M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
hingele. Becky ütles:
182
«Ma ei pannud tähelegi, aga mulle näib, et ma ei ole teisi juba tükk aega enam kuulnud.»
«Aga mõtle, Becky, oleme nendest palju allpool ja ma ei tea, kui palju põhja, lõuna, ida või
kus pool see ka on. Me ei võigi neid siia kuulda.»
Becky muutus murelikuks.
«Ei tea, kui kaua me siin juba oleme, olnud, Tom. Hakkame parem tagasi minema.»
«Jah, ma arvan ka. Oleks vist,parem.»
«Kas sa oskad teed leida, Tom? Minule on küll see kõik üks segipaisatud keerustik.»
«Arvan, et oskaksin leida, kui poleks ainult neid nahkhiiri. Kui nad meie mõlema küünlad
kustutavad, siis oleme hirmsas pigis. Otsime mõnda teist teed, et poleks vaja sealt läbi
minna.»
«Hea küll, aga loodetavasti me ei eksi ara. See oleks hirmus!» Ja laps värises, kui ta sellele
kohutavale võimalusele mõtles.
Nad astusid ühte käiku ja sammusid vaikides hulk aega, vaadates igasse uude avausse, kas
seal
pole midagi tuttavat; kuid nad olid kõik tundmatud