Materjalid
Hõõrdkeevitamisel moodustub keevisliide põhinevate sulakeevitusprotsesside üldnimetus, kus
üksteise suhtes pöörlevate või vibreerivate detailide energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi
vastastikusel hõõrdumisel tekkiva soojuse ning segu põlemissoojust. Reeglina on sel juhul tegu
rakendatava survejõu toimel. Hõõrdumisel hõõrde- käsikeevitusega. Enimlevinud on hapnik-atsetüleen-
pindades olevad, keevitumist takistavad oksiidikel- keevitus, kus põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni
med purunevad ja surutakse plastse deformatsioo- (C2H2). Atsetüleenileegi temperatuur ulatub kuni
niga radiaalsihis välja. Algetapil (sele 2.30) antakse 3100 °C. Veel kasutatakse vesinikku ja looduslikku
ühele detailile pöörlev liikumine, teine on paigal (a). gaasi, nende puhul on gaasileegi temperatuur
Edasi surutakse detailid telgsuunas kokku (b). märgatavalt madalam.