Sotsiolingvistika - 1
varieerumine allub kindlatele reeglitele). Igal keelemärgil on oma väljendus + tähendus +
funktsioon.
Kui aga tekib uuendus (uus keelend, oma või laenatud, käibel paralleelselt vanaga) ja
uuendusel pole selgelt eristatavat funktsiooni, ei suuda klassikaline strukturalism sellega
midagi peale hakata. Eristus: parole 'kõne' ja langue 'keel'. Muutused kõnes ei oleks justkui
tõsised, tähelepanu väärivad jne.
Keelekollektiive peetakse ühtlaseks, idiolekt (individuaalne kõnepruuk) ei mahu
strukturalistlikku skeemi.
Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia): keele varieerumine ruumis (kohamurded).
Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid
võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt"