Kuidas ja millega on tagatud hool eesti keeles
• Kirjakeeles normitakse: sõnade õigekirjutust,
hääldust (rõhk, välde), vormimoodustust
(käänamine, pööramine, võrdlusastmed),
sõnamoodustust (tuletised, liitsõnad),
sõnade stiiliväärtust, lauseehitust ja
soovitatavaid tähendusi.
• Näited: ajameelne- hajameelne, sokk- sokkki,
kapp- kapi- kappi, kodu + tu = kodutu, kodu
+ loom = koduloom, varas pani ehted pihta
ja tegi vehkat jne.
Ilukirjandusnormid
• Põhinevad normitud kirjakeelel, kuid
keelekaustus on vabam
(kujundlikkus, värvikus, tegelaste
vaba keelekasutus).
• Näited: alg- ja lõppriim,
emotsionaalsed vahendid:
hüüdlaused, kolme punktiga
lõppevad laused, mõttekriipsud,
retoorilised küsimused jne.
Ajakirjandusnormid
• Kergem mõistetavus, mugandumine tarbija
keelekaustuse järgi (normitud kirjakeel-
kultuuriajakirjandus, släng, argikeel-kollane
meedia)
• Näited:
a) Släng: Tsau, jorss! Silmasin eile vusserist
maximum änxat muuvit
annaabi.ee 
