Villem Grünthal-Ridala luuletused
paisuvat, vallale püüdvat, kastes sammalt, haljast heina, siis valgub rahu, õrnana ujuna,
midagi õrnasti hüüdvat joodad lilled, õnnerohud, nii mahedatel helinatel,
hellana hinge helama ärkab. täidad loigud, sood ja lohud. taevale, merele, maale alla.
Hoovad koopast mäe veerus, Öö laul
Tusk keerled tasa jõekeerus, Tummana,
Väsinud nii olen, uinuda, mööda kaldast üle haua, varjude sumedal tiivul,
rahu, rahu isuksin, tasa vulisedes kaua. üle uinuva maa,
suur on olemise piin. hinguse viivul,
Rind on kale külm, ja lõpmata Valgud orgu, nõtku, soole, laotab end öö.
annaabi.ee 
