säästab energiat. Keetmist saab reguleerida igal keedukohal eraldi või nihutades nõusid keedukohtade vahele. Pliidiäär ja keeduplaat on ühel kõrgusel. Keeduplaadi ja ääre vahel on süvend ülekeemis- ja pesuvee jaoks. Tänu ühtsele tasapinnale on pliiti kerge puhastada. Induktsioonpliidid ja -wokid Mis on induktsioon? Induktsioonkuumutus põhineb keedutasapinna all oleva induktsioonmähise ja keedunõu vahel sündival magnetväljal. Joonis 2 induktsiooni põhimõte Joonise selgitus: pliidi all on isolatsioon (1) ja selle peal mähis (2), mille abil tekitatakse tugev magnetväli. Keraamilisel plaadil (3) olev nõu (4) soojeneb magnetvälja abil. Nõu peab olema induktsioonkuumutuseks sobiv. Kasutegur Elektriliselt ja magnetiliselt passiivne keraamiline pind ei kuumene rohkem kui keedunõust eralduva soojuse mõjul.
KEEDUTAIGEN Taigen, mis sobib nii soolaste kui ka magusate küpsetiste valmistamiseks. 1,5 kl vett 100g võid 0,5 tl soola 180 g jahu 4 keskmist muna või 3 suurt Keedutainast valmistatakse ühe põhivalmistusviisi järgi. 1. Lase vesi koos rasvaine ja soolaga keema. 2. Tõsta keedunõu tulelt, vala jahu sisse ja sega tugevasti. 3. Pane nõu uuesti kuumale plaadile, kuumuta segades, kuni tainas keedunõu küljest lahti lööb ja tainatombu moodustab. 4. Lase tainal veidi jahtuda ja lisa ükshaaval munad. Kui munad on suured, võta üks vähem. Iga muna lisades klopi tainas siledaks. 5. Tainas peab olema ühtlane, paraja paksusega ja läikiv, nii et plaadile pandud küpsetised laiali ei valguks. 6. Tainast küpsetatakse kohe pärast valmistamist. Pritsi tainas läbi koogipritsi või pärgamentpaberist torbiku või pane lusikaga pätsikesed. 7
6. Veeaurus keetmine Keedetakse toiduaineid aurukapis, erilises keedupotis või aukudega keedurestil. Veeaurus keetmine võtab rohkem aega kui vedelikus keetmine, kuid mineraalainete kadu on väiksem. 7. omas mahlas keetmine Keedetakse rohkesti vett sisaldavaid toiduaineid, millest eralduvast vedelikust piisaks toiduaine valmistamiseks. 8. vesivannil keetmine Keedetakse toite, mis kergesti põhja kõrbevad. Keedunõu koos keedetava toiduaine või toiduga asetatakse keevaveenõusse ja hoitakse nii kaua kuni toit valmib. 9. Praadimine väheses rasvas Rasva 5-10% preatava toiduaine kogusest. Toiduaine pruunistatakse esmalt ühelt ja seejärel teiselt poolt , milleks kulub aega 5-10 min. 10. Praadimine rohkes rasvas Rasva kogus peab pannil olema umbes 1/3 korraga praetava toiduaine kogusest. 11. Friipraadimine Friipraadimine toimub vastavas seadmes. Rasva võetakse nii palju, et praetav toiduaine
ja rõhu tõstmisel 1 atm võrra 119 °C-ni. Sageli keedetakse toiduaineid 95-97 °C juures, nii et vesi vaevu väreleb. Sel juhul kasutatakse tehnoloogias väljendeid: "keedetakse tasasel tulel" või "keedetakse nõrgas kuumuses". Keemise eri staadiumid leiavad kasutamist erinevatel kulinaarsetel eesmärkidel. Kõige lihtsam on eristada erinevaid staadiume visuaalselt ehk silma järgi, lähtudes õhumullide tekkimisest. Toetava vahendina võib kasutada termomeetrit. Keemiseelne staadium, kus keedunõu põhjas hakkavad tekkima esimesed mullid ja vee temperatuur on 70-80°C sobib näiteks munade poseerimiseks. Vaevumärgatav keemine toimub 85-95°C juures, kui keedunõu põhjas ja külgedel moodustub juba hulgaliselt õhumulle, mis aga veel pinnale ei tõuse. Veepind on sile või liigub vaevumärgatavalt. Selles staadiumis hauduvad peaagu kõik toiduained kõige mahlasemaks ja maitsvamaks. Eriti oluline on selle staadiumi äratundmine puljongi, suppide ja sültide keetmisel.
• Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3 toiduaine omast. Keetmiseks kasutatakse kaanega nõu, et vedelik ei aurustuks. Väheses vedelikus keedetakse aedvilja, kala jm. • Rohkes vedelikus keetmisel on vedelikku niisama palju või rohkem kui toiduainet. Nii keedetakse tangaineid, makaronitooteid, liha jne. • Omas mahlas keedetakse rohkelt vett sisaldavaid toiduaineid (värske aedvili). Keedunõu kaetakse hästi sulguva kaanega või keeratakse toiduaine fooliumisse, et küpsemisel moodustuv vedelik ei pääseks välja ja toit ei jääks keedunõu põhja kinni. PRAADIMINE • Praadimine on toiduaine kuumutamine pannil, kasutades toiduaines olevat rasva ning erinevaid vedelaid (õli) ja kõvasid (või, margariin) rasvu või nende segu. Praadimistemperatuur sõltub toorainest (nt liha vajab kõrgemat temperatuuri kui kala). • Üldiselt jääb praadimistemperatuur 150-280 °C vahele
Samuti kasutatakse teda peitsina (lisandina) taimedega värvimisel. Raud(II)karbonaati - FeCO3 leidub looduses mineraal sideriidina. Destilleeritud vees raudkarbonaat ei lahustu, kuid süsinikdioksiidi (süsihappegaasi ) sisaldavas vees lahustub, muutudes seejuures raudvesinikkarbonaadiks: FeCO3 + H2O + CO2= Fe(HCO3)2. Looduslik vesi sisaldab tihti raudvesinikkarbonaati, mis on veeslahustuv. Vee keetmisel reageerib see õhuhapniku ja veega ning tekib raud(III)hüdroksiid, mistõttu keedunõu seintele tekkiv katlakivi on pruunika värvusega. Raud(III)kloriid - FeCl3 on pruunika värvusega kristalne, väga hügroskoopne (seob kergesti vett) ühend. Ta on kõige levinumaks raud(III)soolaks. Teda kasutatakse joogivee puhastamiseks, aga ka meditsiinis väiksemate haavade ja ninaverejooksude peatamiseks (3-5% lahust). Raud(III)sulfaat - Fe2(SO4)3 on kollakasvalge hügroskoopne pulber. Ta moodustab leelismetallide sulfaatidega ning ka ammooniumsulfaadiga kaksiksoolasid, nn maarjaid.
Jne. Kuidas tükeldada Tükeldamine http://www.youtube.com/watch?v=y-iG_Vxu1JM&feature= Toiduainete kuumtöötlemine Kuumtöötlemise põhiviisid on keetmine ja praadimine . Keetmine -Cuisson Keetmiseks nim. toiduainete kuumtöötlemist keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskonnas. +95-97 ° C seda nim. "Keedetakse tasasel tulel " Soola lisamisel veele t ° võib tõusta 101 °C juurde Ning rõhu tõstmisel 1atm. 119 °C juurde Enamike toiduainete keetmisel peab keedunõu olema keetmise ajal kaanega kaetud Toiduainete keetmise võtted Keetmine rohkes vedelikus väheses vedelikus Veeaurus Omas mahlas Vesivannil Rõhu all Praadimine Rissolement Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurub vesi toiduaine pinnalt,selle välispind kuivab ja tekkib pruun koorik Praadimisel rasvaine kuumutatakse 160-180 °C Praadida võib kas väheses või rohkes rasvas Toiduaine praadimis võted
LOODUSLIK VESI Looduslik vesi ei ole kunagi päris puhas, vees on lahustunud erinevaid aineid: • Gaasid (O₂, CO₂, N₂ jt.) • Soolaioonid (peamiselt Ca ja Mg) Kõige puhtam looduslik vesi on vihmavesi. VEE KAREDUS Vee muudavad karedaks lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad, mis on rasklahustuvad ühendid. Karedas vees seep ei vahuta ning ei pese hästi. VEE KAREDUSE KAHJULIKKUS Vee karedus on kahjulik, sest kareda vee kuumutamisel tekib keedunõu põhja katlakivi kiht, mis halvendab soojusjuhtivust ning tekitab ummistusi. KATLAKIVI Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO₃)₂ ja Mg(HCO₃)₂ tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustumatud karbonaadid CaCO₃ ja MgCO₃, mis ongi katlakivi põhikoostisained. VEE PEHMENDAMINE Et vähendada vee kareduse kahjulikku toimet, tuleb vett pehmendada ehk vähendada Ca ja Mg soolade sisaldust vees.
Keeda nõrgal tulel 10 minutit, kuni kaste on omandanud soovitud paksuse. Kellele maitseb sibulateta võib kastme läbi sõela kurnata. Maitsestada soola, pipra ja muskaadiga. Kaste sobib kartulite, lillkapsa, brokkoli ja posheeritud munade juurde. Serveerida kohe peale valmistamist. HELE PÕHIKASTE Vaja läheb: § 3 sl. § jahu 3 sl. § või 5 dl. § külm hele puljong § sool § jahvatatud valge pipar VALMISTAMINE: Sulata või keedunõu põhjas, sõelu või raputa juurde jahu ja sega hästi läbi, väldi jahu pruunistumist. Kui jahu ja või on segunenud, kalla korraga juurde kogu külm vedelik ja sega kaste ühtlaseks. Kui lisatav vedelik on soe, lisa see vähehaaval ja peene nirena, kastet kogu aeg põhjast segades. Maitsesta soovikohaselt ning keeda madalal kuumusel ja vahetevahel labidakesega mööda põhja segades vähemalt 10 minutit. Tume põhikaste Vaja läheb: § 25 g võid § 25 g nisujahu §
Äädikas Valmistamine: 1. Marinaadi valmistamiseks lisatakse 1 liitri vee kohta 1-2 tl keedusoola ja veidi suhkrut, keedetakse mõni minut, vajadusekorral riisutakse vaht, lisatakse vürtsid ja sibulad. Vürtsidest kasutatakse musta pipart, vürtsi, nelki, kaneelikoort, muskaatpähklit, ingverit, koriandrit, sinepiseemneid jne. Vürtse võetakse u 6 g (1 tl) 1 liitri veekohta. 2. Mõni minut pärast vürtside lisamist valatakse juurde ka äädikas, keedunõu suletakse tihedalt kaanega ja lastakse tõmmata 5 minutit. 3. Marinaad jahutatakse. Marinaadi kulub umbes pool köögiviljade kogusest.
hüdraatumiseks. Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb. Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb ning rõhu tõstmisel suureneb. Kristallhüdraatideks nimetatakse kristalseid aineid, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid (CaSO4 * 2H2O kaltsiumsulfaat-vesi (1/2) e. kips). Vees lahustunud kaltsium- ja magneesiumsoolad põhjustavad vee karedust (kaltsiumi- ning magneesiumsoolade sisalduvus vees). Kareda vee kuumutamisel või keetmisel tekib keedunõu põhja ning seintele kõva ja krobeline katlakivi kiht. Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustamatud karbonaadid CaCO3 ja MgCO3, mis ongi katlakivi põhikoostisained. Protsendiline kontsentratsioon näitab, mitu % lahustist on lahustunud aine, mitu g lahustist on lahustunud aine. Massiprotsent näitab, mitu massiosa lahustunud ainet on 100-s massiosas lahuses
𝑄 Kasutatavad seadmed Pöördalusega mikrolaineahi 100 ml keeduklaas Termomeeter Stopper Katse käik Lisada keeduklaasi 80ml vett, see eelnevalt kaaluda (kg) Mõõta ning registreerida vee algtemperatuur Keeduklaas koos veega asetada mikrolaineahju pöördalusele. Käivitada ahi maksimaalse võimsuse juures 30 sekundiks Eemaldada ohutult keedunõu seadmest Mõõta ning registreerida vee temperatuur Kui katse käigus jääb temperatuuri muut alla 30kraadi, siis tasub pikendada soojendamise aega. Antud katset korrata kolm korda ning iga katse korral asetada värske vesi keedunõuga ahju pöördalusele erinevasse paika. Mario Kütt 140380 08.06.2016
Kartusi kasutamine näitas, et selle sisse graveeritud/kirjutatud tekst tähistab kuninglikku nime. Kartusid tulid egiptuses kasutusele 4. dünastia alguses. Keraamika - on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Nimetus keraamika on tulnud Vana-Kreekast. Keraamika liigid: Primitiivkeraamika, Pottsepakeraamika, Madalkuumus kunstkeraamika, Klinkertooted, Kivinõu, Shamott- tooted, Ajalooline fajanss, Peenfajanss, Portselan, Kuumuskindel keedunõu. N: Vaasid, nõud Kuppel - ümar, poolkaaretaoline katus. Kuppel ei nõua tugipiilareid ega kandepalke. N: Santa Maria del Fiore katedraal, Pant(h)eon Korintose stiil - kõige hilisem kolmest vanakreeka ehitusstiilist. Teised kaks olid joonia ja dooria stiil. Korintose stiil pärineb 5.4. sajandist eKr ja oli väga levinud hellenismiajal. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid
KEEDUTAIGEN Keedutaigna koostis (1kg) Vesi (36%) Rasvaine (9%) Jahu (19%) Muna (36%) Sool Suhkur Keedutaigna valmistamine Valmistatakse 2-es etapis: 1. Keetmine 2. Massi segamine munamassiga Keetmine Keedunõusse pannakse vesi, sool ja rasvaine. Kuumutatakse keemiseni Lisatakse jahu Keedetakse 5 minutit pidevalt segades kuni mass on lahti löönud keedunõu külgedelt lahti NB! Liiga vähesel keetmisel ei kerki tooted küpsetasel, tooted jäävad madalad ning served kaarduvad üles. Õige konsistentsi määramine Taigna õige konsistents on: Masin lülitatakse seisma, osa taignast tõmmatakse lusikaga järsult üles Kui taignaserv rullub alla volti ja ei vaju laiali on munade kogus õige Kui taignaserv jääb püsti on taigen kõva ja mune tuleb lisada juurde Kui taigen valgub laiali on ta liiga vedel
KASTMESÕEL – Puljongite ja kastmete kurnamiseks. Koonusekujuline, sõela alumine, koonuse tipuosa on tihti umbne. KURN – Köögiviljade kurnamiseks ja loputamiseks, pastatoodete loputamiseks pärast keetmist.Kurnal võib olla kaks sanga, mis tagavad korraliku haarde kurnast. VAHUKULP – Vahu eemaldamiseks ja köögiviljade, friteeritavate toodete tõstmiseks. Vahukulbi ümar kuju järgib keedunõu ümarat vormi. Kaha ja varre liitumiskoha nurk peaks olema ~130 kraadi. SIDRUNIPRESS – Tsitrusviljadest mahla pigistamiseks. Piisavalt suur ja ümar. Mahlakogumisnõu piisavalt suur ning seemneid eraldav. PALLVISPEL – Väikese koguse tooraine vahustamiseks ja segamiseks. Erinava kuju, ehituse ja elastsusega. Pirnikujuline vispel on vähemalt 10 terastraadiga. SPIRAALVISPEL – Ennekõike kergete/õhuliste toorainete, nt muna/munavalge,
potid. · Niipea, kui toit hakkab keema, vähenda ta keeduplaadi võimsust, sest liigne temperatuur ei kiirenda toidu valmimist - vee temperatuur ei tõuse üle 100 kraadi, tekib üksnes asjatult auru ja läheb raisku elektrit. · Ära lülita keeduplaate sisse enne, kui neile on paigutatud toidunõud, sest plaatide kuumenemine ei võta kuigi palju aega ning siis ei kulu asjatult energiat toa soojendamisele. · Mida paremini katab keedunõu pliidiraua pinna, seda vähem soojust läheb kaotsi. Osa kaasaegsetest pliitidest (keraamilised) suudavad automaatselt kuumutada vaid keedunõu suurust pinnaosa. · Pikka kuumutusaega nõudvaid toite (näiteks köögiviljad) valmista hermeetiliselt suletavates kiirkeetjates. Valmistusaeg ja ka elektrikulu väheneb ligikaudu veerandi võrra. · Lülita pliit välja paar minutit enne toidu lõplikku valmimist - see on veel piisavalt
Kohvi valmistamisviisid Aastasadu tagasi rahulduti tervete või uhmris purustatud kohviubade tundidepikkusel keetmisel saadud joogiga. Nüüdisaegse kohvini jõuti maailma eri paikades lugematute katsetuste, aga mõnikord ka õnnelike juhuste tõttu. Hakati mõistma, et tõelist naudingut pakkuva kohvi saamiseks on vaja kindlate eeltingimuste olemasolu: · Värske võimalikult vähese lubjasisaldusega vesi · Valmistamisviisile sobiv veetemperatuur · Täiesti puhas keedunõu või kohviaparaat, mis ei jäta joogile kõrvalmaitseid · Värske ja kvaliteetne kohvisegu või kohvioad · Aparaaditüübile vastav jahvatusaste · Paras kohvikogus · Kohvi nautimine kohe pärast valmimist Kohvijoogi omadusi mõjutab valmistamisviis. Lisaks kannumeetodile tehakse kohvi mitmete eri aegadel leiutatud kohviaparaatide abil. Keetmine ja tõmmata laskmine olid kõige esimesteks kohvivalmistusviisideks ning püsivad kasutusel siiani
Energiasäästlikud on vask- ja emaileeritud põhjaga potid. · Niipea, kui toit hakkab keema, vähenda ta keeduplaadi võimsust, sest liigne temperatuur ei kiirenda toidu valmimist - vee temperatuur ei tõuse üle 100 kraadi, tekib üksnes asjatult auru ja läheb raisku elektrit. · Ära lülita keeduplaate sisse enne, kui neile on paigutatud toidunõud, sest plaatide kuumenemine ei võta kuigi palju aega ning siis ei kulu asjatult energiat toa soojendamisele. · Mida paremini katab keedunõu pliidiraua pinna, seda vähem soojust läheb kaotsi. Osa kaasaegsetest pliitidest (keraamilised) suudavad automaatselt kuumutada vaid keedunõu suurust pinnaosa. · Pikka kuumutusaega nõudvaid toite (näiteks köögiviljad) valmista hermeetiliselt suletavates kiirkeetjates. Valmistusaeg ja ka elektrikulu väheneb ligikaudu veerandi võrra. · Lülita pliit välja paar minutit enne toidu lõplikku valmimist - see on veel piisavalt kuum, et toit lõpuni keeta/küpsetada.
Kuumuta vesi keemiseni, lisa suitsuribi, eemalda tekkinud vaht. Seejärel lisa leotatud herned ja kruubid. Lisa terve mugulsibul. Keeda tasasel tulel umbes tund aega. Lisa väikesed kartulitükid ja riivitud porgand. Maitsesta soolaga ja keeda, kuni kartul on pehme. Keera tuli kinni, eemalda supi seest sibul ja küüslauk. Tõsta suitsuribi eraldi vaagnale ja lõika viiludeks. Lisa supile maitserohelist. Maksapasteet Lõika maks 4-5 cm suurusteks tükkideks ning prae keedunõu põhjas võis kiiresti pruuniks. Maitsesta soola ja pipraga. Tõsta potti. Pruunista ka sibul ja porgand ning sealiha. Tõsta ka need potti. Kalla maksale, lihale ja köögiviljadele peale nii palju vett, et see kõik ained kataks. Hauta üks tund. Aja maks koos aedviljaga kaks korda läbi hakklihamasina ja vahusta toasooja võiga. Segu peaks tulema üsna pehme (kui see on liiga paks, lisa veidi keeduleent). Maitsesta veel soola, pipra ja muskaatpähkliga. Lisa ka veidi brändit
kuumtöötlemise kadu 0% valmistoit 1,000 l/kg hind 22,21 portsjoni kaal 0,100 portsjonite arv 1 portsjoni hind 2,22 Tehnoloogiline kirjeldus 1. Pane pajaga vesi keema. 2. Lisa keevasse vette õli ja sool ning kuskuss. 3. Sega korraks läbi ja tõsta keedunõu kohe pliidilt, kata kaanega, lase mõned minutid paisuda. 4. Sega siis suure puukahvliga kohevaks. 9 Kalkulatsioonikaart ,, Punapeedi-küüslaugusalat" KALKULATSIOONIKAART roa nimetus Punapeedi - küüslaugusalat ettevõte VKHK kuupäev 11.11.2008
muudab kissellid häguseks. Piimakissellide valmistamiseks sobib paremini maisitärklis, see annab ühtlasema konsistentsi, pehmendab maitset, kissell ei muutu venivaks. Maisitärklist tuleb võtta veidi rohkem kartulitärklisest, vahekorras 1:1,5. Tärklis segatakse külma veega ja lisatakse kuumale vedelikule, kisselli alt ülespoole pidevalt segades, et ei tekiks tärkliseklompe. Parem on keedunõu selleks ajaks tulelt tõsta ja peale tärklisega segamist uuesti kuumutada keemiseni, et kaoks toore tärklise maitse. Keeta ei tohi, siis võib kissell muutuda vedelaks. Paksud kissellid muutuvad kergesti venivaks, kui neid üleliia segatakse ja kuumutatakse, eriti kartulitärklisega valmistatud piimakissellid. Kisselle valmistatakse mitmesuguse paksusega, muutes tärklise kogust. Vedela kisselli
iseseisva toiduna (nt. liha-odra ühepajatoit). Samuti teravaviljaroogadest valmistatakse saiakesi, leiba, saia, mida serveeritakse ka teiste roogade juurde. 33. kuidas valmistatakse tangaineid toiduks ette? Tangained pestakse vajadusel vahetult enne vedelikule lisamist ning need lisatakse keevale vedelikule. 34. kuidas valmistatakse putrusid? Putrusid võidakse keeta pliidil, praeahjus või vesivannil. Keetmiseks valitakse paksupõhjaline, kaanega suletav keedunõu. Keeduvedelikku ja tangaineid mõõdetakse väga hoolega, et saada vajaliku konsistentsiga puder. Putrusid keedetakse nõrgas kuumuses ja maitsestatakse lõpus soola ja suhkruga. 35. nimeta 3 odrast valmistatud rooga 1. Odrajahupuder 2. Odrajahukarask 3. Liha-odra ühepajatoit 36. kuidas keedetakse pastat? · 1 liiter vett · 100g pastat · 10g soola · Kuuma vette Pastasid keedetakse vees, puljongites või piimas. Need paisuvad keetes 2-3 korda.
küüslauk 1 purustatud küüs 2,5 cm kooritud ingverijuurt peeneksriivituna 1 tl Cayenne'i pipart 1 tl jahvatatud koriander 3 toorest viilustatud kanafileed 100-150 g äralõigatud otstega suhkruhernekaunu 100-150 g mini maisi 200-250 g oaidusid 1 sl maisijahu 3 sl sojakastet 3 sl sidrunimahla 1 sl suhkur t kaunistamiseks 3 sl sibulapealseid või koriandrilehti Valmistamine: 1. Keeda nuudlid suures keedunõus rohkes soolakas vees valmistaja juhendi kohaselt. Kurna keeduvesi ära, kata keedunõu kinni ja hoia soojas. 2. Kuumuta õli wokis või suurel pannil, prae suvisibul aeglasel tulel pehmeks. Lisa küüslauk, ingver, kajennpipar, korinader ja kanaliha ning prae pidevalt segades 3-4 minutit. Lisa hernekaunad, minimais ja oaidud ning kuumuta veel 30 sekundit. Sega juurde keedetud nuudlid. 3. Klopi väikeses kausis kokku maisijahu, sojakaste, sidrunimahl ja suhkur. Kalla segu kohe pannile, sega läbi ning kuumuta segades, kuni kaste pakseneb. Serveeri värske
3) Iseloomustada mööduvat ja püsivat karedust (teised nimetused, põhjustaja, probleemid, kõrvaldamine). 1) Jõe-, järve- ja kaevuvesi (1g 1kg kohta), mineraalvesi (1-10g), merevesi (35-50g), Surnumere vesi (240g). 2) Vesi, mis sisaldab märgatavas koguses lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolasid. 3) Mööduv karedus e. karbonaatne karedus põhjustatud leelismuldmetallide vesinikkarbonaatidest, on kõrvaldatav keetmisega. Sadestub keedunõu põhja ja tekitab katlakivi, mis takistab soojuseülekannet ning katelde puhul suurendab küttekulu. Mööduv e. jääv e. mittekarbonaatne karedus põhjustatud vees lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumisooladest, kõrvaldatav vee pehmendamisega. Keetmisel ei lagune ega sadestu. Jõhker kordamine, jou. Tuntumaid leelismetallid on Na ja K ning leelismuldmetallidest Mg ja Ca. Need mõlemad on kõige aktiivsemad ainegrupid
12 14. Kastmesõel - Puljongite ja kastmete kurnamiseks. Koonusekujuline, sõela alumine, koonuse tipu osa on tihti umbne. 15. Kurn - Köögiviljade kurnamiseks ja loputamiseks, pastatoodete loputamiseks pärast keetmist, kurnal võib olla kaks sanga, mis tagavad korraliku haarde kurnast. 16. Vahukulp - Vahu eemaldamiseks ja köögiviljade, friteeritavate toodete tõstmiseks. Vahukulbi ümar kuju järgib keedunõu ümarat vormi. Kaha ja varre liitumiskoha nurk peaks olema ~130 kraadi. 13 17. Sidrunipress - Tsitrusviljadest mahla pigistamiseks. Piisavalt suur ja ümar. Mahlakogumisnõu piisavalt suur ning seemneid eraldav. 18. Pallvispel - Väikese koguse tooraine vahustamiseks ja segamiseks. Erineva kuju ja ehituse ning elastsusega. Pirnikujuline, vispel on vähemalt 10 terastraadiga. Suurematel visplitel terastraadid ristumiskohas lõdvalt
95oC. • Väljalülitatud katla enneaegne puudutamine võib põhjustada põletusi. • Katla puhastamisel, tuleb käte, silmade jm. kaitsmiseks kasutada puhastus- ja pesuainete tootjate poolt soovitavaid/nõutavaid kaitsevahendeid. 4.30. Veekeetja kasutamisel: • Enne veekeeturi sisselülitamist tuleb veenduda kuuma vee äravooluliini ja ujukklapi korrasolekus, külma vee juurdevoolus ning selles, et keedunõu oleks vett täis. Korrast ära veekeetjaga ei tohi töötada. • Külma vee juurdevoolu katkemisel tuleb veekeetja koheselt välja lülitada. • Veekeeturi signaaltoru ei tohi sulgeda. Tuleb jälgida, et keeturi kraanid oleksid korras. • Töötavat veekeetjat ei tohi jätta järelvalveta. 4.31. Nõudepesumasina kasutamisel: • Masinaga võib pesta ainult terveid nõusid. • Kuuma vee või auru läbi tekkitavate põletushaavade vältimiseks ei tohi masinaga
2) Tugevamaitselisi vürtse ja maitseaineid pole soovitatav hoida kohvi läheduses. 3) Aromaatsem kohv saadakse, kui kohvioad on värskelt röstitud. 4) Kohvi jahvatatakse vahetult enne valmistamist. 5) Tavalise valmistusviisi juures on sobivam keskmine jahvatus. 6) Elektri-kohviveski tuleb pärast tarvitamist pintsli, pehme paberi või lapiga puhastada. Jahvatamisel eraldub kohviubadest kohviõli, mis seistes muutub kibedaks. 7) Kohvi keedunõu olgu alati puhas. Iga kord pärast tarvitamist tuleb see hoolikalt üle pesta. 8) Vesi peab olema värske. Parem on pehme vesi. 9) Kohvi ja vee vahekord, s.o. kohvi kangus oleneb valmistaja maitsest ja ajast, millal kohvi juuakse. Keskmiselt arvestatakse 1l vee kohta 50g, s. o. 5-6 spl. kohvi. 10) Kohvijahule valatakse peale kuum vesi(90-95 kraadi Celsiust),segatakse ja lastakse suletud nõus 5-8 min. tõmbuda.
pole keeduplaate vaid on klaasile märgitud keedualad keedualade mõõtmed on analoogsed malmplaatidega, suurusi on rohkem ja paljud muudetava suurusega Induktsioonkeeduala: kuumus tekitatakse poti põhjas Termokontrolliga keeduala: keetmine erinevatel temperatuuridel Mälufunktsiooniga keeduala: igal keedualal üks individuaalne programm programmeeritav 1-99 min ja 5 erinevat võimsusastet alati sama keeduprotsess (juhul kui on sama keedunõu) Pliidiplaatide puhastamine 1. Gaasipliit - eemalda restid ning puhasta email sobiva puhastusainega - puhasta malmrestid 2. Malm - puhasta malmplaadid traat- või mõne muu tugeva harjaga - puhasta emailpind sobiva puhastusainega (nõudepesuaine) - malmplaadi ümber olevaid roostevabast teraste rõngaste vahed puhasta hambatiku abil 3. Klaaskeraamika - vähese määrdumise korral pühi niiske lapiga
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
ning rasvainet 0.5 osa võrreldes jahuga. 1 kg keedutaigna valmistamiseks: Jahu 0.460 Või 0.230 Muna 0.790 küpsetuskadu on 40% Sool 0.006 Vesi ~ 0.440 Küpsetuskadu on ~ 40% Keedutaigna valmistamine: Keedunõusse pannakse vesi, sool ja või ning kuumutatakse keemiseni. Seejärel lisatakse kogu jahu, keedetakse ~ 5min. kuni segu pakseneb ning lööb keedunõu külgedelt lahti. Kui taigent on vähe keedetud, siis tooted ei kerki küpsemisel ja jäävad madalad. Saadud mass jahut. 60-70º- ni ning hakatakse järk - järgult lisama mune. Segatakse veel 10-15 minutit. Taigna vormimine : Kergelt! rasvainega määritud küpsetusplaadile pritsitakse läbi ümmarguse või sakilise tülli soovitud kujuga pooltooted. Et tooted küpsetamisel ei liituks tuleb jätta nende vahele rohkem vaba ruumi kuna keedutaigen paisub küpsemisel palju
Näiteks poolintensiivse kasvatmisega on võimalik ühelt m2-lt saada 210 vähki. Kulinaaria Jõevähk (eriti tema liha) on hinnatud kulinaariatoode. Vähkide keetmine Elusad vähikehad pestakse hästi läbi, vahetades vett korduvalt. Seejärel pannakse nende elusad kehad leevasse vette kuhu on eelnevalt lisatud soola, tilli ja veidi köömneid. Vesi peab katma vähkide kehad. Vähke keedetakse umbes 1/2 tundi ehk seni kuni vähi lakad lahtilöövad, peale mida tõstetakse keedunõu tulelt ning lastakse keedetud vähikehadel mõnda aega keeduleemes liguneda. Serveeritakse soojalt koos keeduleemega. Kasutatud kirjandus: M.Zilmer, U.Kokassaar ja T.Vihalemm, Normaalne söömine. AS BIT, 2004, lk 121 M.Zilmer, U.Kokassaar ja T.Vihalemm, Normaalne söömine. AS BIT, 2004, lk 121- 122 S.Vitsur, Atlandi kalu toiduks. Tallinn: Valgus, 1969, lk 52-53 L.Petti ja E.Pihu, Meie kalad meie laual. Tallinn: Valgus, 1993, lk 10 P.Hausman ja J.B.Hurley, Tervistav toit
hüdraatumiseks. Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb. Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb ning rõhu tõstmisel suureneb. Kristallhüdraatideks nimetatakse kristalseid aineid, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid (CaSO4 * 2H2O kaltsiumsulfaat-vesi (1/2) e. kips). Vees lahustunud kaltsium- ja magneesiumsoolad põhjustavad vee karedust (kaltsiumi- ning magneesiumsoolade sisalduvus vees). Kareda vee kuumutamisel või keetmisel tekib keedunõu põhja ning seintele kõva ja krobeline katlakivi kiht. Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustamatud karbonaadid CaCO3 ja MgCO3, mis ongi katlakivi põhikoostisained. Protsendiline kontsentratsioon näitab, mitu % lahustist on lahustunud aine, mitu g lahustist on lahustunud aine. Massiprotsent näitab, mitu massiosa lahustunud ainet on 100-s massiosas
Keedutaina põhitoorained on vesi, rasvaine, nisujahu ja kanamuna. Keedutainas erineb ka teistest taignatoodetest sest seda küpsetatakse kahes etapis. 1.etapp-taina valmistamine. Vett, rasva ja jahu, kuumtöödeldakse kõigepealt keedunõus. Vesi ja rasvaine pannakse keedunõusse ning kuumutatakse keemiseni. Seejärel võetakse nõu tulelt ja segatakse korra sisse sõelutud jahu, pannakse tagasi tulele ja kuumutatakse kogu aeg segades, kuni keedunõu küljed jäävad puhtaks.(60 kraadini) tainapõhjale lisatakse ükshaaval munad, iga kord hoolikalt segades. Munad muudavad keedutaina konsistentsi pritskotiga pritsitavaks. 2. Etapp toodete küpsetamine. Pärast taina valmistamist pritsitakse tooted pritskotiga pannile ja küpsetatakse ahjus. Keedutainast toodete küpsetamise käigus muudab ahju kuumus tainas oleva niiskuse auruks. Muna ja tainas olevad tärklised hakkavad kalgenduma,
¾ klaasi jahu 3 muna ¼ tl soola Keedutaina põhitoorained on vesi, rasvaine, nisujahu ja kanamuna. Keedutainas erineb ka teistest taignatoodetest sest seda küpsetatakse kahes etapis. 1.etapp-taina valmistamine. Vett, rasva ja jahu, kuumtöödeldakse kõigepealt keedunõus. Vesi ja rasvaine pannakse keedunõusse ning kuumutatakse keemiseni. Seejärel võetakse nõu tulelt ja segatakse korra sisse sõelutud jahu, pannakse tagasi tulele ja kuumutatakse kogu aeg segades, kuni keedunõu küljed jäävad puhtaks.(60 kraadini) tainapõhjale lisatakse ükshaaval munad, iga kord hoolikalt segades. Munad muudavad keedutaina konsistentsi pritskotiga pritsitavaks. 2. Etapp toodete küpsetamine. Pärast taina valmistamist pritsitakse tooted pritskotiga pannile ja küpsetatakse ahjus. Keedutainast toodete küpsetamise käigus muudab ahju kuumus tainas oleva niiskuse auruks. Muna ja tainas olevad tärklised
Kuumtöötlemise põhiviisid on keetmine ja praadimine. Kasutatakse ka abivõtteid ja kombineeritud kuumtöötlusvõtteid. Keetmine on toiduainete kuumtöötlemine kuuma vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru tingimustes. Tavaliselt keedetakse temperatuuril 95 - 97 º juures. Sel juhul öeldakse kulinaarias, et keedetakse tasasel tulel või keedetakse nõrgal kuumusel. Vedeliku temperatuur võib keetmise ajal olla ka kõrgem. Enamike toiduainete keetmise ajal peab keedunõu olema kaanega kaetud. Nii vähendatakse vee aurumist ja säästetakse energiat. Toiduainete keetmise ajad on erinevad. Toiduained pannakse keema nende pehmenemise järjekorras. Ei tohi keeta kauem, kui valmimiseks vajalik. „Ülekeetmine“ halvendab kvaliteeti. Mõnede toiduainete keetmisel nende kaal muutub. 1. Kaal väheneb, sest neist eraldub keetmisel vett. Öeldakse, et on kaalukadu. Sellisteks toiduaineteks on liha, kala, värsked seened jm 2
annaabi.ee 
