Jupiter
Huvitav on see, et magnetväli on tugevam isegi kui
Merkuuril, Veenusel ja Marsil.
Kallisto on see-eest Jupiteri kuudest kõige tumedam. Kuna tume pind neelab
hästi soojust on selle päevane temperatuur -120°C ja öine kõigest -200°C. Kallisto
särab nagu kalliskivi, kuna kraatreid ümbritsev vesi on külmunud ning tekitab tumeda
suurkuu pinnal erevalgeid laike.
Jupiteri pinnal on Suur Punane Laik mida on vaadeldud kolm sajandit.. Laik on
suhteliselt püsiv keeriselinemoodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa
läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest
punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas
liikumises olevat atmosfääri. Tegemist on hiiglasliku antitsükloniga. Fosfiin (PH 3)
annab laigule punase värvuse. Ööpoolkeralt on saadud virmaliste ja 1000 km
pikkuste välgunoolte pilte. Esimest korda külastas Jupiteri 1973. aastal