Ferdinand Johann Wiedemann ja eesti keel
on K.A. Hermanni loodud. Temalt pärinevad veel ainsus ja mitmus, häälik, täishäälik, käänamine ja kääne, põõrmaine ja pööre, võrdlemine,
algvõrre ja ülivõrre. Ta oli ülimalt oluline inimene eesti kirjakeele arendamisel.
Eesti Kirjanduse Seltsi keelekonverentsid
Sellel koosolekul otsustati eelistada pikki vokaale sellistes sõnades nagu hääl, päästma, rõõm, mitte heal, peastma ja rõem, kuid hea ja pea.
Tapa keelekonverentisle järgnes veel kolm keelekonverentsi viimane toimus 1911. Aastal, kus oli arutluse all palju küsimusi mis puudutasid
nii sõnavara, morfoloogiat kui ka ortograafiat.. nii näiteks määrati teisel keelekonverentsil kindlaks h-ga algavad sõnad, sest künes jäi h tihti
hääldamata. Kolmandal keelekonverentsil otsustati muu hulgas, et ahvaste nimed kirjutatakse väikese algustähega, riikide omad aga suure
algustähega. Seegi reegel kehtib tänapäevani,
annaabi.ee 
