2) Keevituse metallurgiaprotsesside juhtimine seisneb: V: Kahjulike lisandite sidumises ja viimises räbusse, keevitusmetalli desoksüdeerimises ja rafineerimises, keevismetalli legeerimises. 3)Keevituse termotsüklit iseloomustavad: V: Erinev temperatuur ja jahtumiskiirused keevisliite erinevates tsoonides. 4) Keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjooned avaldatakse koordinaatides e teljestikus: V: Kaare pinge-keevitusvool 7) Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: V: Keevisõmbluse kõrvalala, kus esinesid mikrostruktuuri muutused põhimetalli sulmata osas. 9) Vesinik e. Külmpragude vältimiseks teraste keevitamisel: V:kasutada detailide ettekuumutamist. 11) Elekterkaarkeevitusel valitakse elektrood või keevitustraadi läbimõõt sõltuvalt: V: materjali paksusest.
osakond Marko Mõttus Keevitamine. Iseseisevtöö Juhendaja:Üllar Kivi Tartu 2012 Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle. Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade kätistega nahkkindaid. Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe. Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille ja keevitusmaske
Servavahemik- keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum. Termomõju tsoon- põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. Sulamistsoon- keevitamise ajal sulanud lisametalli osa. Segunemis- e legeerimistsoon- keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi ja lisametallist. Keevitustsoon- keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevitusasendid: 3. Keevitusmettallurgia, gaaside mõju, keevituse soojusnähtused. Sulakeevitus sarnaneb metallurgilistele protsessidega, aga on tunduvalt keerulisem järgmisel põhjusel: 1) keevituse soojusallika (elektroodi) ja sulametalli kõrge temperatuur. 2) väikese mahuline sula keevisvann, mis on ümbritsetud külma metalliga. 3) sula keevisvanni lühike kestus (terastel 4...40 s). 4) sulamid eletroodivarda metallsiirdega keevisvanni kaasnevad nähtused. Sulametalli vanni kõrge temp. tõttu ativeerivad paljud füüsikalis- keemilised
KEEVISÕMBLUSE VEAD Aivar Kalnapenkis 25.11.12 1 A korrektne keevitus (kaarleegi pikkus, keevituse kiirus, voolu tugevus) B Voolutugevus väike C Voolutugevus liialt suur D Kaarleek lühike E Kaarleek liialt pikk 25.11.12 aeglane F Keevituskiirus G Keevituskiirus2kiire A korrektne keevitus (kaarleegi pikkus, keevituse kiirus, voolu tugevus) B Voolutugevus väike C Voolutugevus liialt suur D Kaarleek lühike E Kaarleek liialt pikk F 25.11.12 Keevituskiirus aeglane 3 kiire G Keevituskiirus Keevisõmbluste vead 25.11.12 4 Sisselõige Põhjused: Abinõud:
Keevitusjuhtme ühendamine elektroodihoidikuga 6. Klemmiga tagasivoolu juhtme ühendamine detailiga Materjali ja toote keevitatavu s Kõrglegeerteras on keevitatav piiranguteta. Teras ei ole külmpragudele ega kuumpragudele kalduv, järelikult keevitatavus on hea. Lisamaterjalid MAG-keevitusel kasutatakse elektroodina keevitustraati, mis on legeeritud Mn ja Si oksiidide taandamiseks. Kõrglegeerteraste keevitamiseks võib soovitada keevitustraate Cb08X20H9G7T ja DIN8556 järgi SGX2CrNi199. Keevituse kaitsegaasidena võib kasutada süsihappegaasi, kuid suurem tootlikus ja kvaliteet saadakse gaasisegude kasutamisel, nt. 80% Ar + 2+% CO2. Toorikute ettevalmistus Toorikud oleks kõige mõistlikum välja lõigata kasutades giljotiinkääre. Seejärel tuleks nad puhastada võimalikust metallipurust ja õlist. Silindrilise kuju saab neile anda anda valtsirullide abil. Toorikud tuleb iga 300 mm tagant kinnitada lühikeste traagelõmblustega. Keevitusdeformatsioonid
Keevituse õmbluse teostamise tehnoloogia 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 1 Keevituspüstoli asend 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 2 Keevituspüstoli kallutuse mõju keevisõmblusele 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 3 Keevituspüstoli liigkallutamine 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 4 Kaarleegi pinge mõju keevisliite kujule Samasuguse mõjuga on keevitustraadi pikenemisel 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 5 Elektroodi asendi mõju juureõmbluse kujule 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 6 Juureõmbluse jätkamine 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 7 Keevisõmbluse jätkam...
Steel thickness Power setting (millimetres) 1 0.8 to 1.1 2 1.2 to 1.5 3 1.6 to 2.1 4 2.2 to 2.8 5 3.0 to 3.7 6 3.8 to 4.8 7 4.8 to 6.0 8 5.9 to 7.4 9 7.2 to 8.9 10 8.5 to 10.7
Miks asusin õppima valitud erialale Ma asusin õppima just sellele erialale, sest eelkõige mulle meeldib see ala. Algul oli minu plaan minna elektroonika seadmete koostajaks, sest mulle meeldis elektroonikaga tegeleda, kuid kui ma mõtlema hakkasin siis mõtlesin, et see pole ikka minu jaoks, sest mulle ei meeldi päev otsa toolipeal istuda ja seadmeid kokku panna, kuna ma teen peaaegu igapäev trenni jõusaalis, siis ei mõjuks see ka mu vormile hästi. Keevitus hakkas mulle meeldima viimasel hetkel, põhikooli lõpus ma puutusin sellega kokku natuke ja hakkas kohe meeldima, sest seal peab olema täpne ja saab nii sees kui ka väljas töötada. Seal on ka niipalju erinevaid tehnikaid mis mulle meeldib ja nii erinevaid keevitus variante. Mul on väike eelis ka sellepärast, et kui mul on vaja minna praktikale siis mu sugulasel on väike firma mis tegeleb autodega ja seal läheb palju vaja keevitustöid teha ja ta on nõus mind aitama. ...
Harjutustöö variandi andmed : Variandi nr. Materjal Keevitusviisid 11 (üksiktootmine) AlMg sulam 56% Mg 141 või 3 TIGkeevituse (141) ja gaaskeevituse (3) võrdlus : 141. TIGkeevitus 3. gaaskeevitus Eelised Pidev elektroodi andmine Võimalik keevitada kõigis (tootlikkuse suurenemine), ei ruumiasendites erinevaid teki räbu, termomõju tsoon keevisõmbluse tüüpe, väiksem kui teistel keevitamise reguleerida keevitusenergiat viisidel, vähe keevitussuitsu, suudmiku valikuga. Saab võimalik keevitada kõigis keevitada kitsastes tingimustes. ruumiasendites, keevitaja kiire Keevitaja näeb vahetult tekkinud ...
............................................................................10 6. Plasmakeevitus...............................................................................................................11 Keevisliidete tüübid..................................................................................................................12 Käsikaarkeevituse seadmed......................................................................................................13 MIG/MAG keevituse seadmed.................................................................................................14 Vead ja defektid keevisõmblustes............................................................................................15 Kaitsevahendid..........................................................................................................................17 Tööohutus keevitamisel...................................................................................................
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millise kattega elektroode kasutatakse reeglina teraste keevitamisel süsiniku sisaldusega üle 0,2%? Vali üks: a. rutiilkattega b. aluselise kattega c. tsellulooskattega d. happelise kattega Küsimus 2 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitusvoolu allikatest on kõige kõrgema kasuteguriga Vali üks: a. keevitustrafod b. keevitusalaldid c. alalisvoolu generaatorid (keevitusmuundurid) d. vahelduvvoolu generaatorid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millest ei lähtu keevitaja keevituselektroodi diameetri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Vali üks: a. keevitatava materjali keemilisest koostisest b. õmbluse ruumilisest asendist c. keevitatava materjali paksusest d. õmbluse servakujust Küsimus 4 Õig...
Rakvere Ametikool NIMI AL11 MIG/MAG Keevitus Referaat Rakvere 2012 Keevitus MIG MIG poolautomaat keevitus inertgaasi keskkonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse argooni(Ar), heeliumi(He) või siis nende segu (Ar+He). MIG keevituse tunnusnumbriks on 131. Selle keevitusega keevitatakse roostevaba terast või siis värvilisi metalle. Põhilised siiski alumiinium ja mitte-rauda sisaldavaid metalle. *MIG keevitusel inertgaas ei osale keevituse keemilises protsessis. MAG keevitus MAG poolautomaat keevitus aktiivgaasi keskonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse süsihappegaasi(Co2) või siis argooni ja süsihappegaasi segu (Ar+Co2). MAG keevitusel osaleb aktiivgaas e. süsihappegaas keevituse keemilises protsessis.
1. Mis on keevitamine: b) kinnisliidete saamise meetodid, kus liidetavad pinnad aktiveeri... aatomitevaheline side 2. Keevituse metallurgia protsesside juhtimine seisneb: c) kahjulike lisandite sidumises ja viimises räbusse, keevismetalli desoksüdeerimises ja rafineerimises, keevismetalli legeerimises 3. Keevituse termotsüklit iseloomustavad: a) erinev temperatuur ja jahtumiskiirused keevisliite erinevates tsoonides 4. Keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjooned avaldatakse koordinaatides e. teljestikus: b) kaare pinge keevitusvool 5. Karastusstruktuurid võivad tekkida keevisliite termomõju tsoonis: a)süsinikteraste osa madallegeerteraste keevitamisel suurtel lehepaksustel ja keevitamisel madalatel temperatuuridel 6. Keevitamisel tekkivad sisepinged põhjustavad: c) Detailide mõõtmete vähenemist (kahanemist) ja kuju moondumist ehk nurkdeformatsioone 7
KEEVITUS Keevitus on teraste ja värvilismetallide enimlevinud ja tähtsaim liitmismeetod: · tootmiskeevitus (production welding) detailide liitmine toodete valmistamisel; · remontkeevitus (repair welding) purunenud ja kulunud osade taastamine, moodustab kuni 20% kogu keevitustööde mahust; · pealekeevitus. Keevitusprotsesside hulka loetakse ka jootmist, termopindamist ja termolõikamist. Keevituse põhimõisted Keevitus, keevitamine (welding) kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, komposiite, keraamikat, klaasi jm. Terminit "keevitamine" kasutatakse tegevuse tähenduses ja terminit "keevitus" kui protsessi laiemas tähenduses. Kirjanduses kasutatakse põhiliselt terminit "keevitusprotsess".
Eduard Kimmari Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades variandile vastavaid keevitusviise. Lähtudes keevitatavast materjalist, tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist tuleb välja valida üks kõige otstarbekam. Töö ülesanded: Selgitada tooriku ettevalmistamist. Võrrelda kahte erinevat keevitusviisi. Põhjendada valitud keevitusviisi ja selle kasulikkust . Anda keevituseks vajaminevad keevituse parameetreid. Valmistada keevitusliite eskiis ja selgitav skeem. Selgitada keevituse kvaliteedikontrolli Toode: I-tala masstootmiseks. Materjal – roostevaba teras Detaili paksus s= 6. Keevitusliidete võrdlus: Parameetrid Käsikaarkeevitus 111 MIG-keevitus 131 Detaili materjali keevitatavus Kõrglegeer-, Mittelegeer-, Madalsüsinikterased Malallegeer-,
1. MIG/MAG-keevituse alused 1.1. MIG/MAG-keevituse tööpõhimõte MIG/MAG-keevituse tööpõhimõtet ja masina ehitust selgitavad skeemid joonistel 1.1 ja 1.2. Keevitamise ülesandeks on moodustada kahe liidetava detaili vahele püsiliide, mille mehaanilised omadused (tõmbetugevus, katkevenivus, purustustöö löökpaindel) ei jääks alla detailide materjali omale. Keevitamisel sulatatakse traadist elektroodi ots ja liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida kutsutakse keevituskaareks. Keevituskaare temperatuur võib ulatuda kuni 50007000 °C elektroodil ja kuni 26003900 °C kaares. Elektroodi keevitustraadi kujul antakse kaarevahemikku ette ühtlase kiirusega ja mehhaniseeritult traadietteandemehhanismi rullide abil. Kasutatakse poolile keritud keevitustraati (joonisel näitamata). Keevitusvooluna kasutatakse vastupolaarset (DC+) alalisvoolu, kus elektrood ühendatakse vooluallika +klemmiga. Keevitusvool antakse energiakadude vähenda- miseks k...
Juhendaja : Üllar Kivi Tartu 2012 Sisukord 2 Contents Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 MIG-MAG Keevitus.................................................................................................. 4 MIG/MAG keevituse seadmed................................................................................. 5 Kasutus................................................................................................................... 7 Keevitusõmblus...................................................................................................... 8 Kaitsevahendid....................................................................................................... 9 Käsikaarkeevituse seadmed..................
Co2 ehk traatkeevitus Koostaja: Juhendaja:Heino Kannel 2014 aasta. Sisukord: 1.üldiselt keevitamisest 2.üldiselt keevitamisest 3.elektroodkeevitus 4.traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 5.traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 6. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 7.gaaskeevitus 8.teraste keevitatavus 9.keevitusasendite markeering ja tüübid 10.MIG keevituse tööpõhimõte 11.käpa ettevalmistamine 12.keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 13.traadi etteandmine 14.kaitsegaasi valik 15.keevitamine 16.keevitusdefektid 17. Keevituse ettevalmistuses on oluline 18. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19.ohutus keevitamisel Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide.
PM1A Magnus Torop Keevitamine Referaat Elektrikeevitamine kaitsegaaside keskkonnas Olustvere 2016 Sisukord: 1. Üldiselt keevitamisest 2.Elektroodkeevitus 3. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 4.Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 5. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 6. Gaaskeevitus 7. Teraste keevitatavus 8. Keevitusasendite markeering ja tüübid 9. MIG keevituse tööpõhimõte 10. Käpa ettevalmistamine 11. Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 12. Traadi etteandmine 13. Kaitseklaasi valik 14. Keevitamine 15. keevitusdefektid 16. Keevituse ettevalmistuses on oluline 17. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada SISSEJUHATUS Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist keevitamise abil koostatud liide.
) Diagrammil asetsevad mittesoovitatavad keevismetalli struktuuri alad: Austeniit (austenite) suur kuumpragude tekkimise tõenäosus. Vältida puhtakujulist austeniitstruktuuri, eelistada struktuuris 5-12 % ferriiti. Ferriit (ferrite) tera kasv ja löögisitkuse vähenemine. Martensiit suur külmpragude tekkimise tõenäosus. Roostevaba terasest keevituse järeltöötlemisel eemaldada õmblusel ning vahetul kõrvalalal olev oksiidikiht (väljapõlemisest tingitud madal Cr-sisaldus soosib korrosiooni teket) roostevabast terasest traatharjaga, jugatöötlusega ja töödelda spetsiaalse 15-20% HNO3 pastaga, sellele järgneva jääkide mahapesemisega. 3. Esialgse keevitusprotseduuri spetsifikaadi (pWPS) koostamine
Elekterkeevituse ajaloost: 1882. a. N. Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1890a. C.L.Coffin patenteeris metallelektroodi 1904.a. O. Kjellberg võttis kasutusele kattega metallelektroodi 1912 a. E.G.Budd kasutas esmakordselt punktkeevitust autokere keevitamisel 1928.a. A. Alexander kasutas esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne.Tänapäeval enamkasutatavad elekterkeevituse liigid on: ? käsikaarkeevitus ? keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) ? kontaktkeevitus ? plasmakeevitus 3 Elektrikeevitus 1.Põkkliide – kõige levinum keevitusliide. Kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide jm keevitamiseks (joonis 1.a). 2.Ülekatteliide – kasutatakse õhukese lehtmetalli kokkukeevitamiseks (joonis 1.b). 3
Gaasisuudmiku nr 11 14 14 Keevitusvool A 120-140 150-180 200 Keevituskiirus m/min 0,20 0,2 0,17 Gaasi kulu l/min 8 8-10 9-10 Nurkõmbluse kõrgusel a = 5 mm valitakse keevitusparameetrid materjali paksusele t = 5 mm vastavalt. Sulamatu W elektroodi otsa teritusnurk mõjutab keevituse kvaliteeti ning valitakse keevitusvooludel alla 200 A piirides 30o-60o ja suurematel vooludel kuni 120o . TIG tehnoloogiaga keevitamisel kasutatakse elektroodina keevitustraati enamvähem analoogiliselt MIG/MAG tehnoloogiale. Alumiinium sulamite keevitamiseks kasutatakse keevitustraate CbAMr5 või S-AlMg5, ESAB OK Autrod 18*15, Elga Alumig Mg5 jne. Kaitsegaasidena kasutatakse TIG keevitusel puhast Argooni (99,99%). He kasutamisel
(kolme mõõtmeline materjali pikkus,-paksus ja piluvahe) Pilu laius-õmbluse juure või servade vahe kaugus (tavaliselt 2-3mm) Keevis läbim ehk keevitus läbim-on keevis metall,mis kantakse serva vahemiku peale ühekordse elektroodi või põleti liikumisega(võib olla 1 või mitu) Keevitus järjestus-keevitu järjestus on läbimite keevitus järjekord. Keevise laius-õmbluse ja põhimetalli joonte vaheline kaugus toote esipinnal. Läbi keevis,läbi keevituse sügavus-õmbluse paksus serva vahemiku kohal,mõõdetud risti põhi metalli pinnaga. Termo mõju tsoon-põhi metalli sulamatta osa ,kus esinevad mikro struktuuri muutused Sulamis tsoon-osa põhimetallist,mis on sulanud keevitamise ajal. Keevis liide-on kinnis liide, mis koosneb kahest või enamast detailist ja neid ühendavast keevis õmblusest. Kordamis küsimused. 1. keevituse mõiste. 2. keevitusprotsessid(Tähised,tunnusnumbrid) 3. keevitustehnoloogia(mida hõlmab) 4
Käsikaarkeevituse tehnoloogia 7 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 8 Kaare süütamine 8 Elektroodi asend ja liikumine 9 Käsikaarkeevituse seadmed 10 Kaitsegaasis keevitamine 11 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 11 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 12 MIG/MAG keevituse tehnoloogia 13 MIG/MAG keevituse seadmed 15 Kontakt e. punktkeevitus 16 Plasmakeevitus 17 2 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos
Harjutustöö variandi andmed: Variant 4. masstootmine, materjal- konstruktsiooniteras, keevitusviis- 3 või 141 Gaaskeevitus(3) TIG-keevitus(141) Eelised Gaaskeevituse eeliseks on TIG-keevitusel saadakse ilma räbu ja võimalus keevitada kõigis oksiidilisanditeta siledapinnaline ruumilistes asenditeserinevaid õmblus. Teraste keevitamisel keevisõmbluse tüüpe, võimalus kasutatakse päripolaarset alalisvoolu, reguleerida keevitusenergiat mis tõstab elektroodide püsivust. sobivate mõõtmetega suudmiku Võimalik keevitada kõiki metalle. Sobib valikuga. Saab keevitada teraste ja kõrglegeerteraste kitsastes tingimustes. Keevitaja keevitamiseks. TIG-keevitus pakub näeb vahetult tekkinud õmblust. ...
Sulakeevitusel viiakse metalli ühendatavad osad mingi soojusallikaga sulasse olekusse. Nende osade tardumisel moodustub keevisliide. Sel juhul välissurvet pole vaja rakendada. Sulakeevituse hulka kuuluvad elektrikaarkee-vitus, mille puhul kasutatakse kaarleegi soojusenergiat. Metallelektroodiga käsitsi elekterkaarkeevitus on väga levinud. Seda iseloomustab suur universaalsus keevitatavate toodete suhtes. Õhukeste lehtede või nägusat ühen-dust vajavate detailide keevituse puhul kasutatakse laialdaselt elekterkaarkeevitust kaitsvate gaaside keskkonnas. . Elektrogaaskeevitus on elektroräbukeevituse edasiarendus ning sarnaneb sellega nii konstruktsiooni kui kasutuse poolest. Räbukeskonna asemel sulatatakse elektrood kaarega, mis põleb kaitsegaasis, samamoodi nagu MIG/MAG keevituse puhul. Seda meetodit kasutatakse 12-100 mm paksusega plaatidel, laineliikumist kasutatakse paksemate materjalide puhul. Liide on tavaliselt lihtne vahega I-liide. Kasutatakse ka V-
Töötingimused 4. Elektroodi varda keemiline koostis 5. Kattetüüp 6. Voolu tüüp 7. Positsiooni tähis 8. Vesiniku sisaldus kattes MIG/MAG keevitus MIG protsess-poolautomaat keevitus inertgaasi keskkonnas tunnusnumber 131 kaitsegaasideks Ar,He(Ar+He)Keevitatakse värvilisi metalle ja roostevaba terast. MAG protsess-poolautomaat keevitus aktiivgaasi keskkonnas tunnus nr 135 kaitsegaasideks CO2(Ar+CO2)keevitatakse musti metalle. INERTGAASID-ei osale keevituse keemilises protsessis. AKTIIVGAASID-osalevad keemilises protsessis MIG/MAG keevitus-nimetatakse poolautomaadiks selle tõttu, et elektroodi etteanne on mehhaniseeritud. MIG/MAG keevitusseade koosneb kolmest põhi komponendist. 1.vooluallikas(alaldi,inverter)keevitus vool DC+2.Traadi(elektroodi) etteande mehhanism 3.gaasiseade Seadme sisselülitumise järjekord 1.gaas 2.vool 3.traat MIG/MAG keevitusseadme ehitus: 1.kaitsegaasi klapp 2.keevitus traadi pool 3.traadi etteande mehhanism 4
Näiteks 8- tunnise tööpäeva jooksul lubatakse mürataset 85 dB 8 tunni jooksul, taset 88 dB 4 tunni jooksul ja taset 94dB 1 tunni jooksul. Müra vähendamiseks tuleb kindlasti kasutada spetsiaalseid vahtkummist kõrvatroppe või kõrvaklappe. Kõrvatropid Kõrvaklapid 3 MIG/MAG keevituse tehnoloogia Veendu enne keevitama asumist, kas keevitusaparaat on õigesti seadistatud, vajaduse korral muuda seadistust. Kontrolli, et tagasivoolujuhtmel oleks korralik kontakt detailiga, mida keevitada soovid Ava gaasiballooni ventiil ja kontrolli, et reduktor oleks reguleeritud õigesti. Kaitsegaasis keevitamisel kasutatavate reduktorite väljundpoole manomeetrid ei näita gaasi rõhku vaid läbivoolava gaasi hulka. See peaks olema 5-8 l/min
.................................................................9 9. Käsikaarkeevituse seadmed......................................................................................10 10. Kaitsegaasis keevitamine........................................................................................11 11. Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus (Tungsten Inert Gas)............11 12. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus......................................12 13. MIG/MAG keevituse tehnoloogia..........................................................................13 ......................................................................................................................................16 15. Kontakt- ehk punktkeevitus....................................................................................17 16. Plasmakeevitus.......................................................................................................18
tundma tulevased insenerid, tehnoloogid-konstruktorid, tootmisjuhid ja keevitajad, kes on seotud otseselt keevisliidete projekteerimisega või keevitustöödega. Esitatav õpiobjekt ,,Keevisliited ja keevitusasendid " on mõeldud nii kõrgkoolide üliõpilastele, kui ka keevitajate algõppe ja täiendõppe kursustest osavõtjaile. Õpiobjekt võib olla abiks materjali iseseisval omandamisel töölistele, ametikoolide õpilastele ja kõigile huvilistele, kes oma oskusi ja teadmisi keevituse alal tahavad täiendada. Õpiobjekt on mõeldud täiendavaks abimaterjaliks masinaehitusinseneride, tehnomaterjalide ja turunduse inseneride ning autoinseneride keevitusalases õppes vastavalt antud erialade ainekavadele. Õpiobjekt on suunatud järgmistele sihtrühmadele: · TTK mehaanikateaduskonna kaugõppe üliõpilased · TTK statsionaarõppe üliõpilased · täiend- ja ümberõppekursuslased, kes õpivad keevitustehnoloogia teooria ja praktika alaseid temaatikaid.
Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed 18 Elektroodid 19 Varraselektroodid 19 Keevitustraat 21 Abivahendid 21 Vead keevitamisel 22 Defektid keevisõmbluses 22
F. Sergejev 2.04.13 Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks. Lähtudes detailist, keevitusviisist ja keevitus parameetritest valib töö teostaja kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks. Töö ülesanded: Selgitada tooriku ettevalmistamist Võrrelda kahte erinevat keevitusviisi Põhjendada valitud keevitusviisi ja selle kasulikkust Anda keevituseks vajaminevad keevituse parameetreid Valmistada keevitusliite eskiis ja selgitav skeem Selgitada keevituse kvaliteedikontrolli Keevitusviiside võrdlus Kaitsegaaskaarkeevitus Parameetrid MIG 131 TIG 141 Detaili materjali Mittelegeer- Mittelegeer- keevitatavus Madalleeger- Madalleeger- Kõrglegeerterased Kõrglegeerterased
mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kiellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: • käsikaarkeevitus • keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) • kontaktkeevitus • plasmakeevitus Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest
Üliõpilaskood: 094171 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Eduard Kimmari 11.06.2010 14.06.2010 Töö eesmärk ja ülesanne: Kodutöös käsitletakse põkkliite keevitustehnoloogiat, kasutades kas elektroodkeevitust (käsikaarkeevitust) või MAG-keevitust (poolautomaatkeevitust). Keevitatav materjal – madalsüsinik-konstruktsiooniteras mark S235JRG2. Materjali paksus 4 mm, üksiktootmine. 1. Elektroodkeevituse ja MAG keevituse võrdlus Elektroodkeevitus MAG-keevitus Keevitatavate Süsinikteras, Süsinikteras, Madallegeerteras, Roostevaba materjalide loetelu: Madallegeerteras, teras, Malm, Al ja Al sulamid, Ti ja Ti Roostevaba teras, Malm, Al ja sulamid, Cu ja Cu sulamid Al sulamid Materjalide paksus: 1.0 mm - … 0.8 mm - …
Kodutöö Üliõpilane: Ove Hillep Matriklinumber: 072974 Kuupäev: 5. juuni 2012 Õppejõud: Andres Laansoo 1. Terase MAG keevitus (pakett MSG CO) Liite tüüp: FW Materjali paksus: 5 mm Terase mark: St5ps Õmbluse kõrgus: 4 mm Kuna tegemist on nurkõmblusega, valime õhupiluks 0 mm. Traadi läbimõõduks võtame 1,2 mm. Joonis 1.1 - keevitusprotsessi parameetrid Programmi poolt arvutatud keevituse kõrguseks on 3,8 mm, traadi kulu 0,18 kg/m ning kaitsegaasi kulu on 14 l/min. Joonis 1.2 - liite mehaanilised omadused Jooniselt 1.2 näeme liite tugevust. Keevitustraadiks valisin SG1 Zeta 50, kuna see andis parima liite tugevuse juured kõrgeima vastupidavuse löökpaindele, mis küll jääb siiski napilt alla 27 J-i. Teisalt jällegi on täidetud termomõjutsooni katkevenivus - tervelt 20 % nõutud 14 % asemel.
lisamaterjal (elektrood, traat) põhimaterjali e liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida nimetatakse keevituskaareks. Kaare temperatuur võib ulatuda kuni ca 6000°C. Keevisliited jaotatakse olenevalt ühendatavate detailide vastastikusest asendist järgmiselt: põkkliide (vt joonis 1, a), nurkliide (joonis 1. b), katteliide (joonis1. c ja g), serviliide ja T- liide e vastakliide (joonis 1. d), keevisõmblused jagunevad põkkõmblusteks ja nurkõmblusteks . MIG/MAG keevitus MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend. MIG-MAG Keevitamise alustamiseks viiakse keevitustraadi ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspõleti päästikule. Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu, käivitab traadietteandmismehanism ja avab gaasi juurdepääsu põletisse
mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel
Gaaskeevituse võtted ja asendid Gaaskeevituses kasutatakse põhiliselt kahte keevitusvõtet (suunda), vasak- ja paremasuunalist keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all. Vasaksuunaline keevituse asend Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse nii, et leek kuumutaks varda otsa ning varrast liigutatakse kergelt edasi-tagasi. Keevitust alustades kuumutatakse pilu servi nii, et pilusse sulaks pirnikujuline pesa, kuhu sulatatakse lisamaterjali varrast. Keevisõmblus peab jääma kõrgemaks põhimaterjali pinnast ja olema pealt kerge tugevdusega e kumerusega. Paremsuunalise keevituse asend
täitetraadile ning kaitsegaasile. Parameetrid, millega protsessi juhitakse on tööriista pöörlemiskiirus, liikumiskiirus kui ka tööriista mõõtmed ning selle allasurumisjõud. Pöörlev tööriist surutakse liitesse kuni õlg kontakteerub detaili pinnaga. Tööriista pealesurumisest ning selle pöörlemisest põhjustatud hõõrdumise tagajärjel tekkiv soojus põhjustab liidetavates detailides viskoosse-plastilise olukorra, mis on eelduseks liite tekkimisele. Keevituse kestel liite ümbruses materjal soojendatakse tööriista perifeeria ümber ning seejärel toimub materjalide järk-järguline uuestiliitmine sondi tagaküljel. See põhjustabki keevisliite materjalide vahel. FSW on liitmisprotsess metalli sulamiseta ja täitematerjalideta. Protsessiga saadakse tugevad ja plastilised liited. Meetod on eriliselt sobilik komponentidele, mis on pikad lamedad, kuid seda saab ka rakendada ka torudele, süvistatud lõigetele ja ka positsioonkeevitamisele
jaoks teha jutmekarpe, et nad oleksid seal peidetud ja ei ohustataks töölist. 2. Müra Kontrollida et kõikidel töötajatel 100 Personaliosako 1.05.14 oleksid kõrvaklappid või nd kõrvatroppid. Kõrvatroppid võiksid paikneda iga töökoha juures ettenähtud sahtlis. 3. Tulekahju Keevituse töökohtade juures peaks 600 Töötaja vahetu 1.06.14 paiknema tulekustuti, peasid olema juht ohutusmärgid ning evakuatsiooni plaanid. Kõrval ei peaks vedelema või rippuma kergestisüütavaid asju (näiteks kardinad). 4. Halba kehahoiakut Teha puhkekohti ja puhkepause. 2000 Töötaja vahetu 1.05.15
silutud alalispinge. Saadud alalisvool muudetakse inverteri abil nelinurkimpulss- vahelduvvooluks mille sagedus on mõni kHz. Kõrgsageduslik vahelduvvoolupinge muudetakse kõrgsagedusferriidist südamikuga trafo abil madalamaks ja alandatakse sekundaaralaldi abil alalisvooluks. Kõrge töösageduse tõttu on trafo väga kerge ja väike. Inverterkeevituse tööpõhimõtte joonis. Inverterkeevitus on üks vanemaid ja tänapäevani kõige laialdasemalt levinud keevituse viise. Kuigi viimastel aastakümnetel on jõudsa sammu edasi teinud gaasikeskonnas keevitus- seadmed ehk poolautomaatkeevitused. Tänu oma tehnoloogilisele eripärale on inverterkeevitus siiani asendamatu. Eestis müüdavad inverterkeevitused Tabelis 1 olen koondanud Eestis erinevate tootjate poolt müüdavad inverterkeevitused. Tabel 1. Seadmete võrdlus Eesti turul müüdavad inverterkeevitused on kas ühe- või kolmefaasilised seadmed.
puutuks kokku materjaliga. Kui see juhtub, tekib töökatkestus, sest elektrood tuleb eemaldada ning uuesti teritada. Võimalik laiades piirides reguleerida keevitusenergiat ja elektroodi siirdemehhanismi. Võib esineda palju pritsmeid, sõltuvalt gaasivalikust ning muudest keevitusparameetritest. ( Õpik ,,Materjalid.pdf" väidab, et TIG ja MIG/MAG keevituse eelised ja puudused on laias laastus samad.) Kuna TIG keevitus sobib justnimelt hästi alumiiniumsulamite keevitamiseks ning sellega keevitatakse ka torujaid detaile, valin TIG keevituse. Üheks oluliseks faktoriks sel puhul just see, et detail on üksikeksemplar mitte masstootmises. TIG keevitus aga tagab kõrge kvaliteedi, mis üksikdetaili puhul on väga oluline. Materjali paksus on 4 mm, sellest lähtuvalt peab elektroodi laius olema 3,2 mm
teineteisele niivõrd, et pindmiste elementaarosakeste vahel tekiksid kindlad metallilised sidemed. Elementaarosakeste vaheliste sidemete tekkimiseks on vajalik neid lähendada aatomi raadiusega võrduva kauguseni ning aktiveerida, milleks on vaja sisestada teatud hulk energiat (soojus, mehaaniline energia) Keevitusmetallurgia Sulakeevitus sarnaneb metallurgiliste protsessidega, aga on tunduvalt keerulisem, sest: a) keevituse soojusallika(elektroodi) ja sulametalli kõrgke temperatuur b) väiksemahuline sula keevisvann, mis on ümbritsetud külma metalliga c) sula keevisvanni lühike kestus 440s d) sulanud elektroodivarda metallisiirdega keevisvanni kaasnevad nähtused Sulametalli vanni kõrge temperatuuri tõttu aktiviseeruvad paljud füüsikaliskeemilised protsessid. Näiteks gaaside ja metallide vahelised reaktsioonid, mis reeglina halvendavad keevismetalli omadusi.
keevituskiirus kg/h. Tootlikkus kasvab elekt- voolutihedus elektroodis suur ning kee- roodi läbimõõdu suurenedes visliide kaitstud defektide eest gaasiga. 4. Vooluallikad Vooluallikaks sobivad trafo, Vajalik alaldi, mis muundab voolu- inverter ja generaator. Valik võrgust tuleva vahelduvvoolu alalis- sõltub teistest parameetritest, vooluks. Enamasti kasutatakse pool- nt. keevituse teostamise asu- juhtalaldit, harvem ka keevitus- koht. Tehasetingimustes on invertereid. soovitatav kasutada trafosid, ehitusplatsil generaatoreid. 5. Keevitus- Põhiline keevitusmaterjal on Keevitamiseks on vaja traati, mis on materjalide ja sulav elektrood, mis on tehtud keevitatava materjaliga ligilähedase kaitsegaaside koostiselt keevitatava mater- koostisega. Lisaks vajatakse kaitse-
Toode valmistatakse kahest metallplaadist, mille paksus on 8 mm. Alusplaadi laius on 60 mm ning teise detaili laius 94 mm. Keevisõmbluse pikkus on 1400 mm. KEEVISLIITE ESKIIS Keevisõmblused mida kasutan (standard ISO 22553: 2000) on nõgus nurkõmblus. Asendi keevitamisel (EVS EN ISO 6947) Nurkõmblus seina alumine nurkõmblus EN: PB Arvutuslik mõõde Õmbluste pikkus kokku 1400 X 2 = 2800mm KEEVITUSVIISI OLEMUS MIG/MAG keevituse poolautomaadi skeem: 1gaasiklapp; 2keevitustraadi pool; 3traadi etteandemehhanism; 4keevitustraat; 5traadi etteande kiiruse reguleerimise nupp; 6keevituspõleti e. keevituspüstol; 7vooluallikas-alaldi; 8maanduskaabel; 9 maandusklemm; 10keevitatav toode; 11keevituskaar; 12voolukontakt e. traadidüüs; 13võrgutoitepistik; 14 kaitsegaasiballoon (CO2Ar; 80% Ar + 20% CO2; jm.); 15gaasireduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga 16 keevitusvoolu seadistuse nupp
Vähene kokkutõmbumine Saab opereerida kõikide asendites Energiasäästlik Keevitajalt ei nõuta keevitussertifikaati Õhuke oksiidikiht liidetavatel detailidel on aktsepteeritav Pole vajadust lihvimise, harjamise või söövitamise järgi. Võib keevitada alumiiniumit ja vaske üle paksusega kuni 50 mm ühe läbimiga Puudused võrreldes tavapäraste keevitusmeetoditega [3] Detail peab olema jäigalt kinnitatud Iga keevituse lõppu jääb ava Ei saa teha nurkõmblusi (fillet welds) Lisaks tööriista allasurumisele on vajalik jõud tööriista edasiliigutamiseks mööda liidet. Tööriist on kallis ja kulub kiiresti, kui ei kasutada õigeid keevitusreziime Keerukas aparaadi seadistamine 5 5. Kokkuvõte Hõõrdkeevitamise tulemuseks on võõrlisandeid mittesisaldavad ja äärmiselt vastupidavad liitekohad
Argoon Helen Lajal Põhiline info Argoon on.. Kolm stabiilset isotoopi ➔ Väärisgaas Ar36, Ar38, Ar40 ➔ Järjenumbriga 18Aatommass on ~ ➔ VIIIA rühmas 402 1s 2s2 2p6 3s2 3p6 ➔ 3. perioodis Tähis on Ar. Põhiline info Sulamistemperat -189,4°C Prootonite uur ja -185,87°C elektrontie Keemistemperatu arv - 18 Kristallvõre ur on Neutronite kuubiline. arv - 22 Pilt on Wikipediast. Avastamine Henry Cavendish algselt kahtlustas argooni olemasolu õhus. (1785) Aastal 1894 Lord Rayleigh ja Sir William Ramsay poolt. Argoon on esimene avastatud väärisgaas. Üldomadused Keemiliselt Lõhnatu ning mitteaktiivne. värvitu. ➔ Välja arvatud kõ...
Tallinna Tehnikaülikool trolloolllooooo Tallinn 2012 Kaarkeevituse vooluallikad Keevituskaare toiteks kasutatakse reeglina madalapingelist ja suurt voolu andvat erikonstruktsiooniga vooluallikat. Põhimõtteliselt saab kõiki keevituse vooluallikaid jagada kahte rühma: 1) püsivpingega, jäiga tunnusjoonega vooluallikad 2) püsivvooluga, ehk langeva tunnusjoonega vooluallikad. Täielikult jäiga tunnusjoonega vooluallikaid praktikas ei kasutata, aga kergelt langev tunnusjoon leiab kasutamist MIG/MAG keevitusel. Kergelt tõusva tunnusjoonega vooluallikad on kasutusel poolautomaat keevitusel. Trafo Vahelduvvooluga keevitamisel kasutatakse keevitustrafosid. Transformaator ehk trafo
VÄÄRISGAASID • 1. Miks nimetatakse väärisgaase sellise nimetusega? Sest nad on haruldased. 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? 8 elektroni 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? Mitte ühtegi 4. Kuidas avastati argoon? Alles jäi mingit tundmatut gaasi 1/120 õhu algmahust. Ramsay eraldas õhust hapniku, sidus järelejäänud gaasist hõõguva magneesiumi abil lämmastiku ja sai umbes 100 cm2 tundmatut gaasi, mis ei reageeri keemiliselt millegagi. See gaas nimetati argoniks. 5. Milliseid ühendeid on väärisgasidega saadud? PtF6 + Xe oranz kristalne aine,F2 6. Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks? 63 m3 He kulub . 7. Millega üllatasid sakslased I maailma sõja ajal inglasi? I maailmasõja ajal 1915.a. sai Saksa dirižaabel Londoni kohal tabamuse, kuid kõigi imestuseks ei süttinud. Inglased hakkasid uurima, milles asi, sest varem kasutati H...
4. Nurkõmbluse kaatet 4.1 Keevisõmbluse voolepiir nihkel t y ,K =0,56 ∙ σ y =0,56 ∙350=196 MPa 4.2 Keevisõmbluse tugevustingimus tO 1 ≤ t y , K 69 ∙103 ∙ a−1 ≤ 196 ∙10 6 4.3 Keevisõmbluse vähim paksus 69 ∙ 103 −6 a≥ 6 =352∙ 10 m≈ 1 mm 196 ∙ 10 4.4 Keevisõmbluse kaatet z=√ 2∙ 1=1,41 ≈ 2 mm Kuna kaatet tuli väiksem, kui 3mm, tuleks muuta keevituse pikkust või keevituse konstruktsiooni. Sellisel juhul peab keevisõmbluse vähim paksus olema vähemalt 2mm. 3 Sellest omakorda tuleneb, et nihkepinge peab olema vähemalt t O 1=392∙ 10 . Vähendan keevituse pikkusi 110mm võrra. Seega uuteks pikkusteks on : b = 210-110 = 100mm = 0,1 m c = 210-110 =100mm = 0,1 m t = 5mm = 0,005 m 4.5 Nurkõmbluse uus kaatet 4.5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
