madallegeerterastele, EN 1599 kuumustugevatele terastele, EN 757 kõrgtugevatele terasetele, roostevabadele ja kuumuspüsivatele terastele. Elektroode tähistatakse rahvusvahelise ISO ja rahvuslike (DIN, SFS jt ) standardite järgi. Rahvusvaheline klassifikatsioon jagab elektroode järgmiste tunnuste aluses: 1) õmblusmetalli mehaanilised omadused 2) katte tüüp 3) õmbluste asend ruumis 4) voolu liik ja polaarsus Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi järgi. Kasutatakse põhiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil, happelised ja aluselised elektroodid.Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest okmponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5...10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid). R rutiil A happeline B aluseline C tselluloos Rutiilelektroodid: sisaldavad kattes 50...70% rutiili ( titaanoskiid TiO2) ja nendega on lihtne
Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid. Kõige paremini keevitatav on elektrolüütiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi järgi. Kasutatakse põhiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid. Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5 ... 10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid). Rutiilelektroodid: sisaldavad kattes 50 ... 70% rutiili ja nendega on lihtne keevitada kõigis ruumiasendeis
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Referaat Keevitus Koostaja: Allan Raukas PM1 26.05.10 Sisukord: 1 Kaarkeevitus · 1.1 Keevituselektroodid 2 Terase keevitamine · 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases o 2.1.1 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.2 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.3 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.4 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.5 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases o 2
..................................................................................5 Vahelduvvooluga keevitamine..................................................................................................... 6 Vahelduvvoolu aparaat................................................................................................................. 7 TIG keevituspüstolite tüübid........................................................................................................9 Keevituselektroodid......................................................................................................................9 Elektroodide teritamine.............................................................................................................. 10 Keevitusvoolu mõju elektroodile............................................................................................... 11 Kaitsegaasid TIG keevitamisel...........................................................................
.......................................... 3 2. Kaarkeevitus..........................................................................................................................................3 2.1 Kaarkeevituse seadmed...................................................................................................................6 3. Kaitsevahendid......................................................................................................................................6 4. Keevituselektroodid.............................................................................................................................. 8 5. Terase keevitamine..............................................................................................................................11 5.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases.........................................................................11 5.2 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis.........................................
· Torude keevitamisel tuleb kaitsta sisepinda oksüdeerimise eest juuregaasi juhtimisega toru sisse. · Keevisõmblus ja kõrvalala puhastatakse hoolikalt pritsmetest, oksiidikelme eemaldatakse prits-,haaveltöötlusega või roostevabast traadist harjadega. Oksiidikelme võidakse eemaldada ka söövitamisega. Pärast mehaanilist puhastamist töödeldakse pind happe lahusega või pastaga ehk passiveeritakse. 5. KEEVITUSTRAADID JA KEEVITUSELEKTROODID Roostevabad terased jagunevad legeerimise järgi kolme rühma: roostevabad CrNi-terased ehk 18/8 terased, happekindlad CrNiMo terased, milles 2-3% molübdeeni, kõrghappekindlad terased sisaldusega üle 3% molübdeeni. Roostevabade teraste keevitatavus on eriti hea. Käsikaarkeevitus on mitmekülgne meetod mis sobib erinevatele keevituskohtadele ja tingimustele ja millega saadakse samuti kõrge keevisõmbluste kvaliteet. Käsikaarkeevitusel on veel lisaks valida suure arvu erinevate
Keevitamine Heinar Einla Keevitus, keevitamine kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Keevitustehnoloogia tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest või pooltoodetest. 80% tootmiskeevitus, 205 remondikeevitus Keevitustehnoloogia hõlmab: a) keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteedi tasemete määramist b) keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist c) keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatatavust d) kvaliteedi tagamist, järelevalvet, kontrolli, personali pädevust jm. e) töökeskkonda, eralduvaid gaase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm. Keevituse sooritustehnika ehk keevitustehnika keevitaja konkreetnekäeline tegevus keevisõmbluse keevitamisel Keevitusprotsess konkreetne keevitusviis, mida eristatakse kasutatava energialiigi järgi Põhimetall ehk põhimaterjal keevitatav meta...
Ik , kus Uk-kaare pinge (V) Ukat-pingelang katoodpiirkonnas, Us-pingelang kaare sambas (V), Uan-pingelang anoodpiirkonnas, Ik-keevitusvool (A). Päripolaarset keevitusvoolu tahistatakse Euroopas SPDS (straight polarity direct current). Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. 1.2 Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi jargi. Kasutatakse pohiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid. Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5 ... 10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid). Rutiilelektroodid: sisaldavad kattes 50 ... 70% rutiili (titaandioksiid Ti02) ja nendega on lihtne keevitada kõigis ruumiasendeis
legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). KEEVITUSKAAR on kaarlahendus, mis tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metallaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumune. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. 6. Elektroodkeevitus, elektroodkeevituse olemus, keevituselektroodid. Keevituselektroodide liigitus ja tähistus. Sulava elektroodiga keevitamisel annab põhimetalli ja elektroodi sulamiseks vajaliku soojuse nende vahel põlev elektrikaar. Kaare temperatuur on väga kõrge +4000...6000°C. Sulas olekus põhi- ja elektroodimetall segunevad keevitusvannis ja tardudes moodustavad keevisõmbluse. Metallelektrood on kaetud erilise kattekihiga, mis sulades
deformeerimine toimub vasara langevate osade poolt kogutud kineetilise energia arvel. Stantsimisvasarate valik toimub deformatsioonijõu ja kiiruse järgi. Stantsimisvasaratega ei saa saavutada suurt täpsust. 50. Kaarkeevituse elektroodid Kaarkeevitusel saab kasutada kas sulamatuid keevituselektroode (näiteks süsi- ja volframelektrood) või sulavaid keevituselektroode (näiteks metallelektroodid). Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi järgi. Kasutatakse põhiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil- happelised- ja aluselised elektroodid. 51. Jootmisprotsess Sulatatud joodis voolab tahkete detailide vahelisse pilusse, märgab ühendatavad pinnad ja tardumisel moodustab joodise. Jootmist saab teha siis, kui joodise sulamistemperatuur on liidetava materjali sulamistemperatuurist madalam. Liidetavad materjalid peavad märguma sulajoodisega
Aivar Johanson Elekterkeevitus 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Kaitsevahendid 5 Keevisliidete tüübid 6 Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed ...
- Süsinik C- reageerib keevisvannis hapnikuga , tekib CO süsinikoksiid, mis ei lahustu vaid tõuseb pinnale mullidena tekitades poore õmluses. - Mangaan Mn- kasutatakse laialdlaselt elektroodi katetes ja traadis. Vähendab kahjulike lisandeid: väävlit FeS+ Mn = MnS +Fe...... ELEKTROODI katete paksus on 0,7- 2,5mm. Suhtena D/d elektroodi varda ja katte vahel M-õhuke kate C-keskmine kate D- paks kate G- ülipaks kate Keevituselektroodide liigitus ja tähistus. Teraste keevituselektroodid liigitatakse euronormide järgi 4 rühma: - EN 499 - legeerimata ja madallegeerterastele, - EN 1599 - kuumustugevatele terastele, - EN 757 - kõrgtugevatele terastele, - EN 1600 - roostevabadele ja kuumuspüsivatele terastele. Elektroodide tähistuse näide: ISO 2560 E 51 3 B 160 2 0 H ISO 2560 - ISO standardi number (mittelegeer- ja madallegeerterased), E - käsikaarkeevituselektrood, 51 - õmblusmetalli tõmbetugevus 51...65 kgf/mm2,
väiksema mehaanilise tugevusega. Kasutusalad Elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektri- generaatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks Mehhaanilised detailid Laevaehitus + masinaehitus üldiselt Keevituselektroodid (kroompronks) Nõud, mündid, arstiriistad jne 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). NIKKEL Füüsikalised omadused tihedus: 8,9 g/cm3 sulamistemperatuur: 1455 oC väga hea korrosioonikindlus hõbevalge, kollaka läikega püsiv õhu ja vee suhtes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
