Norra keel
kõnelejate kogukond. Norra tähestikus on ainult kolm tähte mida pole meie tähestikus (Æ Ø Å) ja
tähtesid c, q, w, x ja z kasutatakse ainult laensõnades. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt
(keelekuju): bokmål ('raamatukeel') ja nynorsk ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant;
uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid
tõlgitakse bokmål'i.
Alates 1951. aastast on riiklik keelekomitee (Norsk Språknemnd) püüdnud kaht keelekuju
lähendada. Juhtiv kirjakeel on endiselt riksmål, millele anti 1929 ametlikult uus nimi bokmål.
Lähendamiskatsed on andnud hübriidseid keelevorme, mis on keelelist segadust veelgi
suurendanud. Keelekujud on siiski vastastikku arusaadavad. Kummalgi keelevormil on
"radikaalne" ja "konservatiivne" variant. Mõlemad on ametlikud keeled, kuigi valdav osa norralasi
kõneleb mõnd bokmål'i varianti
annaabi.ee 
