oluline)? 4. Kumba keelt eelistate näha oma lapse hariduskeelena (eesti/inglise) ? 5. Kas usute, et inglise keele oskus aitab parandada oma järeltulijate eduväljavaateid globaalses ulatuses (jah/ei) ? 6. Milliseks hindate oma valmisolekut mitte - eestlastega suhtlemiseks (kõrge/keskmine/väike) ? 7. Kas arvate, et teie lapse täisealiseks saamise ajal eesti keelel tööelus praktilist tähtsust enam ei ole (jah/ei) ? 8. Millises keelekallakuga klassis õpite inglise keelt (tava/inglise kallakuga klass) ? 9. Kuidas hindate oma pere sissetuleku suurust (kõrge/keskmine/ väike) ? 10. Kas ühel Teie vanematest on kõrgharidus (jah/ei) ?
Evelyn Kaldoja: kool pole eesmärk iseenesest On tõeliselt kahju, et äsja ka Postimehe juhtkirjas viidatud Mihkel Muti lastejutust «Französisch» (1981) pole antud välja uut trükki. See võiks olla raamat, mille alusel kirjutatud esseevormis arutluse esitamine on kohustuslik igale vanemale, kes registreerib oma lapse nii-öelda eliitkooli 1. klassi katsetele. Mina olen käinud nii kodukohajärgses maakoolis kui tunnustatud keelekallakuga koolis, mis figureerib Eesti koolide edetabelis enamasti esimese viie hulgas ja kindlasti mitte alla esikümne. Ja pean tunnistama, et takkajärgi olen üpris veendunud, et kaks korda Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe suhteliselt kõrge konkursiga tasuta kohale ning korra nii Tartu kui Helsingi Ülikooli magistriõppe tasuta kohale olnuksin ilmselt võimeline sisse saama ka siis, kui oleksin lõpetanud kõik 12 klassi oma maakoolis. Ning et kõigi nende sissesaamiste ja ka mõningate
annaabi.ee 
