Eesti keel kui meie ajaloo peegeldaja
asjaajamine ja teadus. Ajakirjandus ja ilukirjandus jäid sellel ajal mitmekeelseks. Teadlikult hakati
arendama eesti kirjakeelt.
Nõukogude ajal oli eesti keele kõrval taas tähtsaimal kohal vene keel. Ühiskonnaelu valdkonnad
muutusid venekeelseks või kakskeelseks. Sel ajal tuli keelde uusi sõnu, mis peegeldasid just seda
ajajärku, näiteks kolhoos, sovhoos,komsomol, partorg. Koolides õpetati vene keelt juba
alates teisest klassist. Kujunesid välja erinevad keelekeskonnad: Ida-Virumaal, eriti sealsetes linnad
oli ülekaalus vene keel, Tallinn oli kakskeelne ja maapiirkondades oli tähtsaimal kohal eesti keel.
1739. aastal ilmus esimene eestikeele täispiibel. Piibel aitas kaasa lugemisoskusele ja avardas
inimeste silmaringi. Tänu piibli tõlkimisele saavutas uue taseme ka kirjakeel. Piiblikeel oli lihtne ja
rahvapärane, et lugejad teksist hästi aru saaksid. Eestikeelest sai kultuurkeel, sest vaid
kultuurkeeltesse oli võimalik piiblit tõlkida.