Vesinik Kenert Künnapuu Vesinik on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Vesiniku aatom loosneb ühest elektronist ja ühest prootonist. Lihtainenena esineb vesinik dimeerina (H2) ning kahe vesiniku vahel esinev kovalentne side on väga püsiv. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1 Füüsikalised omadused Lihtainena on vesini lõhnatu ja värvitu. Vesinik on kõige kergem gaas, mis on õhust 14,5 korda kergem. Vesiniku keemistemeratuur on -253 kraadi celisiuse järgi. Keemilised omadused Mittemettalidega reageerides käitub vesinik redutseerjana, Vesiniku reaagerimisel hapnikuga ehk vesiniku põlemisel tekib saadusena vesi. Aktiivsete metallidega reageerides käitub vesinik oksüdeerijana ja saadusena tekib hüdriid. Väheaktiivsete ja keskmise aktiivsusega metallidega vesinik ei reageeri. Levik looduses Vesinik on üks levinumaid mittemetallilisi elemente maakoores. Maailmaruumis on vesinik
tavatingimustes gaas, vees narkootiline toime vaigistamiseks( nt mittelahustuv, veega võrreldes kergemate suurem tihedus, madalam sporditraumade puhul) keemistemeratuur Trijodometaan CHI3 Jodoform Kollakas, tahke, väga omapärane Mingil määral Hambaarstid kasutavad Metaanist ,,hambaravi kabineti" lõhn, mürgine kirurgilistel asendusreaktsioo magus maitse, vees lahustumatu, prodtseduuridel niga
annaabi.ee 
