Konsonant - S
väljuda.
Eesti s-ile vajalikku avarat õhukanalit on võimatu saavutada keeleseljaga, kui keeletipp
on vastu alumisi hambaid nagu vene ja saksa keeles tavaline. Tämbrilt on tüüpiline eesti
s vähem terav kui vene, läti või rootsi oma, kuid mitte ka nii lai ja mahlakas, kui oleme
harjunud kuulma soome keeles.
2. Vead hääliku S hääldamisel
Kuna s kuulub keeletipuhäälikute kriitilisse rühma, tuleb harjutamisel jälgida, et
keeleselg ei oleks pinges (tähele panna keeleturja). Toetumise ajal ei tohi keel järgnevat
vokaali ette moodustada. Lühihäälduse korral jälgime liigutuse kergust ja kiirust (et s ei
kostaks liiga pika ja tugevana). Samas tuleb vältida ka helilisust.
Suhteliselt palju vigu esineb ka s hääldamisel, sest selle õigehääldus nõuab keele täpset
asendit. Eesti keeles on s helitu (Näide 2), kuid vokaalide vahel muutub
ta poolheliliseks (Näide 3). Hääldamisel vokaali kõrval tuleb jälgida, et vokaali ei
hääldataks kinnise suuga.
annaabi.ee 
