A -7 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Ülesande püstitus 1. Teha keevisliite esialgne skeem, skeemil märkida külg- ja laupõmblused, koormused, vajalikud konstruktsiooni mõõtmed, sisejõud ja keevisõmluses tekkivad nihkepinged. 2. Leida lehe laius b. 3. Määrata keevisõmbluste pikkused. 4. Kontrollida keevisõmblused lõikele. 5. Teha konstruktsiooni joonis (mõõtkavas), joonisele märkida keevituse tähistuse. 6. Nimetada keevisliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöö ülesandes arvutatud poltliitega. 2. Lahenduskäik 1.Keevisliite skeem: Antud: Terasleht S235 [S]=1,5 L=900mm=0,9m F=5,6kN UNP=300 =5 mm [ ]k.õmblus =0,6[] Lehe b laius: [ ] = ReH = Y = 235 157 MPa [ S ] [ S ] 1,5 [ ] k
Tugevustingimus on täidetud. 9.Vahelehe kontroll tõmbele. 136,4 MPa Tugevustingimus on täidetud. Keevitusliide: 1.Ülesande püstitus Andmed: Ülekantav koormus F = 220 kN Lubatav tõmbepinge [] = 140 Mpa Lubatav lõikepinge [] = 100 Mpa Lubatav muljumispinge [] = 350 Mpa Määrata ja arvutada: Sobivad nurkterased Keevisõmbluste pikkused l1 ja l2 Vahelehe õmblused 2. Nurkteraste valik Ühe nurkterase sisejõud tõmbel: Ühe nurkterase ristlõike nõutav pindala: Vastavalt nõudest ( kus on tabelis toodud profiili pindala ja vajalik profiili pindala) Sobib nurkprofiil 75 x 75 x 8 Tabelist saadud olulised andmed: - profiili joonmõõtmed - profiili pindala = 11,5 cm2
Tugevustingimus on täidetud. 9.Vahelehe kontroll tõmbele. 136,4 MPa Tugevustingimus on täidetud. Keevitusliide: 1.Ülesande püstitus Andmed: Ülekantav koormus F = 360 kN Lubatav tõmbepinge [] = 160 Mpa Lubatav lõikepinge [] = 100 Mpa Lubatav muljumispinge [] = 350 Mpa Määrata ja arvutada: Sobivad nurkterased Keevisõmbluste pikkused l1 ja l2 Vahelehe õmblused 2. Nurkteraste valik Ühe nurkterase sisejõud tõmbel: Ühe nurkterase ristlõike nõutav pindala: Vastavalt nõudest ( kus on tabelis toodud profiili pindala ja vajalik profiili pindala) Sobib nurkprofiil 75 x 75 x 8 Tabelist saadud olulised andmed: - profiili joonmõõtmed - profiili pindala = 11,5 cm2
b2 F z0 l1 Valin Ruukki kataloogist sobivad võrdkülgsed nurkterased, kasutades tõmbe tugevustingimust Ühe nurkterase sisejõud tõmbel: Tõmbe tugevustingimus: Ühe nurkterase ristlõike nõutav pindala: Valides Ruukki kataloogist(lk 85) konservatiivselt võrdsete külgedega nurkteras, valin mudeli 65x65x9, mille ristlõikepindala on 11,0 cm 2 Arvutan keevisõmbluste pikkused tugevustingimusest lõikele Detaili tasakaalutingimused: Seega: hK - keevisõmbluse kaatet = 9mm hK = T = 7 mm Keevisõmbluse tugevustingimus: Meil on kasutada elektrood Elga P45S, tema voolepiir on 420 MPa. Meie keevisliide töötab lõikele. Mõlemad keevisõmblused tuleb hk võrra pikemad keevitada, seega: Arvutan vahelehe vähima võimaliku ristlõikepindala keevisõmbluste otsa juures
Lubatav pinge lehe materjali teras C30 korral:
[] = ReH / [S] = 235 / 1,4 = 168 MPa
[]k.õmblus = 0,6 [] = 0,6·168 = 101 MPa
Lehe ristlõige töötab paindele. Koostatakse tugevustingimus paindele:
= M / Wx = (6 x F x l) / ( x b2) [], kus Wx = ( x b2) / 6
Wx on lehe ristlõige nn geomeetriline tunnus, karakteristik
tugevusmoment või vastupanu-moment x telje suhtes.
Tugevustingimusest paindele:
224 mm
2) Määratakse keevisõmbluste pikkused. Võtame laupõmbluse pikkuseks l1 = b = 224 mm,
keevisõbluse kaatet z = = 5 mm.
Leitakse l väärtus tugevustingimusest nikhele väände korral. Eeldatakse, et T = Tk + Tl ,
kus T keevisõmluste poolt vastuvõetavad momendid.
Kui eeldada, et nii laup- kuid külgõmblus on võrdtugevad, siis lk 0,5 ll
= T/Wp []k. õmblus kus Wp keevisõmluse ohtlikuma lõige polaartugevusmoment.
Lühikeste (l
Algandmed: l= 900 mm = 0,9 m F= 5,6 kN = 7 mm Materjal S235 y= 235 MPa [S]= 1,4 UNP 300 Määrata lehe Laius b tugevustingimusest paindele konsoolse lehe jaoks. Lubatav pinge lehe materjali teras S235 korral: ja Lehe ristlõige töötab paindele. Koostatakse tugevustingimus paindele: Wx on lehe ristlõige nn geomeetriline tunnus, karakteristik tugevusmoment või vastupanumoment x telje suhtes. Tugevustingimusest paindele: Määratakse keevisõmbluste pikkused. Võtame laupõmbluse pikkuseks ll= b= 160 mm, keevisõmbluse kaatet z= = 7 mm. Leitakse ll väärtus tugevustingimusest nihkele väände korral. Eeldatakse, et T= Tk + Tl, kus T on keevisõmbluse poolt vastuvõetavad momendid. Kui eeldada, et nii laup- kui külgõmblus on võrdtugevad, siis . Lühikeste keevisõmbluste korral arvutatakse nihkepinge ligikaudse valemiga: Keevisõmblusete nihkepinge momendist (T):
takse? 5. Miks leidis MAG-keevitus esialgu laialdast kasutamist autode kereremonditöödel? 6. Kuidas kaitstakse sulakeevisõmbluse metalli õhuhapniku ja -lämmastiku kahjuliku toime eest MAG-keevitusel? 7. Millised on MIG/MAG-keevituse eelised võrreldes elektroodkeevitusega? 8. Millised on MIG/MAG-keevituse puudused võrreldes elektroodkeevitusega? 9. Mille poolest erineb MAG-keevitus MIG-keevitusest? 10. Miks nimetatakse MAG-keevitust poolautomaatkeevituseks? 2. Keevisõmbluste iseloomustus ja tähistamine joonistel 2.1. Keevisõmbluste ja -liidete põhitüübid MAG-keevitusel sulatatakse detailide servad ja servavahemik täidetakse sulalisametalliga ehk elektrooditraadiga. Keevitamise tulemus on keevisõmblus ehk keevis. Keevisõmbluste põhitüübid ristlõike kuju järgi on MAG-keevitusel järgmised: 1. põkkõmblus detailide servade vahel, tähistatakse lühendiga BW; 2. nurkõmblus, kolmnurkse ristlõikega, tähistatakse lühendiga FW; 3. punktõmblus, korkõmblus
2 2 b2 F z0 l1 Andmed: [ ] = 160 MPa - lubatav tõmbepinge 7 [ ] = 100 MPa - lubatav lõikepinge F = 300 kN - ülekantav koormus Määrata ja arvutada: · Sobivad nurkterased · Keevisõmbluste pikkused ( l1 ja l2 ) · Sõlmlehe laius ( b2 ) 2. Nurkteraste valik · Ühe nurkterase ristlõike nõutav netopindala, m² N 150 103 AL == L ; AL 9,375 10-4 m 2 9,38 cm 2 [ ] 160 10 6 · Valin (RUUKKI) tabelist nurkterase, lähtudes nõudest AT AL AT = 9, 4 cm 2 AL = 9,38 cm 2
7. Liite konstruktsiooni saab vajaduse korral MUUTA; 5. Keevitajate ja õmbluste kvaliteedi kontrollijate 8. Keevitamisega ei kaasne märkimisväärset MÜRA; KVALIFIKATSIOON peab olema kõrge: 9. Liite saab teha esteetilise VÄLIMUSEGA; · tagada tuleb keevisõmbluste nõutav kvaliteet; · tagada tuleb praagi avastamine. Priit Põdra 4. Ainesliited 6 M t j lid keevitatavus Materjalide k it t Priit Põdra 4. Ainesliited 7 K Keevisliidete i liid t liigitusi lii it i
· Valin (RUUKKI) tabelist nurkterase, lähtudes nõudest AT AL AT = 14,1cm 2 AL = 13cm 2 Tabelist saadud profiili olulised andmed: T = 10 · Nurkprofiili telje asukoht l2 l2 P Q2 Q2 bT F = 170 Q1 z0 l1 3. Keevisõmbluste sisejõudude analüüs 170 103 (0,1 - 0,047) = 0,1 1 (170000 - 90100) = 40kN 90,1kN 2 F = 0: Q1 + 2Q2 = FL M ( P ) = 0 : Q1bT = FL (bT - z0 ) FL (bT - z0 ) 150 103 (0, 070 - 0, 0197) Q1 = = = bT 0, 070 107, 785 103 N = 0 kN 108, 1 1
b2 F z0 l1 Andmed: - lubatav tõmbepinge [] = 81 Mpa - lubatav lõikepinge [] = 45 MPa 7 F = 260 kN - ülekantav koormus []Elga=550/2,9 = 190 MPa - keevisõmbluse lubatav lõikepinge Määrata ja arvutada: · Sobivad nurkterased · Keevisõmbluste pikkused ( l1 ja l2 ) · Sõlmlehe laius ( b2 ) 2. Nurkteraste valik · Ühe nurkterase ristlõike nõutav netopindala, m² 260000 6 = 16 10 -4 m 2 = 16cm 2 2 * 81 * 10 N 150 103 AL == L ; A 9,375 10 -4 m 2 9,38 cm2 [ ] L 160 106 · Valin (RUUKKI) tabelist nurkterase, lähtudes nõudest AT AL AT = 18,7cm 2 AL = 16cm 2
2 2 b2 F z0 l1 Andmed: [ ] = 160 MPa - lubatav tõmbepinge [ ] = 100 MPa - lubatav lõikepinge F= 390 kN - ülekantav koormus Määrata ja arvutada: · Sobivad nurkterased · Keevisõmbluste pikkused ( l1 ja l2 ) · Sõlmlehe laius ( b2 ) 2. Nurkteraste valik · Ühe nurkterase ristlõike nõutav netopindala, m² N 150 103 AL == L ; AL 19500066 =9,375 10-10 12,1875 4 -24 m m 29,38 12cm 2
(kolonni) külge. Projekteerida keevisliide. Karpprofiili number (U - nr), jõu F õlg l ja koormuse F väärtus valida vastavalt õppekoodi viimasele numbrile A. Teraslehe paksus valida vastavalt õppekoodi eelviimasele numbrile B. 1. Teha keevisliite esialgne skeem, skeemil märkida külg- ja laupõmblused, koormused, vajalikud konstruktsiooni mõõtmed, sisejõud ja keevisõmluses tekkivad nihkepinged. 2. Leida lehe laius b. 3. Määrata keevisõmbluste pikkused. 4. Kontrollida keevisõmblused lõikele. 5. Teha konstruktsiooni joonis (mõõtkavas), joonisele märkida keevituse tähistuse. 6. Nimetada keevisliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöö ülesandes arvutatud poltliitega. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 l, mm 400 500 650 700 750 800 850 900 950 1000
W p 0,79851 10 -3 MPa Ekvivalentpinge leiame kasutades suurima nihkepinge tugevusteooriat [3] ekv = 2 + 4 2 = (152 + 1,06) 2 + 4 10,6 2 159 MPa Tugevuse varutegur 4 ReH 355 S= = 2,2 eq 159 Varuteguri piirid on S = 1,3 ... 2,5. Seega saavutatud varu loeme rahuldavaks. 3. Keevisõmbluste tugevuskontroll Lähteandmed: 1 = 35, 2 =55, l1 = 204 mm, l2 = 138 mm, D = 324 mm, d = 308 mm, r = 154 mm, a1 = 93 mm, a2 = 133 mm, b1 = 210 mm, b2 = 300 mm, lmax = 366 mm Keevisõmbluse kaatet k = 10 mm. Tugiplaatide laius t = 12 mm. Paindemoment M = 92,6 kNm, väändemoment T = 8,5 kNm, põikjõud Q = 23,8 kN. Alusplaadi laius ja kõrgus = 600 mm Keevisõmbluste ristlõikepindala
ristlõike ohtlik(ud) punkt(id) ning arvutada summaarse pinge suurim(ad) väärtus(ed). 4. Arvutada nurkõmbluse kaatet (täismillimeetrites). Kui kaatet tuleb suurem, kui väärtus, suurendada (vertikaalse) keevisõmbluse pikkust. Kui kaatet tuleb väiksem, kui 3 mm, vähendada keevisõmblus(t)e pikkust ja/või paigutust. 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda keevisõmbluste korrektsed tähised). 6. Võrrelda saadud konstruktsiooni (omadused, eelised ja puudused) kodutöös nr 2 konstrueeritud poltliitega? UNP profiil, mõõtme L ja koormuse F väärtused valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele tüvenumbrile A A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 L / mm 300 400 500 600 700 800 900 1000 1100 1200
g raskuskiirendus, m/s2; - materjali tihedus, kg/m3; - normaalpinge, MPa; - tangentsiaalpinge, MPa; S varutegur; n poltide arv; Sisukord 1. Projekteerimise objekt ja lähted ..................................................................... 3 2. Vaheplaadi arvutus ...................................................................................... 3 3. Konstruktiivsete elementide valik .................................................................. 5 4. Keevisõmbluste tugevuskontroll .................................................................... 6 5. Kinnituspoltide tugevuskontroll ..................................................................... 8 6. Ääriku arvutus ................................................................................................ 10 Kokkuvõte ja järeldused ..................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus ...................................................
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: KEEVISLIIDE A -3 B -4 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Nelikanttoru pikkusega l = 0,9 m on elekterkaarkäsikeevitusega keevitatud ääriku külge. Talale mõjub lauskoormus ühtlase intensiivsusega q = 3,4 Kn/m Valida nelikanttoru profiil ja arvutada keevisliide. Analüüsida konstruktsiooni võimalike optimeerimisviise. Ristlõike dimensioneerimine Maksimaalne paindemoment: 1377 Nm Painde tugevustingimusest leiame konsooli ristlõike minimaalse telgvastupanumomendi . Materjal: teras S355J2H (EN 10025) [1, 2] Mehaanilised omadused : voolavuspiir ReH (y) = 355 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 510 - 680 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul ...
25.11.12 aeglane F Keevituskiirus G Keevituskiirus2kiire A korrektne keevitus (kaarleegi pikkus, keevituse kiirus, voolu tugevus) B Voolutugevus väike C Voolutugevus liialt suur D Kaarleek lühike E Kaarleek liialt pikk F 25.11.12 Keevituskiirus aeglane 3 kiire G Keevituskiirus Keevisõmbluste vead 25.11.12 4 Sisselõige Põhjused: Abinõud: -Suur keevitusvool -Vähenda keevitusvoolu -vale elektroodi suund - korrigeeri elektroodi asendit -pikk kaarleek - lühenda kaarleeki -liialt jäme elektrood - vali peenem elektrood 25.11.12 5 Kokkusulamatus Põhjus: Abinõud:
ühik vastab otsaku liikumisele 1...2 m. Kõvaduse määramine Vickersi meetodil Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpiline kasutusala õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased; keevisõmbluste termomõjutsoonid (nt terase S235J2G3 korral ei tohi kõvadus ületada 350 HV10 ühikut), kõvasulamid, keraamika. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. Kõvaduse arvutamine Vickersi meetodi korral toimub järgmise valemi järgi: Kõvaduse määramine Barcoli meetodil Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on
Termo mõju tsoon-põhi metalli sulamatta osa ,kus esinevad mikro struktuuri muutused Sulamis tsoon-osa põhimetallist,mis on sulanud keevitamise ajal. Keevis liide-on kinnis liide, mis koosneb kahest või enamast detailist ja neid ühendavast keevis õmblusest. Kordamis küsimused. 1. keevituse mõiste. 2. keevitusprotsessid(Tähised,tunnusnumbrid) 3. keevitustehnoloogia(mida hõlmab) 4. Keevitustehnika(sooritus tehnika) 5. keevisliidete põhitüübid(joonised) 6. keevisõmbluste põhitüübid(lühendid,seletus) 7. Keevituspositsioonid(joonis seletus) 8. Servavahemik 9. Läbikeevitus 10. Termomõju tsoon 1.Kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine 2.E111 elektroodkeevitus,Mig 131 pool automaat keevitus Inertgaasis(ar,he ,mix).MAG135 poolautomaat keevitus Aktiivgaasis(Co2,mix)MIG/MAG 136 Poolautomaat keevitus täidis traadiga (MIX,AR) TIG141 Kaarkeevitus sulamatu Wolfram elektroodiga inertgaasis(Ar,He)
Tüüpiline kasutusala terase puhul on C-skaala, Al-sulamite korral B-skaala, kõvasulamitele korral A-skaala ning plastide puhul M-skaala. Vickersi meetod Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpiline kasutusala õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased; keevisõmbluste termomõjutsoonid, kõvasulamid, keraamika. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136o ja jõuga 1...100 kgf (9,8...980 N). Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil. Barcoli meetod Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on
T TO 1≤ y , K [ s] 6 196∗10 218∗10 3∗a−1 ≤ 1,5 Keevisõmbluse vähim paksus: 218∗103∗1,5 a≥ 6 =1,7∗10−3 m=1,7 mm ≈ 2 mm 196∗10 Keevisõmbluse kaatet: Z =√2∗a=√ 2∗2 ≈ 2,8 mm ≈3 mm 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda keevisõmbluste korrektsed tähised).ˇ 6. Võrrelda saadud konstruktsiooni (omadused, eelised ja puudused) kodutöös nt 2 konstrueeritud poltliitega? Keevisliite konstruktsioon Poltliite konstruktsioon Kaalub vähem Kaalub rohkem Tugevus sõltub keevituse kvaliteedist Tugevus sõltub poltidest, asukohtadest jne Detailide eemaldamine raskendatud Detaile saab kergemini eemaldada ja asendada
3. Tuvastada keevisliite ohtliku ristlõike ohtlik(ud) punkt(id) ning arvutada summaarse pinge suurim(ad) väärtus(ed). 4. Arvutada nurkõmbluse kaatet (täismillimeetrites). Kui kaatet tuleb suurem, kui väärtus, suurendada (horisontaalse) keevisõmbluse pikkust. Kui kaatet tuleb väiksem, kui 3 mm, vähendada keevisõmblus(t)e pikkust ja/või paigutust. 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda keevisõmbluste korrektsed tähised). 6. Võrrelda saadud konstruktsiooni (omadused, eelised ja puudused) kodutöös nr 2 konstrueeritud poltliitega? UNP profiil, mõõtme L ja koormuse F väärtused valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele tüvenumbrile A A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 L / mm 300 400 500 600 700 800 900 1000 1100 1200
+ kasutatav kõikides kaitsegaasi keskkonnatingimustes (õhus või vee all) + seadmed odavad ja portatiivsed Puudused - madal tootlikkus (vaja - õmbluste madal tõmbe- ja õmblusi puhastada) väsimustugevus - protsessi mittepidavus - defektsete keevisõmbluste - keevitusasendid on parandamise võimatus piiratud elektroodi katte - seadmete kõrge hind ja tüübiga vooluvõrgu ebaühtlane - nõutavad keevitaja koormamine kõrged kutseoskused ja - võimalik ainult katteliite pikk väljaõppe aeg korral
ning plastide puhul M-skaala. Vickersi meetod: Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Kasutatakse tüüpiliselt õhukeste materjalide, pinnete, tsementiitide, nitreeritud pinnakihtide, pindkarastatud teraste ning keevisõmbluste termomõjutsoonide, kõvasulamite ja keraamika kõvaduse arvutamisel. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. Barcoli meetod: Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli meetodil surutakse katsekeha pinda teraskoonus tipunurgaga 26º ja tipuraadiusega 0,157 mm
kinnituselemendid (kruvid, poldid, mutrid) on kvaliteetsed ja suhteliselt odavad. Puudused: pingekontsentraatorite olemasolu; koormuse ebaühtlane jagamine keerdude vahel; keerme halb tsentreerimine. Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteiks. Keermesliite elemendid on peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid 17.Tõmbe-ja põikjõuga koormatud poldi arvutus. 18.Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid. Keevisliide – detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle liitekoha järgneva tardumise tulemusena. Keevisliidete eelised: neetimisest metallisäästlikum; - keevitusprotsess on suure tootlikkusega; sulatuskeevitusega saadud liited on hea tihedusega. Puuduseks: kvaliteedi ebastabiilsus käsikeevitamisel; metalli kohaliku ülessulamise ja jahtumise tulemusena võib
Keevisõmbluste ja liidete tüübid ja soovitusi nende valikuks 1.1. Keevisliidete klassifitseerimine ja põhitüübid (vt. lisamaterjal internetis leon.3.4.est) 1.1.1 Põkk ja nurkõmblused. Põhiliited Joon.1.1 Põhiõmblused ja liited 1.1.2Liigitus koormuste järgi - Jõuliited Võtavad vastu nii teljesuunalisi kui ka paindemomendist tingitud koormusi. Nõue:liide põhimaterjaliga võrdtugev - Kinnitusliited Ühendab põhiliselt detailid nurkõmblustega(T ja I-talad staatilistel koormustel. Saab kasutada osaliselt läbikeevitatud õmblusi. Madalamad kvaliteedinõuded8tase C või D). Harva kasutatakse läbikeevitatud V ja K liiteid ja juure avamisega. - Sideliited Annab konstruktsioonile jäikuse ja väldib osade omavahelist liikumist(side ja jäikuslapid),U-profiilid kokku - Armatuurliited - Hoiavad või kinnitavad abi elelmente,kaableid,torusid. Võib kahjustada põhikonstruktsiooni!! Joon.1.2 Jõuliited...
kasutada ei ole vaja sõltub keevitaja Sõltub seadme Õmbluse kvaliteet kutseoskustest aga reguleerimise õigusest. üldjoontes hea. Sobib kõigile keevisõmbluste asenditele Õmbluste ruumiline (kui on õigest valitud Halb ligipääsetavus elektrood ja keevitusparameeterid). Lihtne Parameetrite valik Parameetrite reguleeritavus keevitusparameetrite toimub seadme seadistatavus häälestuskaardi järgi
METALLIDE TERMOTÖÖTLUS Metallide termiline töötlemine on metalliõpetuse osa, kus uuritatakse metallide omadusi, mis on saadud sõltuvalt kuumutuse või jahutuse kiirusest. Sõna kitsamas mõttes metallide termotöötluseks võib nimetada metalliõpetuse osa, kus vaadeldakse faasimuutused mittetasakaaluolekus (metastabiilses olekus), so. tingimustes, kus aatomite difusioon ei jõua tasakaalustada sulami faasid kiire jahutuse tõttu. Sellest tulenevalt sulami mehaanilised omadused erinevad nendest, mida saab tasakaaluoleku faasidiagrammist. Peale termotöötlust kasutatakse metallide termokeemilist ja termomehaanilist töötlemist. Esimene neist näeb ette metalli kuumutamine vastavates keemilistes keskkondades eesmärgiga muuta pinna koostist ja omadust. Teine on metalli deformatsiooni ja termilise töötlemise koosmõju selle omadustele. Edaspidi seletan teile termotöötluse olulisemaid mooduseid. Terase lõõmutus Terase lõõmutus seisneb metall...
Lai lisaainevalik ehk suur elektroodide valik varda metalli ja katte koostiste järgi. Puudused: Palju kahjulikke keevitusgaase. Õmbluse kvaliteet Õmblus on hea kvaliteediga. Sõltub seadme õigest reguleerimisest. Piirangud ligipääsetavusele Sobib kõigile keevisõmbluste Õmblustele ligipääsetavus on asenditele, kui valitakse õige halb. elektrood ja keevitusparameeter. Seadmete hea ligipääsetavus ja transporditavus. Keevitusprotsessi Lihtne keevitusparameetite Parameetrite valik toimub parameetriline seadistamine
Joonis 11. "a" ja "z" mõõtude märkimine ja nende omavaheline suhe [2:23] Tingmärgist paremale kantakse õmbluse pikkus, juhul kui õmblus ei ole detailiga ühepikkune. Viitjoone ja laudi lõikepunktis näidatakse mööda kinnist kontuuri keevitatud õmblused ringiga. Vt. joonis 12 ja tabel 1 pos.1. Joonis 12. Keevisõmbluse andmete tähistamise näide EN 22553:2000 järgi [1:85] (tähistuste selgitused Tabel 1) Tabel 1. Keevisõmbluste tähistamise tingmärgid ja selgitused joonistel tähistamisel [1:85-86] Keevitusasendite tüübid ja markeering Keevisõmblust võib ruumilises mõttes teostada erinevates asendites. Eurostandardi (EN) järgi tähistatakse keevitusasendeid tähekombinatsiooniga, USA standardi järgi (AWS) tähe- numbrikombinatsiooniga (vt tabel 3) Kõige kasutatavam ja kõige parema kvaliteedi tagab nn põrandaasend e asend PA (USA tähistus: 1G põkkliidetel ja 1F nurkliidetel). [1:16]
4.21. Kuidas toimida, kui neetliite kõik lõikepinnad ei ole võrdselt koormatud? 4.22. Kirjeldage lõikele töötavat keevisõmblust (joonis)! 4.23. Kuidas paikneb lõikele töötava kolmnurk-keevisõmbluse ohtlik lõige? õmblus puruneb sellises pinnas, kus keevisõmbluse materjali paksus on vähim; 4.24. Määratlege keevisliite tugevustingimus mitme keevisõmbluse korral! *liite koormus F jaguneb kõigi keevisõmbluste vahel (sõltuvalt nende asukohast); *iga õmluse sisejõud Q arvutatakse tasakaalutimgimustest (lõikemeetodiga): **tugevustingimus peab olema täidetud iga õmbluse kohta eraldi: 4.25. Miks peab keevisõmbluse tegeliku pikkuse võtma arvutuslikust pikkusest suurema? Keevisõmbluse otste kvaliteet on alati halvem, seetõttu keevisõmbluse tegelik pikkus võetakse kogemuslikult (arvutuslikust) pikem (vähemalt 10 mm või hK võrra)
REFERAAT ROOSTEVABA TERASE KEEVITAMINE Õppeaines:Keevitamine Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2013 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS Õige terasetüübi valimisega on enamus keskkondades võimalik korrosiooni täielikult vältida. Roostevaba terase erilised omadused on tingitud kroomist, mida peab teras sisaldama vähemalt 12% kogumassist. See võimaldab terase pinnale moodustada inimsilmale nähtamatu kroomoksiidi kihi, mis kaitseb korrosiooni eest. Ühe oksiidikihi hävinedes moodustub tänu õhus sisalduvale hapnikule otsekohe uus kaitsekiht. Lisaks kroomile saab korrosioonitõket täiustada selliste metallide abil, nagu nikkel ja molübdeen. Üldiselt võib öelda, et roostevaba terase vastupanuvõime korrosioonile paraneb reeglina legeerivate elementide sisalduse suurenemisega. 3. KASUTUSALAD...
Q1 = 1 - 0 ja Q2 = l K1 = + hK ja l K 2 = + hK 2 h 2 h 0.7 hK [ ] 2 0.7 hK [ ] Joonis 4.17 Mitme keevisõmbluse korral (Joon. 4.17): · liite koormus F jaguneb kõigi keevisõmbluste vahel (sõltuvalt nende asukohast); · iga õmluse sisejõud Q arvutatakse tasakaalutimgimustest (lõikemeetodiga): F = 0 F = 2(Q1 + Q2 ) kus: F keevisliite koormus, [N]; , z0 koormuse mõjusirge asukohta M B = 0 Fz 0 = 2Q2 h näitav mõõde, [m]; · tugevustingimus peab olema täidetud iga õmbluse kohta eraldi:
Q1 = 1 - 0 ja Q2 = l K1 = + hK ja l K 2 = + hK 2 h 2 h 0.7 hK [ ] 2 0.7 hK [ ] Joonis 4.17 Mitme keevisõmbluse korral (Joon. 4.17): · liite koormus F jaguneb kõigi keevisõmbluste vahel (sõltuvalt nende asukohast); · iga õmluse sisejõud Q arvutatakse tasakaalutimgimustest (lõikemeetodiga): F = 0 F = 2(Q1 + Q2 ) kus: F keevisliite koormus, [N]; , z0 koormuse mõjusirge asukohta M B = 0 Fz 0 = 2Q2 h näitav mõõde, [m]; · tugevustingimus peab olema täidetud iga õmbluse kohta eraldi:
Keevitamine Heinar Einla Keevitus, keevitamine kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Keevitustehnoloogia tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest või pooltoodetest. 80% tootmiskeevitus, 205 remondikeevitus Keevitustehnoloogia hõlmab: a) keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteedi tasemete määramist b) keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist c) keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatatavust d) kvaliteedi tagamist, järelevalvet, kontrolli, personali pädevust jm. e) töökeskkonda, eralduvaid gaase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm. Keevituse sooritustehnika ehk keevitustehnika keevitaja konkreetnekäeline tegevus keevisõmbluse keevitamisel Keevitusprotsess konkreetne keevitusviis, mida eristatakse kasutatava energialiigi järgi Põhimetall ehk põhimaterjal keevitatav meta...
Väga madalatel temperatuuridel, näiteks kosmoses (-270 °C) esineb külmahaprust. 3.3. -struktuuriga sulamid -struktuuriga sulamid sulamid sisaldavad endas kuni 3% alumiiniumit. Kokku legeerivaid lisandeid on ligikaudu 15-20%, millest enamiku moodustavad raskemetallid nagu näiteks: arseen, kaadmium, koobalt, nikkel, tina jne. Need sulamid on hästi keevitatavad kui ka sepistatavad, kuid termiliselt on nad ebapüsivad, ehk temperatuuri suhtes on nad valivad. Näiteks: keevisõmbluste puhul on nad rabedad, kuna tegu on kõrgete temperatuuridega ja väga madalatel temperatuuridel, nagu kosmoses, esineb neil külmahaprust. 6 4. TITAANI TOOTMINE Titaani metalli tootmisiseks on vaja läbida neli suuremat sammu. Esiteks tuleb titaani maaki nn. ,,käsna" kujuliseks muuta ehk siis poorseks kujuks. Teiseks tuleb sulatada seda ,,käsna" või ,,käsna"
................... 40 13. Keermete kujutamine .............................................................................................................................. 40 Välis- ja sisekeerme kujutamine ...................................................................................................................... 42 Keermesliited ................................................................................................................................................... 42 14. Keevisõmbluste tähistamine .................................................................................................................... 43 15. Pinnakareduse ja tolerantside märkimine joonisele ............................................................................. 45 Pinnakaredus .................................................................................................................................................... 45 Tolerantsid ja istud ning nende märkimine joonistel .............
Tardumisel metall kahaneb ja tekkivad sisepinged võivad väiksema tugevusega faasides tekitada piki keevisõmblust pragusid. Teraste kalduvus kuumpragudele oleneb tema C, S, P ja Si kõrgendatud sisaldusest. Kuumpragude tekkele kalduvad austeniitsed roostevabad terased, alumiiniumi- ja vasesulamid ning harvem konstruktsiooniterased. Korduvkuumutusepraod võivad tekkida Cr-Mo-V terastes kõrge noolutuse ajal või ekspluatsioonis 500-700C juures, samuti keevisõmbluste keevitamisel mitme läbimiga. Lamellpraod on T-liidetes koormamisel tekkinud praod paralleelselt plaadi pinnaga. Põhjuseks madal terase kvaliteet, liiga jäik konstruktsioon, suured sisepinged keeviskonstruktsioonis. 16. Keevituspinged ja deformatsioonid. Keevitusdeformatsioonide vähendamine, keevitusrakised. Keevisõmbluste termotöötlus. Metallide keevitamisel tekivad toodetes sisepinged e. keevituse jääkpinged, lühidalt keevituspinged. Eristatakse piki- ja ristpingeid
13 Keevisõmbluse liigid ja keevisliidete tüübid (skeemid). ……………………… +++ 36 Hammasülekande ülekandearv. Põkkõmblus, nurkõmblus. Tüübid: põkkliide, katteliide, ……………………………………………….. + vastakliide, nurkliide U=w1/w2=dw1/dw2=d2/d1=z2/z1 14 Keevisõmbluste tugevusarvutus. 37 Hammasrataste materjalid ja hammaste põhilised ………………………………..…………….. + tõrked. ……………………. +++ ++ Teras(rattaid termotöödeldakse); malm(aeglastel vähekoormatud
104. 5. Keevitajate ja õmbluste kvaliteedi kontrollijate KVALIFIKATSIOON peab olema kõrge: 105. · tagada tuleb keevisõmbluste nõutav kvaliteet; 106. · tagada tuleb praagi avastamine. 3. Kuidas liigitatakse keevisliiteid liidetavate detailide vastastikuse asendi järgi (teha skitse). 107. Põkkliited detailid paiknevad tasapinnas 108. Katteliited üks liidetav katab mingis ulatuses teist 109
............ 6 1.2.1. Sulakeevitus .................................................................................................................................... 6 1.2.2. Survekeevitus .................................................................................................................................. 9 1.3. Keevisliidete liigid ................................................................................................................................ 10 1.4. Keevisõmbluste liigid............................................................................................................................ 12 2. Kattega elektroodiga käsikaarkeevitus (MMA) e. elektroodkeevitus .................................................. 14 2.1. Käsikaarkeevituse skeem sulava elektroodiga ...................................................................................... 14 2.2. Keevitusseadmed..............................................................................
hK Kuna kronsteini mõlemad külgseinad on kinnitatud alusplaadi külgeSele kahe10. keevisõmblusega ning kronsteinile mõjub põikjõud 6286 N siis arvutan igale keevisõmblusele mõjuva jõu valemiga Fk=F/n Kus: Fk- keevisõmblusele mõjuv jõud F- kogu põikjõud n- keevisõmbluste arv Fk=6286 N/ 4=1571,5 N Keevisõmbluse tugevustingumuse [9, lk10] järgi arvutan keevisõmbluse tugevuse. Fk- ühele keevisõmblusele mõjv jõud l1- keevisõmbluse pikkus hk- keevisõmbluse laius Tugevustingimus on täidetud 70 kordselt ja ilmselgelt pole nii suurt varutegurit tarvis ,kuid eesmärgiks oli kronstein konstrueerina ühtse tükina nii, et kronsteini korpus oleks viimane
lagunemisel tekkinud perliiditera tavaliselt suur. Jämedateralist austeniitstruktuuri (ka perliitstruktuuri) saab parandada termotöötluse teel, mida nimetatakse normaliseerimiseks. Normaliseerimine on selline termotöötluse viis, mille korral terast kuumutatakse 30...50 °C üle faasipiiri Ac3 seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus. Normaliseerimise tulemusel vähenevad sisepinged ja toimub terase faasiline ümberkristalliseerumine, mis muudab valandite, sepiste ja keevisõmbluste jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks. Normaliseerimine on lõõmutusega võrreldes odavam, sest ahju kasutatakse ainult kuumutamiseks ja seisutamiseks antud temperatuuril, jahutamine toimub juba õhus. Normaliseerimise tulemusena muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terasel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavuse parandamiseks ning sageli karastamise eeloperatsioonina. Terase karastamine
.. osa 4. Ainesliited (keevis-, joot- ja liimliited) Mida nimetatakse keevisliiteks? Millised on keevisliite saamise meetodid ja keevitustemperatuuri allikad? Nimetada keevisliidete eelised ja puudused. Kuidas liigitatakse keevisliiteid liidetavate detailide vastastikuse asendi järgi (teha skitse). Tuua näiteid põkkõmbluse tähistustest joonistel (koos seletusega). Tuua näiteid nurkõmbluse tähistustest joonistel (koos seletusega). Millistest reeglitest tuleb kinni pidada keevisõmbluste kujundanisel (tuua näiteid, teha skitse)? Kuidas arvutatakse pikkele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse lõikele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse põikkoormatud lõikele töötavat nurkõmblusega kattekeevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse pikikoormatud nurkõmblusega katteliidet lõikele? Kuidas arvutatakse põikjõuga ja paindemomendiga koormatud nurkõmblusega vastakliidet? Kuidas moodustatakse ja liigitatakse joodiseid?
1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ...
> Joonis 11. "a" ja "z" mõõtude märkimine ja nende omavaheline suhe [2:23] Tingmärgist paremale kantakse õmbluse pikkus, juhul kui õmblus ei ole detailiga ühepikkune. Viitjoone ja laudi lõikepunktis näidatakse mööda kinnist kontuuri keevitatud õmblused ringiga. Vt. joonis 12 ja tabel 1 pos.1. > Joonis 12. Keevisõmbluse andmete tähistamise näide EN 22553:2000 järgi [1:85] (tähistuste selgitused Tabel 1) Tabel 1. Keevisõmbluste tähistamise tingmärgid ja selgitused joonistel tähistamisel [1:85- 86] Keevitusasendite tüübid ja markeering Keevisõmblust võib ruumilises mõttes teostada erinevates asendites. Eurostandardi (EN) järgi tähistatakse keevitusasendeid tähekombinatsiooniga, USA standardi järgi (AWS) tähe-numbrikombinatsiooniga (vt tabel 3) Kõige kasutatavam ja kõige parema kvaliteedi tagab nn põrandaasend e asend PA (USA tähistus: 1G põkkliidetel ja 1F nurkliidetel). [1:16]
pinnakonarused. Keevisliited Keevisliiteks nimetatakse keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Keevisliited jagunevad: - põkkliide - nurkliide - ots ehk servliide - katteliide - T ehk vastakliide Keevitamise tulemusel saadakse keevisõmblus, mis iseloomustab keeviskoostu. Keevisõmbluseks nimetatakse keevisliite osa, mis moodustub keevisvannis oleva sulametalli kristalliseerumisel. Põhilised keevisõmbluste tüübid: Üleskeeratud servadega õmblus, korkõmblus, soonõmblus, joonõmblus, pindõmblus, punktõmblus, juureõmblus. Keevisliite tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal keevitatav metall või materjal. Keevisvann keevitamise ajal sulas olekus olev põhi ja lisametall , millest tardumisel moodustub keevisõmblus. Servavahemik keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum. Termomõju tsoon põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused.
1 3. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ MONTEERITAVATE KONSTRUKTSIOONIDE EELISED DETAILIDE MÕÕTMED MEHHANISMID 3.1 TRANSPORT EHITUSEL 3.1.1 HORISONTAALTRANSPORT JA TEED TRANSPORT JA LAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD: 25-30% ehituse üldmaksumusest ja kuni 40% ehituse töömahukusest. Ehituses nõuab SPETSIAALTRANSPORTI: paneeliveokid autobetoonisegistid ja betooniveokid treilerid kuid samuti SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEID. ¾ AUTOTRANSPORT 1 ) T E E D Vastavalt kategooriale määratakse tee tehnilised parameetrid: AUTOTEE NORMAALPROFIIL i=1,5-4% 4-5% 4-5% 1:m 1:m 3. MONTAAŽITÖÖD ...
Õmbluse ebaühtlane laius. Õmbluse ebaühtlane laius on tingitud kaare pinge või keevituskiiruse kõikumisega. Õmbluse poorsus. Õmbluse poorsus (joon.1) tekib metallis lahustunud gaaside eraldumisel kristalliseeruvast keevitusvannist. Poorid võivad paikneda õmbluse teljel, õmbluse ristlõikes ja samuti kokkusulamisala lähedases ketina või üksikute rühmadena. Mõnikord on poore ka õmbluse pinnal. Nende suurus võib olla mõnest mikromeetrist kuni mõne millimeetrini. Keevisõmbluste poorsus on täiesti lubamatu survega või vaakumiga töötavais aparaatides ning vedelate ja gaasiliste ainete anumais. Poorsuse vähendamiseks on vaja suurendada keevitusvanni, aeglustada selle jahtumiskiirust ning luua sel moel tingimused gaaside täielikuks eraldumiseks. Räbupesad. Räbupesad on õmbluses kanalitena, mis ei välju õmbluse pinnale. Kanali laius on tavaliselt võrdne keevitatavate materjalide vahelise piluga, pikkus aga võrdne või kordne keevitusvanni pikkusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
