"Elavast ja surnud keelest" - Tammsaare essee
Elavast ja surnud keelest
Essee on kirjutatud 1936.
Tammsaare käsitleb eelkõige keskkoolilõpetajate keeleoskust ja seda, kuidas keel muutub teadlaste
tõttu. Professorite uuringud näitasid, et ehkki õpilased oskavad emakeelt halvasti, on õpetajate
keeleoskus veelgi kehvem. Põhjuseks on teadlaste loodud reeglite üleküllus, mis keelt tapavad ja
keeleosadest muumiaid loovad. Täiuslikkuseni jõudnud keel on surnud keel, nagu Cicero ladina
keel. Meie emakeelega toimub korraga kaks protsessi ühelt poolt mummifitseeritakse seda
reeglite abil, teisest küljest luuakse uusi elutuid ja juriidilisi sõnu, mida üritatakse elavale keelele
külge pookida. Kui neid sõnu hakataksegi kasutama näiteks kohtuasjades, peavad professorid varsti
imestama, kui kehv on advokaatide keeleoskus. Tegelikult peaks keelt looma suured kirjanikud,
annaabi.ee 
