Sissejuhatus Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, kuhu kuulub üle 20 keele, sealhulgas ka eesti keel. Soome-ugri keeled ei kuulu indoeuroopa keelte hulka. Soomes kõneleb karjala keelt umbes 5000 inimest, kuid peamiselt räägitakse seda ikkagi Venemaa Karjala Vabariigis ja Tveri oblastis. Praegu on karjala keele kõnelejaid umbes 65 000, võrreldes varasema 100 000-ga aastal 1926 on neid palju vähemaks jäänud. Kõnelejate arv hakkas kahanema 20.sajandi alguses. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Keele tunnused Karjala keel kuulub koos soome, vepsa ja isuri keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. Karjala murded on üsna sarnased soome keelega, mistõttu ongi neid liigitatud soome idamurreteks. Kirjakeel on praegu loomisjärgus. Kuna karjalased on juba aastasadu elanud laialipillutatult ulatuslikul alal, on nende keel j...
Riikidel on kindlad tunnused, nagu territoorium, riigikord, lipp, vapp ja keel. Mõned tunnused on riigile ainuomased, kuid osad võivad kattuda teiste ühiskondade omadega. Emakeelt kõnelevate riikide arv on vähenemas, riigikeel muutumises. Suurenenud on matkimine ja võõrkultuuri pärandite ülevõtmine. Aktuaalseks teemaks on inglise keele üleilmastumine ja ka meie, eestlased, võtame sellest agaralt osa. Selline käitumine teeb aga teed valla keele ja sellest tulenevalt ka kultuuri hääbumisele. Eesti keel on olnud läbi aegade tugev ning vastupidav. Seda on näidanud meile ajalugu oma tõusude ja mõõnadega. Oleme viibinud suure aja minevikust võõrvõimude all, mis on mõjutanud meid nii hästi kui halvasti. Saksa okupatsioon tõi kaasa rohkete eestlaste seas baltisaksastumise ehk kadakasakslaseks hakkamise. Oldi arvamusel, et sakslase kombel käitumine ja selle keele kõnelemine muudabki teiseks rahvuseks, väärikamaks ning targemaks. Vaadates tag...
TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist. Aposterioorne teadmine on sisuliselt empiiriline teadmine, st kogemusele toetuv teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus) . Kontseptid ja propositsioonid Kontsept ol...
Morfoloogia - http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3 1. Leksikaalne, grammatiline tähendus. Termin leksikaalne tähendus esineb veel teiseski mõistepaaris, ent avaldab ennast veidi teisest küljest: leksikaalne tähendus on sama sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. Nt vormide kirg, kired, kirgedeta tähendus ‘tugev tunne’. Grammatiline tähendus on ühesugustele muutevormidele ühine tähendus, mida kannavad harilikult tunnused, vahel ka tüveteisendid. Nt kirgedeks, lapseks, kollaseks, sinuks tunnus -ks märgib saavat käänet; külla, jõkke, merre (vrd küla, jõgi, meri) on sisseütleva vormid. 2. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia, foneetika. Nende omavahelised seosed. Semantika – tähendusõpetus. Keeleteaduse haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ja tähenduste muutusi, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Leksikoloogia – keelete...
NEUTRAALSED OMA-JA LAENSÕNAD ELU, ILU, JÕGI, KALA, NIMI, VESI, EMA, ISA, KÄSI, KÕHT, HIRM, ARVAMA, LUSIKAS, VIHJAMA, LIHVIMA, KOKK, KOOL, PORGAND, TUBLI, KEHV, KULD Käima- kõndima, astuma, sammuma rääkima pajatama, juttu tegema, seletama, vadistama Eesti keele kt PTK 10 SÜNONÜÜM sarnase tähendusega ANTONÜÜM vastandsõna HOMONÜÜB tähendus erinev, kirjapilt sama (kurk-kurk) OMASÕNA pärinebki ürgsest eesti keelest (meri, käsi, kivi) LAENSÕNA teisest keelest laenatud, kuid täielikult kohanenud (aken - okno, kopikas, vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused VÕÕRSÕNA tunnused: nõrk klusiil sõna alguses (beebi), võõrtähtede esimesel silbil (F,C,S,Z jne) või siis rõhk esimesel silbil (matemaatika, akvaarium) TSITAATSÕNA sõna kirjutatakse võõrapäraselt, kuid märgitakse ära (trükitud tekstis kaldkiri/kursiiv, käsitsi laineline joon all) (spam, beach) PTK 11 * grammatilised andmed: hääldus, rekts...
Semantika- tähendusõpetus. Tähendus-„tegelikkuse“ mingi lõigu,hetke peegeldus teadvuses. Märk- kõik, mis annab infot(tähendus+vorm). Tähendus – keeleüksus, ei ole vorm. Keelemärk-häälikuline vorm +tähendus. Vähim iseseisev keelemärk on sõna-vastab mingi objekt või nähtus. Tähendus sisaldab objekti e. Tähistatava omadusi(kogemus ja kontekst). Sõnaga saab osutada referendile- esindab reaalsust,millest räägitakse(reaalsusobjekt). Mõte-meeles tekkiv kujutluspilt – varieerub(olukord). Nominalism- reaalses maailmas on keel primaarne, sõnad on objektide nimed. Realism – entiteetidel on olemas liigid ning inimene annab neile nimetused. Kontseptualism – sõna tähendus on kogemuslik, omadused ja tunnused, mis objektil on. Argikasutus- lähtub naiivsest maailmapildist. Ekspertkasutus- oskussõnavara. Genotatiivne tähendus- ühisosa. Konnotatiivne tähendus- kõrvaltähendus. Ekstensionaalne tähendus- peab koondama kõik referendid. Pragmaatika-konkreetste...
Mendeli tunnused Mendeli tunnused Tunnuseid,mis pärandavad vastavalt mendeli seadustele,nimetatakse mendeli tunnusteks. Selliseid tunnuseid mõjutab vaid üks geen.Nende tunnuste puhul kehtib seaduspärasus kui laps pärib vähemalt ühelt vanemalt geeni dominantse alleeli,siis see tunnus avaldub.Tunnus ei avaldu vaid neil lastel,kes saavad mõlemalt vanemalt retsessiivse alleeli.Puhtaid mendeli tunnuseid on inimestel väga vähe.Enamikul tunnustest esineb intermedaarsus või kodomiatsus,paljusid tunnused mõjutab aga rokem kui üks geen-esineb pölugenees. Mendeli tunnused Mendeli tunnused Tunnuseid,mida varem on peetud mendeli tunnusteks,kuid mis tegelikult pärandavad teistsuguste reeglite järgi : juuksevärv silmavärv keele rullipanemise võime tagurpidi painduv pöial V-kujuline juuksepiir kinnikasvanud/kinni kasvamaa kõrbvanibud Mendeli tunnused Tunnuseid,mis pärandavad men...
FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1) Mis on keel, kõne? Keel on häälduslikel üksustel rajanev märgisüsteem, mida kasutatakse suhtlemiseks Keelel on kaks olemisvormi: 1. keel kui süsteem, mis eksisteerib ajus märkide ja reeglite kogumina 2. keel kui protsess, st keel ilmneb kõnetegevuse kaudu Keele esmane avaldumisvorm on suuline kõne Kõne on keele kui märgisüsteemi kasutamine rääkimisel (suuline kõne), kirjutamisel (kirjalik kõne), mõtlemisel(sisekõne) · Kõnevõime on sünnipärane · Kõneoskus ei ole kaasasündinud, vaid omandatakse suhtluses teiste inimestega 2. Millistest etappidest koosneb kõneakt? 1. Mõte 2. Keeleline vorm 3. Närvisignaalid 4. Häälduselundite tegevus 5. Õhuosakeste võnkumine 6. Kõrva tegevus 7. Närvisignaalid 8. Keeleline vorm 9. Mõte Kõneakt · Rääkimise ajal aktiveerub ~ 100 lihast · Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu; häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- j...
MORFOLOOGIA Morfoloogia ehk vormiõpetus uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest morfeemidest lähtudes. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: 1) sõna muutmine ja 2) sõnamoodustamine. Morfeemide järjestuse uurimist nimetatakse morfotaktikaks. Morfoloogilise protsessi all mõeldakse operatsioone, mida rakendades saab kirjeldada vormide moodustamist. Morfoloogiline loomulikkus avaldub selles, et keerulisemat sisu kodeeritakse keerulisemalt ja lihtsamat vastavalt lihtsamalt. Sõnavormide moodustamist käsitlevat vormiõpetuse osa nimetatakse vormi- moodustuseks ehk morfoloogiliseks sünteesiks ja sõnavormidest arusaamist käsitlevat osa morfoloogiliseks analüüsiks. * Sõna Keelesüsteemi tähtsamad struktuuriüksused on lause ja sõna. Morfoloogias selgitatakse sõnade siseehitust, lause on aga sõnadest moodustatud tervik. Sõnad võivad iseseisvalt ...
FONEETIKA Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastusega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika peamiseks ülesandeks on sellise süsteemi loomine, mille abil saaks kirjeldada ja liigitada maailma keelte häälikulisi ressursse. Foneetilise analüüsiga selgitatakse välja keele häälikuüksused ehk segmendid. Häälikuanalüüsi seisukohalt on tähtis etapp keelesüsteemis oluliste häälikuliste erinevuste ehk häälikueristuste väljaselgitamine. Selle kaudu on võimalik määrata keele foneemid ehk häälikustruktuuri kategooriad. Foneetiline transkriptsioon Paljudes keeltes on kirjaviisi seos kõnega nõrk, nt inglise k sõna through kirjakujus on 7 tähte, häälikulises vormis ainult kolm häälikut [ru]. Olulisimaks abivahendiks keele häälikuressursside selgitamisel on foneetiline transkriptsioon, kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine. Vajalik selleks, et eri keeli saaks foneetiliselt kirja panna ühesugus...
Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia põhimõisted: sõna, sõne, lekseem. ·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents Märk: puu Objekt: puu Puu mõiste tähistata v referents PUU hää...
Semantika uurib keele seost reaalsusega ja keelevahendite mõistmise protsessi. Sõna on keelmärk, mis koosneb häälikujadast ehk tähistajast ja tähendusest ehk tähistatavast. Tähendus koosneb nominatiivsest tähendusest ehk keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendusest; ekspressiivsest tähendusest ehk keelendi põhitähendusele toetuvast emotsionaalselt värvitud tähendusest ja assotsiatiivsest tähendusest ehk sotsiaalsest, kultuurilisest jms taustast tulenevast lisatähendusest. Tähenduse põhiliigid on leksikaalne tähendus ehk keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus, st sama sõna kõigi muutevormide ühine tähendus; aktuaalne tähendus ehk keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus ja grammatiline tähendus ehk ühesuguste muutevormide (tunnused või tüveteisendid) ühine tähendus. Sõnadel sale ja sihvakas on positiivne, sõnadel kõhn ja kondine aga negatiivne konnotatsioon. Kollokatsioon on keeleline ...
Akadeemilise kirjutise tüübid Diana Toomla Referaat Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Peamised tunnused on täpsus, teksti tihedus, selgitav põhilaad, vastavus alusteksti väitevõrgustikule, korrektne tsiteerimine ja viitamine, hea lausestus, korrektne keel (Teksti ja kõneõpetus, 2003). Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu tõstatama probleeme ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Essee Essee definitsioon: Essee (pr essai katse, ingl essay), lühem üldarusaadav teadusliku või kirjandusliku sisuga kirjutis kunstipärases vormis ja vaimukas sõnastuses (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Peamised tunnused: Sisu vastab pealkirjale kirjutaja val...
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
KEEL on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. *KEEL ja KÕNE (suuline ja kirjalik) KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA - algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused) - sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROB...
Pedagoogiline psühholoogia KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, ...
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasu...
Keel kui rahvuse peegel Kevin Harjo Ühte rahvust saavad iseloomustada mitmed tunnused: kodumaa, minevik, inimesed, kultuur. Ennekõike on keel kõige tähtsam tunnusmärk ühe rahva juures. See teeb ühest rahvast rahva. See näitab, mis on sellel rahval ühist ning miks nad kokku kuuluvad. Keel näitab kust rahvas pärit on, kuidas see rahvas üldse tekkis. Näiteks eesti keel kuulub läänemeresoome keelte hulka, ehk kuulume läänemeresoomlaste hulka. Selle kaudu teame, et eestlaste sugulasrahvas on soomlased. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. See on muidugi vaieldav, kuna kultuuriliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele nagu lätlased, venelased ja rootslased kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele nagu u...
Et prognoosida sõltumatute muutujate seost testi keele õppimiseks kuluva ajaga (normaaljaotusega, arvtunnusega minutites) sisaldab regressioonianalüüsi mudel kolme sõltumatut muutujat: õpetaja toetus (a four-point scale with the response categories ‘never’, ‘some lessons’, ‘most lessons’ and ‘every lesson’ was used), kodused õppimist toetavad vahendid ja distrsiplineeriv keskkond (A four-point scale with the response categories ‘never’, ‘some lessons’, ‘most lessons’ and ‘every lesson’ was used. This index was inverted so that low values indicate a poor disciplinary climate). Tabelis 1. on ära toodud mudeli parameetrid, mis annavad ülevaate mudeli „headuse“ ja prognoosi täpsuse kohta. Regressoonimudeli eeslduste kohaselt on tunnused mõõdetud arvuliselt, kodeeritud on puuduvad väärtused, mis muidu ei ole arvulised. Tabel 1. Faktorite seos testi keele õppimiseks kuluva ajaga (minutit nädalas) Reg...
Antiikkirjandus 1. Antiikkirjanduse mõiste Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandus. Tähistavad eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. 2. Vana-kreeka kirjanduse mõiste ja ajajärgud On antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Arhailine ajajärk Atika ajajärk Hellenismi ajajärk Rooma ajajärk 3. Arhailise ajajärgu iseloomustus, peateosed, tunnused, jooned Peamine žanr oli laul Eepilie laul (jumalatest ja heerostest) Vanimad kirjaduslikud mälestusmärgid meie ajani on eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut – kreeka folkloori. 4. Atika ajajärgu kirjeldus, peateosed, tunnused, jooned Atika ajajärgul elas Kreeka ühiskond läbi oma suurima õitsengu. Sel perioodil muutus juhtivaks kirjadusliigiks draama Koorilaulu pidulikest elementidest kujunes aja jooksul tra...
KEEL · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt- kõikides keeltes eksisteerivad organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood(mismoodi seda kasutatakse.. ) · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. Kõne viitab sellele, kuidas kasutatakse keelt suhtluseks, kuid see pole ainus võimalus, kasutada võib ka muid märgisüsteeme nt viipekeel · suuline-kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt. Kirjalikku kõnet peab õppima, nt 5-6 aastased lapsed, suuline kõne on loomupärane nt 1a. Inimesi iseloomustab verbaalne kõne- võime kõnet produtseerida ja teiseks teksti mõistmine- arusaamine verbaalselt esitatud materjalist. Verbaalse voolavuse test- minuti aja jooksul pannakirja niipalju loomi kui meelde tuleb vms Põhiküsimused kursusel · Kuidas mõistavad inimesed teateid? Kuidas s...
1)Nõukogude võim taastati 1944.aastal. 2) EKP ja valitsus koosnes venemaaeestlastest, Eesti laskurkorpuse veteranidest ja juunikommunistidest. 3) Nikolai Karotamm 1944 1950. Johannes Käbin 1950 1978. Karl Vaino 19781988 ja alustas venestamist. 4)1940.aastad metsavendlus, suurküüditamine, vaimneja füüsiline vägivald. 1950.aastad põrandaalused noorterühmad. 1970.aastad avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. 5) Majanduspoliitika tunnused : põllumajanduse sund kollektiviseerimine(loodi kolhoosid), eelis arendati suurtööstust, käsumajandus. 6) Stalini, Breznevi, tsensuur, et hävitada suur osa iseseisvuseaegsest perioodikat ja ilukirjandust, väliseesti kultuur ja kodueesti kultuur, oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone, isetegevusharrastusteks, tegutsesid pilli,rahvatantsuja näitemänguringid, laulupeod, linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardamine, hakk...
ANAFÜLAKTILINE ŠOKK Kristel Kõiv Anafülaktiline šokk- mis see on? ● Tegemist on raske allergilise reaktsiooniga, mis haarab kogu keha. ● Kujuneb välja mõne sekundi või minuti jooksul. ● Võib lõppeda surmaga. Mis toimub organismis? ● Verre eralduvad keemilised ained, mille tulemusena laienevad veresooned. ● Vererõhk langeb ja hingamisteed ahenevad -> põhjustades hingamisraskust. ● Lisaks võivad tursuda keel ja kurk. ● Hapniku transport organismis väheneb -> hapnikuvaegus. Tunnused: Üldised tunnused: Raskematel juhtudel: ● Punetav sügelev lööve või ● Hingamisraskused; tursunud nahapiirkond; ● kahvatu või punetav nahk; ● punased sügelevad silmad; ● keele, kurgu ja silmade ● käte, jalgade ja/või näo ümber nähtav turse; paistetus; ● segasus, rabelemine; ● kõhuvalu, oksendamine, ● kollabeerumine ja diarröa. teadvusekaotus. Enaml...
Talurahva omavalitsused kuni 19. saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omaval...
Forseliuse tegevus- * oli eesti rahvakooli rajaja * töötas välja vana kirjaviisi, mis oli esimene süstemaatiline eesti keele kirjaviis * andis välja vanas kirjaviisis aabitsa * aitas arendada rahvaharidust ja rahvakoolide rajamist Rahvavalgustuslik kirjasõna- ilmaliku kirjanduse algusaeg. * hakkas ilmuma kalendreid, mis andsid infot maailmaasjade kohta *kalendrid sisaldasid veel praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks * Ilmus esimene valgustusliku iseloomuga ajakiri (Lühhike õppetus) Aavik * laenamine soome keelest * keelt võib vabalt täiendada ilu, omapära ja otstarbekuse põhimõttest lähtudes * laenata võib kõikjalt * tehissõnade loomine, laenamine * üle 300 tehistüve, üle 800 soome laenu Veski * süsteemsus ja reeglipärasus * tuleks vähe laenata * mahukas üldkeele sõnarikastus *keelerikastamisel tuleks kasutada oma keele ainet * väga palju terminoloogiat *üle 200 sõna Vana kirjaviis * 18.saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatu...
Keeleteadus I Sissejuhatus Keele all mõeldakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Loomulikud keeled on sümbolilised ja neis on mitmeid allsüsteeme. Loomulik keel: 1) keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on üldiselt palju tähendusi, st nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Keel: 1) inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja, mingi rahva või rahvuse suhtlemisvahend 2) sümbolite ja reeglite kogum informatsiooni edastamis...
Mis on leksikoloogia? lexis (kr.) – 'kõne, sõna' logos (kr.) – 'sõna, mõiste, käsit(l)us' • üldleksikoloogia • erileksikoloogia • ajalooline leksikoloogia (= etümoloogia) • kognitiivne leksikoloogia Leksikoloogia uurimisobjekt Leksikaalsed üksused: • leksikaalsed morfeemid (tüved ja tuletusliited) • leksikaalsed sõnad e. lekseemid • sõnade püsiühendid (neidki loetakse lekseemideks) Lekseem, semeem Lekseem võib olla • lihtne: jalg • tuletatud: -jalg/ne • liitne: lauajalg = laua + jalg • mitmest sõnast koosnev: jalga laskma ’põgenema’ Igasse lekseemi kuulub vähemalt üks tähenduskomponent e. semeem. Polüseemia korral kuulub ühte lekseemi rohkem semeeme. Lemma ja lemmatiseerimine • Terminiga lekseem rööpselt kasutatakse ka terminit lemma (< kr. ‘aluseks võetu, eeldatu'). Lemma tähistab kokkukuuluvate sõnavormide hulka. • Lemmatiseerimine: kok...
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? a. Kirjandus on seotud keelega b. Tavaliselt kirjalik c. Ilukirjandus kuulub kunstide hulka d. Ilukirjanduslikul teosel on esteetilised või poeetilised funktsioonid e. Kunstiline fenomen tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA f. Ilukirjandus - Lugeja poolt tekib lisaväärtus g. Kirjandus on keele funktsioon (poeetiline ja integreeritud keel). Kirjandus on fiktsioon. Kirjandusteos on objekt, mis kannab esteetilist väärust. Kirjandus on intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? 141 a. Autor - tekst - lugeja - see trio...
II EESTI KEELE LUGU Eesti keele kujunemine “Keel ja ühiskond” X klassile 7. ptk Mare Hallop 7.10.2013 KiNG 30.10.2012 Eesti keele kujunemine o algas 2000 – 2500 a tagasi o algkeel võis olla üsna sarnane soome keelega (uusi sõnu juurde tulnud, grammatika vähe muutunud Läänemeresoome kaljujoonised eesti Eesti keele arengus kolm perioodi: keele tekkimisele eelnenud kuni aastani 1200 vanaeesti perioodist 1200 – 1700 murrangueesti keel 1700 - … uuseesti keel ...
NIKE Virge Hansumäe Sissejuhatus · Nike on registreeritud aktsiaselts · Nike on üks suurimaid avalikult kauplevaid sprodi rõivaste, · sprodi varustuse ning · spordi jalatsite tarnija, mis põhineb Ameerika Ühendriikidele. · Firma peakorter on Beavertonis Portlandil Oregoni suurlinna akvatooriumis. · See on maailma üks juhtivaid atleetlike jalatsite ja rõivaste varustajaid ning peamine sprodi varustuse tootja pöörase aastatuluga 18,6 miljardit Ameerika Dollarit oma rahandus aastas 2008. Ajalugu · Firma asutati 25. Jaanuaril 1964. aastal nime all ,,Blue Ribbon Sports" ehk ,,Sinise paela Sport" Bill Bowerman´i ja Philip Knight´i poolt ja ametlikult sai see firma Nike registreeritud aktsiaseltsiks 1978. aastal. · Firma sai nime Nike Kreeka võidu jumalannalt. · Nike turustab oma tooteid oma tootemärgi all, nagu näiteks Nike Golf, Nike Pro, Nike+, Air Jordan, Nike Skateboarding ja toetab ka Cole Ha...
EESTI KEELE VORMIÕPETUS. SISSEJUHATUS 1., 2. (17.09.18) MIS ON MORFOLOOGIA? MILLEKS SEDA ÕPPIDA? Pane õigesse vormi! Diivaniparadiisis on lai valik (voodid). Voodeid Narva Kolledzis õpib palju (tublid) tublisid üliõpilasi. Konkursil osalevad Narva Kolledzi (tublid) tublide üliõpilaste kirjalikud tööd. Narva Kolledzi üliõpilaste (kirjalikud) kirjalikkude/kirjalike tööde tase on väga kõrge. Sellel küsimusel on palju (võimalikud vastused) võimalikke vastuseid, sellel juhtumil on palju (põhjused) põhjuseid/põhjusi. Kiri on valmis, kuid mul kahjuks ei ole (ümbrik) ümbrikut/ümbrikku Kodanikud vajavad (loomulikud, inimlikud, mõistlikud) loomulikke, inimlikke, mõistlikke lahendusi, kodanikud ei vaja (õudne, vastik tingimus) õudset, vastikut tingimust. Tahaks magusat ja (suhkur) suhkrut. Carmen on kõhn, pikk ja õrn, kuid Claudia on temast (kõhn) kõhnem, (pikk) pikem, (õr...
1.Miks seati sisse Balti erikord ? Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. Millised tunnused iseloomustavad Balti erikorda? *Baltisaksa aadlikel oli piiramata võim *Koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad aadlimatriklid. Anna hinnang Balti erikorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli hea lahendus. Balti erikord surus küll eestlaste õigused alla, kuid samas aitas säilitada siinset kultuuri ja omapära. 2.Mkis seati sisse asehalduskord ? *Vene võimu kindlustamiseks * Anna hinnang asehalduskorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli eestlastele kahjulik, kuna tekkisid uued maksud ning uus asehalduskord taotles piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kuigi uus asehalduskord tõi kaasa ka mõningaid demokraatlike elemente valitsemisse, olid siiski valitsusorganid riigivõimu kontrolli all. 3.Mis on reduktsioon ? Riigi poolt erakätese antud riigimaade tagasivõtmine Miks see teostati ? Riigi sissetulekute suurendam...
Morfoloogia kokkuvõtlik konspekt 1. Leksikaalne ja grammatiline tähendus. Leksikaalne tähendus on sama sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. Näiteks: vormide kirg, kired, kirgedeta tähendus on ,,tugev tunne". Grammatiline tähendus on ühesugustele muutevormidele ühine tähendus, mida kannavad harilikult tunnused, vahel ka tüveteisendid. Näiteks: kirgedeks, lapseks, kollaseks, sinuks tunnus ks märgib saavat käänet; külla, jõkke, merre on sisseütleva käände vormid. 2. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia, foneetika. Nende omavahelised seosed. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia ja foneetika on kõik keeleteaduse harud. Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetueks ja sõnavaraõpetuseks. Semantika ehk tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid n...
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveeri...
Miks on etanooli kasutamine ohtlik? Inimese organismis ei ole ühtki rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks. Seega on etanooli liigtarvitamine äärmiselt ohtlik. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Vaheastmena tekkiv etanaal on väga mürgine ja reaktsioonivõimeline ühend, mis reageerides valkude ainevahetusel moodustuvate aminohapetega tekitavad alkaloide. Antud töös annangi väikese ülevaate etanooli mõjust inimorganismile. Vajaliku materjali leidsin internetist aadressilt http://www.annaabi.com. Inimorganismi sattunud alkohol avaldab tugevat toimet kesknärvisüsteemile ja põhjustab mitmeid psüühikahäireid. Kõige rohkem avaldab etanool mõju paljudele elunditele: suu, mao ja soolte limaskestad, maks, neerud, sisenõristusnäärmed, kesknärvisüsteem. Kõige ena...
Kõne on inimeste oluline väljendusvahend. Kõne on ka suhtlemisviisiks inimeste vahel. Lapse kõne arengu kohta on erinevaid teooriaid. Järgnevalt tulebki lähemalt juttu lapse kõne arengust ja kõne arengu teooriatest. LAPSE KÕNE ARENG Lapse esmaseks eneseväljenduse viisiks on Ray Cattelli meelest nutt. Nutt on ellujäämise seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9). Kolmanda elukuu alguses hakkavad lapsed nutmise kõrval koogama ehk täiskasvanute jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. La...
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist ...
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole o...
Keeleteaduse alused Kordamine kontrolltööks LOENG I Keel on LOOMULIK Ei ole tehissüsteem Esimese keele omandavad kõik loomupäraselt keskkonnast Millest keel koosneb? Olles ise süsteem, koosneb keel omakorda paljudest alasüsteemidest Ta on struktuuride ja reeglite kogum, kuid osa neist reeglitest on abstraktsed, kõik korraga ei realiseeru Ferdinand de Saussure Keel ja kõne on erinevad mõisted Langue vs parole: abstraktne reeglite kogum vs nende konkreetne esinemine IDIOLEKT Individuaalne keelekuju Sõltub olukorrast FORMAALKEELED Formaal ehk tehiskeeled on kunstlikult loodud märgisüsteem Väldivad mitmetähenduslikkust, mida loomulik keel ei suuda Sümbolite arv piiratud-kitsa kasutusalaga NT programmeerimiskeel, liiklusmärgid, morsetähestik Rahvusvahelised abikeeled Volapük, ido , novial, esperanto Ludwig Zamenhof Mitteverbaalsed keele...
Keeled 1) Keele olemus Keele ülesanded: olla vahend info jagamiseks, luua ja hoida suhteid. Milles need väljenduvad: keel kommunikatsioonivahendina - inimestega suhtlemine keel kui suhete hoidja keel kui mõtlemisvahend identiteedi kandja emotsioonide väljendamine DNA kood maagia kultuur ja keel (nt eskimote sõnavaras on palju lumega seonduvaid sõnu, kuid mitte troopiliste taimede kohta; rääkimise kiirus, hääldus; zestikuleerimine) Emotsiooniline laeng sõnal sõimusõnad, tabud Tehiskeeled on inimese loodud keeled, et infot edasi anda, nt matemaatika, keemia, liiklusmärkide süsteem. 2) Keel kui märgisüsteem Mõtte edastamiseks peab tundma koodi ehk keelt(reegleid). Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse reeglite abil. Keelemärk on põhiühik, mis koosneb tähendusest (tähistatav) ja sellega seotud si...
Galeegi keel Tüpoloogiline kuuluvus Indoeuroopa keelkond Itali keelte haru Romaani keelte grupp Romaani keel Lääne- Itali keel Lääne alagrupp- Lääne- Romaani keel Galo-ibeeria grupp- Ibero-Romaani keel Galeegi-portugali keele alagrupp Galeegi keel Räägitakse Galiitsias edela Hispaanias. Kunagine rooma provints Galiitsia hõlmas Galiitsia praegust territooriumi, Põhja-Portugali, Astuuriat, praegust Leoni provintsi ja osa Zamorast, sellepärast räägitakse galeegi keelt ka sealsetes piirkondades. Galeegi keelt räägitakse tänu emigratsioonile veel: · Mujal hispaanias nt Madridis · Euroopas (Portugal, Sveits, prantsusmaa · Ameerikas (USA, Argentiina, Uruguay, Brasiilia) Kusjuures Brasiilia keel on rohkem sarnane galeegi keelele kui praegusele ametlikule portugali keelele, milleks on Lissaboni dialekt. Murded Ida-galeegi Kesk-Galeegi Lääne- Galeegi Galeegi keele ajalug...
1. loeng Kommunikatsioonimudel. Stiilimõiste kujunemislugu. Stiiliõpetus ehk stilistika. Isikustiil, funktsionaalstiil Sõnaga stiil puutume kokku paljudes valdkondades, nt stiilne riietus, hea tööstiil, ajaleheartikkel on lodevas stiilis, gooti stiilis kirik, floppstiilis kõrgushüpe, J. Krossi nõudlik stiil jne. - niisiis mitme valdkonna termin. Stilistikakursus keskendub termini filoloogilisele aspektile, selles valdkonnas kujunes mõiste välja kõige varem ja tekkimispaik oli Antiik-Kreeka. Stiilimõiste kujunemisloost Stylos (kreeka keeles sõna), stilus (ladina keeles pulk, millega kirjutati vahatahvlile; terav ots oli kirjutamiseks, lame ots kustutamiseks ja vaha tasandamiseks) ,,Tal on hea sulg" kirjutaja omapära Stiil- kõneolukorrale vastav keelekasutus Stilistika ehk stiiliõpetus sai alguse antiikajal, ta oli retoorika ehk kõnekunsti osa. Kreeka retoorikud eristasid kolme mõjutamise komponenti: logos, e...
ÜKO 3.4 3.6 Peamised inimõigusalased dokumendid on: · Inimeõiguste ülddeklaratsioon · Euroopa inimõoguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Laste õiguste konventsioon Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuu...
EESTI KEEL KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED! 1. Nimeta keelefunktsioonid, lisa ka selgitus. Vastus : Keel kui suhete hoidja – vahendatakse infot ja kujundatakse omavahelisi suhteid. Info vahetamine. Keel kui mõtlemisvahend – tänu sellele toimuvad mõtlemisprotsessid ja inimesel tekivad mõtted, kui ta saab oma peas lauseid mõelda. Keel kui identiteedi kandja – info edasi andja. Keel on tööriist, millega inimesed oma elu ühiskonda korraldavad. Tunnused : religioon, emakeel, kultuur, riietus või toit. Keel on kõige tähtsam sest tänu sellele luuakse kontakt. Keel kui emotsioonide väljendaja – nutt, naer, oiged, ohked, üminad, kisa. Emotsioone saad väljendada sõimusõnu kasutades, karjudes. Saad edasi anda negatiivseid emotsioone. Keel kui maagiline funktsioon – nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine ja vaimudega suhtlemine. Usk nõia sõnadesse. 2. Mis on keelemärk? Nimet...
FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnus...
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahen...
MODERNISM 1. Modernismi mõiste ja olemus Millal, kus, miks tekkis? Tekkis 19. Sajandil Prantsusmaal. Tekkimise eeldusteks on: o Tööstusrevolutsioon ja urbaniseerumine o teadus ja tehnika areng ( radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid, film, fotograafia) o Freudi psühhoanalüüs o Einsteini relatiivsusteooria o Nietzsche üliinimese teooria o Naisliikumine o kiriku lahutamine riigist. Ühiskondlik taust (mitte rääkida pikalt ajaloost!) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes jm, mis tingisid uue elurütmi. Suured avatsused ja muutused ühiskonnas tekitavad alati uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi. Kuidas jaotatakse? I periood 19. sajandi lõpu UUSROMANT...
1. Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õp...
12.B Kunst Esimese maailmasõja ajal Kunsti inimeste pettumine ühiskonnas ja selle väärtustes. Anarhistlike, mässumeelsete vaadetega kunstnik rühmituste kujunemine nagu Voltaire´i kabaree . Eeldused uute kunstivoolude tekkeks: dada ja metafüüsiline kunst. Ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalidega, üle-üldiste kodanike väärtuste naeruvääristamine. Kunsti eesmärk inimest sokeerida, rabada, püüe sundida inimesi tajuma ja mõtlema teisiti, kunst kui ühiskonna vastane mäss. Püüe kujutada väljaspool igapäevaelu kogemust, igavikku ehk siis ajatuse loomine. Dadaism On modernistlik kirjandus- ja kunstivool. Tekkis Sveitsis aastatatel 1916.-1922. Dadaismi algajateks peetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnike. (Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco, Hans Richter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Marcel Duchamp, Max Ernst ja Kurt Schwitters.) Dadaiste on mõjutanud Esimene maailmasõda. Leides, et kogu läänekultuur on suremas. Elu tajutakse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
