Eesti keele mõisted
andsid infot maailmaasjade kohta *kalendrid sisaldasid veel praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja
majandamiseks * Ilmus esimene valgustusliku iseloomuga ajakiri (Lühhike õppetus)
Aavik * laenamine soome keelest * keelt võib vabalt täiendada ilu, omapära ja otstarbekuse
põhimõttest lähtudes * laenata võib kõikjalt * tehissõnade loomine, laenamine * üle 300 tehistüve, üle
800 soome laenu
Veski * süsteemsus ja reeglipärasus * tuleks vähe laenata * mahukas üldkeele sõnarikastus
*keelerikastamisel tuleks kasutada oma keele ainet * väga palju terminoloogiat *üle 200 sõna
Vana kirjaviis * 18.saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava, mis on kujunenud
ülemsaksa ortograafia alusel. Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas),
kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva
konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas).
Uus kirjaviis * 19