Keele püsimise tagab keelehoid
mõistet keele mõistega. Teoreetiliselt ei ole hääbumise eest kaitstud ükski keel. Keele
hääbumine võib toimuda füüsiliselt, kui kõnelejate arv aina väheneb suure suremuse, väikese
sündimuse või väljarände tagajärjel. Füüsilise hääbumisega kaasneb enamasti keelevahetus.
Selle all mõistetakse üleminekut teisele keelele põlvkondade vahel. Keelevahetus toimub
üksikisiku tasandil ja oleneb otseselt üksikisiku enda keelehoiakutest. Põhimõtteliselt on iga
keel keelevahetusohus. Keelevahetus on ilmselt 21.sajandi suurimaid keelelise mitmekesisuse
hävitajaid ja tõenäoline on, et 99, 9% keeltest on vähemuskeeled. See tähendab, et tõelised
enamuskeeled võib üles lugeda vaid näppude peal.
See on selge, et keelevahetus ohustab eelkõige vähemuskeeli, selle staatus oleneb
otseselt keelehoiakutest. Järelikult on keelehoiakute kujundamine keelehoiu kõige määravam
tegevusvaldkond. Positiivseid keelehoiakuid aitab kujundada keelehoiualane tegevus. Selge
annaabi.ee 
