....................................................................................................................... 3 Keevitamise ülesanne, otstarve........................................................................................... 3 Keevitamise põhimõtte kirjeldus, mis toimub....................................................................... 4 Kasutatavad moodused ja seadmed.................................................................................... 4 Keevitusgaasid.................................................................................................................... 6 Atsetüleen ja teised põlevgaasid...................................................................................... 6 Keevitusleek........................................................................................................................ 7 Juhised keevituspõletite käsitsemiseks....................................................................
väiksem käsikaarkeevituse tootlikkus ja kasutegur elektroodide omast, võib (30...60%), suured kulutused esineda palju pritsmeid, üle 6 keevitusgaasidele. mm paksust kihti keevitada ei saa . Kasutusala Autoremonditöökodades, Remonttöödel. tootmisliinidel. Kuna gaaskeevitusel on keevitusgaasid kallid, TIGkeevitus aga sobib AlMg sulamile ja torude keevitamiseks hästi, siis valin oma harjutustöös TIGkeevituse (141). Materjali ja toote keevitatavus AlMg sulam on keskmise keevitatavusega materjal, vajalik kasutada suuremat voolutugevust. Detaile, mis antud harjutustöö variandis on torud, on küll keeruline kokku keevitada, aga õnneks TIGkeevituse puhul saab keevitada igas asendis. Võib
Kasutusala Gaaskeevituse osatähtsus on TIG-keevitust kasutatakse nii tänapäeval väikene, kasutatakse tootmises kui ka seadmete remondil. põhiliselt remonttöödel. Eriti levinud õhukseseseinaliste torustike valmistamisel. Valin TIG-keevituse, kuna see sobib hästi torude ja teraste keevitamiseks hästi ja gaaskeevitusel on keevitusgaasid kallid, mis on tähtis kuna tegemist on masstootmisega, ja seal on hea kui kulud võimalikult madalad. Ning kuna tegemist on masstootmisega ja gaaskeevitusel on madal tootlikkus, seega eelistan TIG-keevitust. Keevitatavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks. Konstruktsiooniterastele on hea keevitatavus peamine tehnoloogiline omadus: keevisõmbluses ei tohi tekkida külm-ja kuumpragusid ja selle mehaanilised omadused peavad olema lähedased põhimetalli omadustele
7. Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus, elektroodkeevitus. 8. Mõjutab keevisõmbluse metallurgilisi ja mehaanilisi omadusi. 9. Metallide võimet moodustada kvaliteetset liidet kogu keevise ulatuses.?? Täieliku läbikeevitusega õmblused kindlustavad põhimetalliga võrdväärse tulemuse ja liited töötavad ka väsimusele. 10. Plasmakaarkeevitus ja plasmakeevitus. Kõik metallid (süsinikterased, legeerterased, Ti, Al, Cu, Ni, Zr). 11. Keevitusgaasid- atsetüleen ja hapnik balloonides. Gaaskeevitusseade: gaasireduktor, tagasilöögiklapid, keevitusvoolikud, põleti. Põlevgaasina võib kasutada veel vesinikku (kallis), looduslikku gaasi, propaani, butaani või bensiiniaurusid. 12. Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust,
Elektroodkeevitusel võib kasutada elektrood erineva polaarsusega alalisvoolu aga ka vahelduvvoolu. Keevitamisel traat kaarleek päripolaarse alalisvooluga ühendatakse sula metall keevitusgaasid keevisõmblus elektrood vooluallika keevitatav detail slakk miinusklemmiga. Päripolaarne alalisvool tagab väga püsiva elektrikaare ja keevitatav detail Joon. 14 Käsikaarkeevitus kuumeneb rohkem kui elektrood.
Elektroodkeevitusel võib kasutada elektrood erineva polaarsusega alalisvoolu aga ka vahelduvvoolu. Keevitamisel traat kaarleek päripolaarse alalisvooluga ühendatakse sula metall keevitusgaasid keevisõmblus elektrood vooluallika miinusklemmiga. keevitatav detail lakk Päripolaarne alalisvool tagab väga püsiva elektrikaare ja keevitatav detail kuumeneb rohkem kui elektrood. Joon. 14 Käsikaarkeevitus Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse
plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on läbikeevitus sügavam ja keevisvann kitsam. Keevitatavale detailile eraldub vähem soojust kui elektroodile. See elektrood vähendab keevitatava detaili traat läbipõletamise ohtu mis on eriti kaarleek sula metall tähtis õhukese materjali keevitamisel keevitusgaasid keevisõmblus Keevitamisel päripolaarse keevitatav detail lakk alalisvooluga ühendatakse elektrood vooluallika miinusklemmiga. Päripolaarse alalisvooluga Joon. 16 Käsikaarkeevitus keevitamisel eraldub keevitatavale detailile rohkem sooojust kui elektroodile, keevisvann on laiem ja läbikeevitus madalam. Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja
- punktkontaktkeevitust (RSW), - joonkontaktkeevitust (RSEW), - reljeefkontaktkeevitust (PW), - sulatuspõkk-keevitust (FW), - takistuspõkk-keevitust (UP). Kontaktkeevitus erineb kaarkeevitusest selle poolest, et ei kasutata lisametalli, räbusteid, kaitsegaase, kuid rakendatakse survejõudu. Keevitusoperatsioonid on hästi automatiseeritavad, kusjuures keevisõmbluse kvaliteet sõltub ainult seadme reguleerimise õigsusest, mitte keevitaja kutseoskustest. 13. Gaaskeevitus, keevitusgaasid, keevitusseadmed ja gaaskeevituse põletid. Gaaskeevitus kuulub sulavkeevituse rühma. Soojusallikaks on põleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Keevitada on võimalik peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle. Keevitusleek moodustub põlevgaasi põlemisel hapnikus. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ja lisametalli. Kõige
Aktiivse kaitsegaasi kasutamisel mingi osa sellest laguneb keevituskaares ja reageerib keevitatava metalliga. Argooni segu süsinikdioksiidi või hapnikuga on näiteks aktiivne gaas. Keevitamist süsihappegaasis kasutatakse peamiselt konstruktsiooni- ja vähelegeeritud teraste puhul. Gaasi osa eelmainitud keevitusprotsessides on äärmiselt tähtis, määrates ära protsessi karakteristika ja tulemuse. Erinevate materjalide keevitamiseks on välja töötatud erinevad gaasisegud. 1.3. MIG keevitusgaasid maht bar liitrit 50 50 200 10000 40 40 150 6000 10 10 200 2000 EN 440 - G 46 3 M G3Si1, : EN 440 - ; G - ; 46 - ; 3 - ; - ; G3Si1 - . , G3Si1 1.8.4: EN 440 - G3Si1 1.8.2. ,
annaabi.ee 
