Keeleuuenduse lõpmatu kurv
Keeleuuenduse lõpmatu kurv
1. Tänu kirjakeele rikastumisele muutus ka kirjandus mitmekesisemaks,
eksperimenteerivamaks ja kunstiliselt mõjuvamaks.
2. Keeleuuenduse kõrgaeg oli 1910.-1920. aastatel, just sel perioodil tuli eesti keelde
palju uusi sõnu ja sõnavorme olgu siis tegemist sõnatuletisega, laenudega murretest
ja teistest keeltest.
3. Keeleuuendusliikumise eesotsas olid kaks üsna eripalgelist keelemeest Johannes
Aavik (1880-19739 ja Johannes Voldemar Veski.
4. Johannes Voldemar Veski tegeles eelkõige teaduskeele, erinevate oskuskeelte
(loodusteadused, meditsiin, tehnikateadused jm) arendamise ning eesti kirjakeele
korrastamine ning ühtlustamisega.
5. Johannes Aavik aga pidas kõige olulisemaks keele kui terviku ilu, võimalusterohkust
ja kõlavust, mõjutades seeläbi esmajoones ilukirjanduskeele küpsemaks ja
väljendusrikkamaks muutumisel.
6. Lisaks emakeelele valdas ta üheksat keelt: Üla...