorivtöötlus: toimub suurel kiirusel, pinna kvaliteet ei ole väga oluline
moodustumisega ja detailide kujumuutustega e. termodeformatiivsete protsessidega. 30. Kaarkeevitus Elektroodkeevitus e. käsikaarkeevitus kattega elektroodiga, ka lihtsalt käsikaarkeevitus (manual metal arc welding, MMA-welding, shielded metal arc welding, SMAW) kuulub rahvusvahelise liigituse järgi kaarkeevituse protsesside rühma ja alarühma metallkaarkeevitus ilma kaitsegaasita. Elektrood kinnitatakse elektroodihoidikusse. Detail ühendatakse vooluringi maandusklemmi abil. Süüdatakse keevituskaar, mille temperatuuri 5000...6000 ºC toimel sulab elektroodivarras, elektroodikate ja põhimetall. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodimetalli tilgad. Elektroodivarda ots sulab kiiremini kui kate, tekitades süvendi, mis suunab sulametalli tilkade ja gaaside joa keevisvanni. Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus gaasipilve ja keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva keskkonna (õhu) hapniku ja lämmastiku mõju vastu. Räbuga kaetud elektroodivarda sulanud
keevitustraati keevituspõletisse kinnitatava voolu- kontakti abil. MIG/MAG-keevitus on levinud põhili- selt poolautomaatkeevitusena keevitustraat antak- se ette automaatselt, põletit nihutatakse käsitsi. Sele 2.24. TIG-keevitamine Kaarkeevitamine räbustis on kaarkeevitus- protsess, kus keevituskaar põleb pulbrilise räbusti kihi all katteta keevitustraadi ja detaili vahel (sele 2.25). Kaar põleb õõnsuses, mis on täidetud gaasi- dega ja pealt ümbritsetud sularäbuga. Sularäbu moodustab tardudes õmbluse peal klaasja räbu-
annaabi.ee 
