Mees,kes teadis ussisõnu
nahast, kui too kotike ära süüa, siis saabki näha Põhja Konna,kuid siis peab Leemet
olema elulõpuni Põhja Konna valvur. Leemet on õnnelik ,et tema unistus saab tõeks.
Kuna selleks ajaks on ta viimane,kes metsas elab,teised on kas kõik ära kolinud või
surma saanud, kuna vahepeal toimus kohutav sõda raudmeestega, mille käigus said
paljud inimesed surma. Põhja Konn magab ühes koopas sügavat und ja ta ei ärka
kunagi üles. Leemet on väga õnnelik nähes seda suurt olendit, keellest unistas ta juba
lapsest peale. Ta heidabki sinna Põhja Konna külje alla pikali ja uinub sinna.Raamatu
lõpuks on ta olnud 40 aastat Põhja Konna valvur.Ta käib vähe nüüd sealt koopast
väljas,ainult siis kui tahab süüa ja natuke värsket õhku. Ta peseb Põhja Konna,et ta
läigiks rohkem ja Leemet ongi oma eluga rahul, kuna ta unistus oli täitunud.
Raamatu ühed väga huvitavad tegelased on Karud,kes on naiste armukesed.
Karud on siin hinnatud loomad naiste juures