Lumeleopard
pakase ja lumesaju eest. Irbise käppadel paiknevad tihedast karvast
padjakesed. Nende abil on ta võimeline lund mööda jooksma nagu
lumelaual ning mitte sisse vajuma. Suvel ei aita need padjakesed
ainult mööda teravaid kive kõndida, vaid kaitsevad irbist ka
ülekuumenenud kaljupinnast.
Toitumine
Piirkondades, kus irbis elab on vähe loomi ning seetõttu suundub
lumeleopard jahti pidama üksi. Tema saagiks langevad mägi- ja
kaljukitsed, keerdsarvikkitsed ja taarid. Püüab ka jäneseid ning koguni
hiiri ja linde. Taarid on kaljukitse sugulased.
Talvel ajab ilm irbise madalamal paiknevatele aladele, kus ta peab
jahti hirvedele, antiloopidele ja metssigadele.
Lumeleopard hiilib vargsi oma ohvrile ligi ning hüppab ootamatult
talle turja. Ta on võimeline hüppama 20-30 meetri kaugusele. Nimelt
võib leopard hüpata nii, et ta ei lenda õhus mitte otse, vaid suunda
muutes keerab natuke vasakule ja kui vaja, siis veel paremale. Irbis