kindlameelses, sarkastilises ja ajuti peaaegu halastamatus vastuseisus praeguse aja kõikvõimalikele stereotüüpidele, puudutagu need siis kas tarbimiskultuuri, sugudevahelisi probleeme või intellektuaali rolli ühiskonnas. Kunst ei pea tema arvates olema kergesti ega üheselt mõistetav, mitmetähenduslikkus ja looritatus pole poeesia puhul mingiks paheks. Tema loomingut iseloomustab : * lõikav iroonia, * terav sotsiaalne hoiak, *sürrealistlik kujundus : keelemäng, vabad metafoorid, * grotesk *ja vihjed salapärastele väärtustele. Ta on välja andnud palju luulekogusid * ,,Telg" ,* " Laeka lähedus", *,,Võlavalgel",*" Esimene tahe",* ,, Teatud erandid",*"Selge jälg".. . Samuti on elo kirjutanud proosat, nimelt tal on ilmunud proosa valdkonnas sellised teosed nagu ,,Ingelheim" ja ,,püha maama" Elo juttude keskseks teemaks on naise mõtted ja tunded ning temale esitatavate ootuste ja tegelike unistuste vastuolu
loomingus. Üdi luule on on ainulaadne, selle sõnuga võib kirjutada ka tema luuletehnikat 3 pinge range vorm ja liikuv sisu. Tema iroonia muutub peaaegu kõike, millest ta rääkib. Uurijad arvavad, et tema luuled ei peegelda keele abil materiaalset maailma. Igas luuletuses ta ütleb midagi muud maailma kohta, lisaks nendes on ka keelemäng. Näiteks ,,Närvitrükis" (all) on huvitav mõelda, kas ta ikka räägib rästikutest, kes roomavad metsa all, või nendest, mis roomavad keeles? Üdi luule ilmutab modernistlikku huvi keele vastu. Ma ei kirjuta vastikuid ridu ma ei kirjuta vastikuid ridu ma ei kirjuta nastikuid ridu ma kirjutan rästikuid ridu suuri rästikuid ridu 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuigi juba Juhan Viidingu nime all
noortest enseanalüüs, luuletuse ja kultuuriline kujundluuletus kujundluuletuse identiteet kirjutamine 1 Naljaluule Keelemäng, Õ lk 64-65 Loovkirjutamine-heliline I osa, pt 15 lk Väärtused ja naljaluule Tv lk 38-39, h 1-5 luuletus, luuletuste 74, häälikud, ül kõlblus, kirjutamine anekdoodi, 67 kultuuriline
mitte filos. lausete kogum, mõistus, püüdes peaga vaid lausete selgekssaamine purustada keele piire W. KEELEMÄNGUD Keelemängu põhifunktsioon on otsustuste tegemine väidete kehtivuse kohta. Keeleliste konstruktsioonide üle otsustuste tegemine on üks mängu vorm Otsustuste tegemise kriteeriumiks on keelemängu reeglid. Filosoofiline tegevus on keelemäng. Nt formaalne loogika on ühed keelemängu reeglid. Väite kehtivusest ühtede reeglite piires ei saa tingimata tuletada tema üldkehtivust! See, kas mängu käik on õige, omab tähendust ainult koos teiste reeglitega. Tähendus kui kasutamine teatud keelesüsteemi raames. Mäng on 1) reeglite (mängu loogika) kogum, mis haldab käike 2) reeglite all mõistetakse teatud tüüpi norme märkidega manipuleerimisel
filosoofia vaikima. 3.Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused": Varast Wittgensteini huvitas see, kuidas keel ja maailm on vahekorras, hilisemat aga kuidas me inimesed üksteisest aru saame, kuidas keele abil teineteist mõjutame, suhtleme. "Filosoofilised uurimused" koosneb kahest osast 1. osa oli valmis juba mitu aastat, kuid W. hoidis selle endale. 2. osa on lisatud W. pärandi hooldajate poolt. Teoses analüüsib W., kuidas keelt kasutatakse. 4."Keelemäng": Teoses "Filosoofilised uurimused" võttis ta keele, mõtlemise ja tegelikkuse suhte iseloomustamiseks kasutusele keelemängu mõiste. See termin rõhutab, et igasugune keelekasutus põhineb teatud reeglitel ning igasuguse keelelise tegevuse läbipõimitust praktikas. Ta leidis, et sõna tähendus sõltub sellest, millises keelemängus seda kasutatakse. Keelemänge on mitmesuguseid: nt käskluse andmine ja neile allumine, muinasjutu välja mõtlemine ja selle ette lugemine, jms.
esinemine). Vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise rühma liikmeks saamise- tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid (laps õpib rääkima vanemate keelt). Osa laiemast käitumisskeemist on keelemäng (nuiamine, palumine jms) Nt austust võib avaldada sõnadega, aga see võib eeldada ka kummardusi jms.Keelemängudega saadakse soovitud infot või mõjutatakse teisi inimesi midagi tegema, samal ajal realiseeritakse nende kaudu teadvustatud sotsiaalseid eesmärke: viidatakse domineerimisile, rühma kuulumisele vm. Üks tähtsamaid sotsiaalse käitumise vorme inimese ellujäämise sisukohalt on töö. Keelelisel suhtlusel on tähtis roll töö organiseerimisel ja tegemisel.
Veel üks käsitlusviis, mis võib kaht eelmist hõlmata, on see, et vaatlejad määratlevad mängu või mängulisust erinevate mängu kriteeriumide järgi. Mängu peamised kriteeriumid on mõnu, paindlikkus ja kujutlus.[1] Mängu vormid Teadlased on määratlenud mitmeid erinevaid mängu tüüpe, teiste hulgas liikumis- või füüsiliste tegevustega mäng (ka treeningmäng ja müramismäng), mäng esemetega, fantaasia-ja sotsiaalne draamamäng ning keelemäng. [1] Piaget oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi sümboolse mängu (fantaasia-/kujutlusmäng) kuni reeglitega mänguni.[1] · Füüsiliste tegevustega mängud Väikelastel jalgadega põtkimine ja kätega lehvitamine. Lasteaias läbiviidud ,,treeningmängud": jooksmine, hüppamine, ronimine- liigutused mida saab teha üksi või teistega koos. Sellega kattuv on müramismäng [1] · Müramismäng Enamjaolt põhikoolis
omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles Verbaalne suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Laps õpib end erinevatel puhkudel väljendama. Sotsiaalne mudel mingis olukorras käitumiseks on keelemäng. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid. Tähtsaim normisüsteem on kõnekeel. Keele rikkumisel on oma tagajärjed. Näiteks ei saada sõnumist aru või vastuvõtja reageerib oodatust teistmoodi. Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Kujutamine
Rummo sisepingetega. Tuleb välja ema kaotuse ahistus ja Rummo näeb kodumaa traagilist saatust ja sotsiaalset ummikolu. Rõõmsamaid teemasid on näha filmi ,,Viimne reliikvia" laulutekstides, kust paistab silma eestimeelsus ja sangarlikkus. 17 Paul-Eerik Rummo puhul paistab luuletusi lugedes silma ka teksti vormistus, mis on mõnedes luuletustes väga omanäoline ja eriline. Samuti on põnev Rummo keelemäng. KASUTATUD ALLIKAD Rummo, P.-E.1999. Luuletused. Tallinn: Kupar. Rummo, P.-E. 2005. Kogutud luule. Tallinn: SE&JS. Rummo, P.-E. 1962. Ankruhiivaja. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Kalda, M. 1991. Eesti kirjanduse ajalugu V köide 2. raamat. Tallinn: Eesti Raamat. Lepik, E. 2001. Paul-Eerik Rummo ,,Pseudopus" müüdi transformatsioon. Velsker, M. 2002. Liikumine Paul-Eerik Rummo luules. Looming nr.1 Kruus, O., Puhvel, H. 2000. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat.
Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski nt Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on verb + objekt + subjekt (nt ostis lambi isa). Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles: Keeleline suhtlus on sotsialiseerumise rühma liikmeks saamise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Keelemängud väike laps palub, nuiab, tänab, tervitab jms. Sageli on teatud keelemäng vaid osa laiemast käitumisskeemist. Üks tähtsamaid sotsiaalse käitumise vorme inimese ellujäämise seisukohalt on töö. Inimene on sotsiaalne olend, ,,ühiskondlik loom". Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid, mis puudutavad nt riietumist, toitumist, suhtumist vanematesse inimestesse, seksuaalkäitumist jne. Tähtsaim normisüsteem suuline keel. Normid on teadvustamata käitumisjuhendid. Normi rikkumisel on vastavad tagajärjed, see põhjustab sanktsioone
1 Modernism inimene on võimeline ületama sotsiaalsed olud ja jõudma kõrgema tõeni; suured narratiivid, kommunism, heaoluühiskond Post-modernism Suured ideed ja suurte narratiivide eitamine (mingi lugu või idee, sündmustekirjeldus, ntks kommunism), on palju väikeseid narratiive; Teadmine ei ole heterogeenne ega absoluutne; Midagi ei ole väljaspool konteksti; Konteksti loob teatud sotsiaalne grupp; On modernismi osa; Oluliseks muutub keelemäng (maine kujundamine). Palju väikseid narratiive. Tõde on konstrueeritud sotsiaalse tegelikkuse kaudu. Ntks Metoo muutumine, kui sotsiaalne tegelikkus muutub siis muutub ka narratiiv. keelemäng, ntks sõna koondamine kasutus, väljendite valik Wittgenstein keelemängu teooria Teemad Filosoofia tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused 1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja
Keel ei peegelda olemasolevat reaalsust, vaid annab tegelikkuse käsitusele ainult teatud raami ja struktuuri. On olemas keelestruktuur, märkijad ja märgitavad ning tähendus tekib neis. Ludwig Wittgenstein, John Austin ja John Searle on toonud esile, et keel pole pelgalt väljendusvahend. "Hiline" Wittgenstein märgib et keele tähendus sõltub selle tegelikust kasutusest. Iga-päevane keelekasutus on reeglitele tuginev keelemäng, inimesed järgivad reegleid, et keele abil tegutseda. Kuigi Austini ja Searle'i kõneaktiteooria detailid on iseenesest huvitavad, on olulisim järeldus, et sõnadel on tagajärjed. Keel on niisiis tegelikkuse kujundaja, ta mitte ainult ei kirjelda, vaid ka konstrueerib maailma ja sõnadel on reaalsed tagajärjed. Keel on sotsiaalne nähtus, ta toimib inimeste vahel olgu tegu siis kõnelemise, kirjutamise, pildi maalimise või signaalraketi laskmisega. Inimest ümbritseb keelevõrk, milles
tarmukast füüsilisi tegevusi hõlmavast mängust, mida vanemad oma väikelastega sageli ette võtavad, näiteks kõndimine, õhkuheitmine või laste järel roomamine. · FANTAASIA JA SOTSIAALNE DRAAMAMÄNG esimesed märgid fantaasia mängust tekivad ligikaudu 12-15 kuu vanuselt. Varasem kujutlusmäng hõlmab tavaliselt seda, et laps suunab tegevuse endale. · KEELEMÄNG põhiline keelemäng on kuni 2 aastastel lastel öösiti rääkimine. Näib et lapsed kasutavad neid magamajäämise eeliseid monolooge või dialooge, et nendega mängida ja harjutada lingvistilisi vorme, mida nad parajasti omandamas on. · SÕJAMÄNGUASJAD JA SÕJAMÄNG- agressiivne mänguliik on selline, kus lapsed kasutavad mängupõsse või relvi või mängusõdureid, et teeselda võitlust ja sõda. Selline mäng on mõnes lasteaias ja
Tekst aitab meil narrativiseerida ümbritsevat maailma lugematusse hulka komplektssetesse mudelitesse, mis lõbustavad, hirmutavad, informeerivad jne. Narritiivid aitavad meil mõista spetsiifilisi kontekste ja neis toimida. Tekstid toetavad teatud erilist kriitilis analüütilist suhtumist sõnumisse. Tekst toetab uute tegelikkuse vahendamise viiside esilekerkimist konkreetsetes kommunikatiivse tööriista omamine. Tavaliseks suhtumisviisiks pedagoogilises kontekstis koolis on keelemäng, millel on nõutav abstraktsem hoiak, et käsitada sõnumit vastavalt kehtivatele ootustele. Me õpime mõtlema mudelite kohaselt, kus väljendeid kõrvutatakse ja analüüsitakse vastavalt spetsiifilistele reeglitele. Tuntud näide niisugusest suhtumisest tähendusse on süllogismid. Süllogism koosneb kahest eeldusest ja väitest ning esindab erilist viisi luua keele kaudu tähendust. See väljenab argumenteerimisviisi ja on
õnnestunud tegevus. Kevin Durkin jõudis järeldusele, et mida rohkem lapsed televiisorit vaatavad, seda sooliselt stereotüüpsemad on nende vaated. Mäng Mängul ei ole vahetut kasu või ilmset eesmärki. Teadlased on määratlenud mitmeid erinevaid mängu tüüpe, teiste hulgas liikumis- või füüsiliste tegevustega mäng, mäng esemetega, fantaasia-ja sotsiaalne draamamäng ning keelemäng. Eksperimendid on näidanud, et mida erinevam on ese soovitud esemest, seda keerulisem on lapsel kasutada seda kujutletud moel. Brian Sutton-Smith aga väidab, et laste jaoks on sõjamäng selgelt kujutlus ja peegeldab lihtsalt üht tegeliku elu tahku. Videomängude mängimine võib suurendada käe-silma koordinatsiooni Froebeli seisukoha järgi näitab mäng lapse arengut, kuid seda saab
objekti. Erandiks on näiteks malagassi keel (VOS). Keeleuniversaal on näiteks eitus, mida saab väljendada igas keeles. 5. Sotsiaal-kultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne (tunnetuslik) aspekt keeles. Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles Verbaalne suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Laps õpib end erinevatel puhkudel väljendama. Sotsiaalne mudel mingis olukorras käitumiseks on keelemäng. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid. Tähtsaim normisüsteem on kõnekeel. Keele rikkumisel on oma tagajärjed. Näiteks ei saada sõnumist aru või vastuvõtja reageerib oodatust teistmoodi. Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Kujutamine
Lapsele on oluline, kui ka vanemad on kaasatud mängulisse tegevusse. Mäng on hea viis teiste lastega suhtlemiseks ning enda fantaasia arendamiseks. Mängus on tihtipeale ka soolised rollid, kuna tüdrukud tavalised kehastavad pereema, samas kui poisid kehastavad mõnda raamatust olevat politseiniku, kuna ei nähta isade tegevust nende päris töökohal. Kuna erinevaid tegevusi on palju, saab mängud jaotada mitmesse gruppi: Füüsiline mäng, müramismäng, keelemäng, fantaasia- ja sotsiaalne draamamäng, sõjamäng, arvutimängud, reeglitega mängud. Tähtsamad mängu teoreetikud läbi ajaloo on: Freud- oluline roll oli tal mänguteraapias, Fröebel- I lasteaia ja hariduslike mänguasjade looja, Montessori- pani rohkem rõhku tegeliku elu õppimise tähtsusele, Piaget ja Võgotski. 19 6. LAPSE vaimne areng 6.1. Taju
sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. (lk. 43) Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles Verbaalne suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Laps õpib end erinevatel puhkudel väljendama. Sotsiaalne mudel mingis olukorras käitumiseks on keelemäng. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid. Tähtsaim normisüsteem on kõnekeel. Keele rikkumisel on oma tagajärjed. Näiteks ei saada sõnumist aru või vastuvõtja reageerib oodatust teistmoodi. Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina
sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. (lk. 43) Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles Verbaalne suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Laps õpib end erinevatel puhkudel väljendama. Sotsiaalne mudel mingis olukorras käitumiseks on keelemäng. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid. Tähtsaim normisüsteem on kõnekeel. Keele rikkumisel on oma tagajärjed. Näiteks ei saada sõnumist aru või vastuvõtja reageerib oodatust teistmoodi. Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina
sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. (lk. 43) Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles Verbaalne suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Laps õpib end erinevatel puhkudel väljendama. Sotsiaalne mudel mingis olukorras käitumiseks on keelemäng. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid. Tähtsaim normisüsteem on kõnekeel. Keele rikkumisel on oma tagajärjed. Näiteks ei saada sõnumist aru või vastuvõtja reageerib oodatust teistmoodi. Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina
· seks, suguelundid · kool/õppeained · suhtlusfraasid: mine ära, tervitus, hüvastijätt · hinnangud: vahva, vilets · kehaosad: tagumik, rinnad, nägu · rõivad: jalanõud · biotoimingud/tabutoimingud: väljaheited Allikad · raie ehk abstsisioon: resto, süst, võim · tuletus: -kas, -a, -e, -s jt: Pillekas, jota, kohve, kots · laenamine võõrkeeltest: inglise, soome, vene: stoori, boifrend, tsau · ülekantud tähendus, keelemäng, metafoor ja personifikatsioon: kapsauss, atleet, Pekka · lühendid: TIPP, kurjategijate tätoveeringud · tähemäng ehk logogriif (häälikute ärajätt, lisamine või ümbertõst): barakkstiil, pikapäkk, möladraama · metatees: perutava hobuse norse, lank on puhe · kontraktsioon: Marjustin, ajamatjus Õpilassläng 1920/30 ja 1990. aastad · Tavaliselt peetud kiiresti muutuvaks, osa sõnavarast väga püsiv · Paks inimene: trulla, tünn
Wittgenstein lõi analüütilise filosoofia (4=4). Kõik muu on see, mis ei mahu analüütilise filosoofia alla. Tema arvates on need pisiasjad, millest ei saa rääkida (armastus, ilu, headus jm need on pseudoprobleemid). Wittgenstein kirjutas teose nö tagurpidi: keelest psüühika; psüühikast peegeldused jne. Quine jätkab teatud mõttes sama problemaatikat. Wittgenstein loob keelemängud. Quine arvestab nendega. Signifikatiivne semantika on üks keelemäng, nagu ka tõlkimine. Signifikatiivset semantikat on võimalus tõlkida ka teise keelde. Tal on tähestik (tähendused) ja grammatika. Quine lähtub Carnapist; referent sõltub signifikaadist. Loogilisel positivismil tekkis ka Soome koolkond. Jaakko Hintikka pseudo; Jumal ei loonud korraga maailma. Ta on universumi mõistus. Tal on projektid valmis, mida luua. Enne loob ta meie aktuaalse maailma. Mis on meie aktuaalse maailma homne?? Iga signifikatiivne süsteem loob oma maailma
erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski nt Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on verb + objekt + subjekt (nt ostis lambi isa). Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles: Keeleline suhtlus on sotsialiseerumise rühma liikmeks saamise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Keelemängud väike laps palub, nuiab, tänab, tervitab jms. Sageli on teatud keelemäng vaid osa laiemast käitumisskeemist. Üks tähtsamaid sotsiaalse käitumise vorme inimese ellujäämise seisukohalt on töö. Inimene on sotsiaalne olend, ,,ühiskondlik loom". Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid, mis puudutavad nt riietumist, toitumist, suhtumist vanematesse inimestesse, seksuaalkäitumist jne. Tähtsaim normisüsteem suuline keel. Normid on teadvustamata käitumisjuhendid. Normi rikkumisel on vastavad tagajärjed, see põhjustab sanktsioone
saa rääkida, sellest tuleb vaikida Wittgenstein lõi analüütilise filosoofia (4=4). Kõik muu on see, mis ei mahu analüütilise filosoofia alla. Tema arvates on need pisiasjad, millest ei saa rääkida (armastus, ilu, headus jm need on pseudoprobleemid). Wittgenstein kirjutas teose nö tagurpidi: keelest psüühika; psüühikast peegeldused jne. Quine jätkab teatud mõttes sama problemaatikat. Wittgenstein loob keelemängud. Quine arvestab nendega. Signifikatiivne semantika on üks keelemäng, nagu ka tõlkimine. Signifikatiivset semantikat on võimalus tõlkida ka teise keelde. Tal on tähestik (tähendused) ja grammatika. Quine lähtub Carnapist; referent sõltub signifikaadist. 18 Loogilisel positivismil tekkis ka Soome koolkond. Jaakko Hintikka pseudo; Jumal ei loonud korraga maailma. Ta on universumi mõistus. Tal on projektid valmis, mida luua. Enne loob ta meie aktuaalse maailma. Mis on meie aktuaalse maailma homne??
laadil, mis rõhutab teadmise kõrval tunnetamist ja tajumist, siis on selline laad üldiselt õigustatud. Siin maailm, mida kirjeldatakse ja stiil, millega kirjeldatakse, moodustavad teatud terviku. Vaheri puhul on oluline, et säilitatakse kirjanduse kirjanduslik pool. Tema teosed üritavad olla kirjandusele palju lähemal. Mida kirjanduslikumad on tekstid, st mida enam pööratakse tähelepanu keelelisele poolele, seda keerulisem on neid tõlkida nt filmikeelde. See keelemäng ei toimi ainult paberil, vaid hakkab võib-olla lõplikult tööle siis, kui neid tekste valjult loeme. See on siin oluline. Kui mõtleme, et sõna ja hääl on maailma kultuuriloos olnud omavahel seotud, siis ei ole siin midagi üleloomulikku, sest side raamatu ja valjult lugemise vahel on vähenenud alles viimasel paaril-kolmel sajandil. See on tagasiminev keskaja kirjanduse tunnuste juurde. Need uued autorid, kes peale tulevad, on väga väikese lugemiskogemusega ja ainus esteetika,
teeb loodusteadus või matemaatika. Hiline Wittgenstein. Märksõnadeks keelemängud ja eluvorm. Eluvorm on elu nii nagu ta on, me oleme inimesed ja me ei saa midagi muuta, vorm oli enne meid. Selle teadvustamine ongi inimlik arusaam maailmast. Wittgenstein arendas teooriat keelest kui mängust, kus sõnad nagu erinevad malendid malemängus järgivad eri reegleid. On olemas piiramatu arv keelemänge, st sõnakasutusi, mis alluvad teatud reeglitele. Nt ka religioon on keelemäng. Mängu reeglid ning nende täitmine (st kuidas elame, nt kuidas me asju ostame jne) nad kõik kasvavad välja ja toetuvad eluvormile. Kahtlus ja mõte, et ma tean, kuuluvad ainult keelemängu. Sõnade tähendusi õpitakse nende kasutamise läbi, mitte selle läbi nagu Augustinus arvas, et on teada, milliste esemete nimedeks on sõnad. Sõna võib kasutada mitmel viisil. Mõnikord väljendab ta nime, teinekord on sellel teine funktsioon
Ta kasutab palju rämedat ja rõvedat rahvalikku kõnepruuki, aga paneb selle segunema humanistliku eruditsiooniga eriti loodusteaduste valdkonnast. Ürgmaisuse ja elukõiksuse ülistus on Rabelais' peateose peamine läkitus. Selle filosoofia seisukohalt naerab ta välja keskaegse elukauge ja dogmaatilise mõtlemise, loodusevaenulikud normid ja tabud, mille kütkesse inimkond on ennast pannud, aga samuti looduse idealiseerimise, mis tema kaasajal oli üldlevinud. Rabelais'd iseloomustab keelemäng paiskab segi õpetatud ja rahvaliku keele, jutuvestelis-süzeelise ja õpetlik-traktaadiliku stiili, arhaismid ja enda loodud neologismid, kuhjab hüperboole ja paneb osa peatükke koosnema vaid asjade/omaduste loetelust. Peateose kangelased on hiiglastest kuningad, kes hämmastavad kõiki oma suurte kehamõõtmete poolest. 3 peategelase nimed kätkevad joomise-söömise ja janu sümboolikat. Kuigi läbi kogu oma teose rõhutab Rabelais looduse asist, kehalist
skeptik, ängis olev inimene. Eesti kirjanduses on sellist ängi kõige rohkem Vaino Vahingu teostes. Inimene vastandub ühiskonnale. Tekstist kaob klassikaline ülesehitus, algus ja lõpp muutuvad avatuks. Postmodernism on veendunud, et inimene eksisteeribki ühiskonnast väljas. Sündmuste loomulik järgnevus lõhutakse. Mängitakse keelega. Osa teksti on sulgudes. Oluline tunnusjoon on sürrealism. Kõik, mis müüb, on lubatud. Näiteks saab tuua Tarantino filmid. Kirjandus on kõige enam keelemäng. Pole fikseeritud subjekti. Teatri tasandil – nt. ühes etenduses mitu Hamletit. Autor muutub kaubamärgiks. Kaovad tabuteemad nt. küüdistamisest kirjutatakse esmakordselt. Postmodernism võtab kasutusele sisemonoloogi. Muudatuste aeg hakkas Eestis 1986, tulevad ka punkluuletajad, nt Tõnu Trubetsky. Kasutatakse palju pseudonüüme, palju on performance’id, happening’e, tabusõnad kaovad. Kirjandikud pole enam kutselised (nt Kross, Õnnepalu, Ene Mihkelson)
Wittgenifeini (tähendus)teooria: Õigusakti keel peab olema korrektne, vastama reeglitele. Keele kasutamisreegli olemust saab taandada W. tähendusteooriale, mis üldistatult väidab, et sõna tähendus on tema tarvitamine keeles. Seejuures on keel teatud viigil käsutatavate tähemärkide kogum. Keelest aru saamiseks tuleb teada, mis rolli või millist osa sõna keeles üldse mängib. Siit konstrueerub “Keelemängu” mõiste. Õiguskeelest arusaamiseks tuleb osaleda keelemängus. Keelemäng pole sõnade või keelega manipuleerimine. Taolisest mängust osavõtt kujutab endast erilist viisi, millega ühe keele raames on võimalik jõuda just keele abil teatud eluvaldkonna tähistuste ratsionaalse tuumani. Õigusega seoses on keelemängus osalemisega võimalik jõuda tähistuste normatiivse tähenduse tunnetamiseni. 3. Grammatilise tõlgendamise võimalustest Tõlgendamise viisid jagunevad 2 rühma: 1) subjektiivsed tõlgendamise viisid; 2) objektiivsed tõlgendamise viisid;
annaabi.ee 
