Antoine de Saint-Exupéry
Rebase
ütlusest: "Keel on arusaamatuste allikas", ei tohi alahinnata. Ent Saint Exupéry nägi lahendust
mitte vastuolude tasandamises või vältimises, vaid nende teadvustamises ja suurte
sammudega mõõtmises. Ta talus pidevalt pinget teooria ja praktika, unelma ja teooria,
vaikimise ja eluks siiski hädavajaliku kõnelemise vahel. "Mis peab inimestele ütlema?"
Loogika püüab järjest tekkivaid sasipuntraid meie keelemaailmas kõrvaldada sellega, et
keelab vasturääkivuse ära, justkui oleks kõik sellega lahendatud.
Saint Exupéry otsib vasturääkivuse tõelist ületamist vaatluse lihtsuses. Sellega sarnaneb Saint
Exupéry ehk Novalisega, kes nagu temagi ühendab unistaja loodusuurija ja praktikuga
(pilvede kohal olemise asemel maa-alune kaevandus) ja kes on öelnud: "Hävitada
vastuoluline lause on võib-olla olnud kõrgema loogika ülim eesmärk." Novalis vaatas uut,
annaabi.ee 
