MUNAROAD (PLATS D'OEUFS) Sisukord Keedetud munaroad Praetud munatoidud Üleküpsetatud munaroad Keedetud munaroad Koorega keedetud munad 11,5 h enne keetmist võtta välja külmikust. Mikropragude esinemisel lisada vette soola või äädikat. Munad asetakse ettevaatlikult keeva vette, keedetakse vajalik aeg. v vedel muna> keedetakse 23min. Valge kergelt, rebu kalgendumata. Serveeritakse suupistena. v poolpehme muna> 35 min. Munavalge kalgendunud, rebu poolvedel. Serv suupistena. v kõva muna> 67 min. Munavalge kalgendunud, rebus kalgendamata täpike. Serv suupistena,
TOIDU NIMETUS Juustuga üleküpsetatud kanafilee riisi, besamellkastme ja keedetud köö 1. ports. väljatulek (ml/g) 100/100/75/50 valmist.portsj. arv x (tk) 2 kasumi % 73 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20%- ta ühiku TOIDUAINE ühik 1 bruto kao % 1 neto x bruto x neto hind
Järgnesid toorelt ja termiliselt töödeldud lihast väljaekstraheerunud valkude koguse võrdlemine, milleks teostasime järgnevad katsed: 1. Võtsime kaks katseklaasi. Ühte neist pipeteerisime 5 ml kuumutatud liha ekstrakti, teise 5 ml toore liha ekstrakti. Mõlemasse katseklaasi pipeteerisime lisaks 1 ml 20%- list sulfosalitsüülhappe lahust, loksutasime ja lasksime valkudel 10 minuti jooksul sadeneda. Keedetud liha ekstrakti puhul ei tekkinud sadet, keetmata liha puhul tekkis. 2. Võtsime kaks katseklaasi, millesse pipeteerisime 5 ml kumbagi ekstrakti ja kuumutasime keeval veevannil. Jälgisime sademe moodustumist ja selle kogust kummaski katseklaasis. Keedetud liha ekstrakt oli läbipaistev, sadet ei tekkinud. Keetmata liha ekstrakti puhul tekkis sade. 3. Viisime läbi mõlema ekstraktiga biureedi reaktsiooni. Selleks pipeteerisime
IDAEESTI JA SETOMAA IDAEESTI KÖÖK • Valmistati nii juuretiseleiba kui ka sepikut, saia ja karaskit • Putrudest oli kõige sagedamini laual kruubipuder ( kruubisupid) • Kartul oli toidulaua lahutamatu osa ( kartulipuder, kartulilkotletid) • Rohelised supid : oblika-, nõgese-, naadi-, rabarberi-, peedi- ja kapsalehtedest • Hapukapsasupp, hernesupp • Soolati seeni • Köögiviljadega keedetud sealiha – pühapäevatoit • Hakklihakaste, soolaliha • Söödi ohtralt kala ( silgud, räimed, siig, rääbis) • Munavõi IDAEESTI KÖÖK • Mustikasupp, pohlakeedis • Kuivatatud puuviljad – tehti magusasuppi • Magus vahukoor riivleivaga, kohupiimapudi rukkileivaga • Vorungipirukas Joogid: • Leivakali, kamajook, kasemahl, õlu, kohv SETO KÖÖK • Maitsestamine : sool, mooniseemned, sibul, mesi ( suhkur,
köögivilja maitse. Väga tähtis on välimus (tükelduskuju, mitte üle valminud) Serveerimine kohe peale valmistamist temperatuuril 65ºC iseseisva toiduna lisandiks liha- kala-, seene-, kohupiima-, muna- jne roogade juurde ühele sööjale iseseisvalt 200-300 g, selle juurde 50-100 kastet lisandiks 50-150 g Keedetud köögiviljatoidud Légumes (legüm´) Keema soolaga maitsestatud vette, kaanega suletud nõus pehmeks Külmutatud köögivili ei sulatata, keetmiseaeg lühem, kuna eelnevalt blanseeritud Konserveeritud köögivili kuumutatakse keeduvedelikus, kurnatud keeduvedelik kasutada suppide ja kastmete valmistamisel. Mitut liiki köögiviljade keetmine valmimise järjekorras, pikema valmimisajaga pannakse keema varem, teised hiljem, arvestusega, et nad korraga valmis saavad
KARTUL Külm- Kuum- Valmis- Neto Bruto töötle- töötle- toote Toiduaine nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g Toores puhastatud kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 Puhastatud, keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1. sept- 31. okt 137 25 103 3 100 1. nov- 31
Neto Bruto töötle- töötle- toote Toiduaine nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g 1 2 3 4 5 6 Kartul : toores puhastatud kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 puhastatud , keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1. sept- 31. okt 137 25 103 3 100 1. nov- 31. dets 147 30 103 3 100 1
Kohvi ja tee võib juua nii palju , kui tahad (mul õhtul, kui kõht on tühi, siis ma joon väga palju rohelist teed) 5. Liha võib süüa, aga mitte siga! 6. Puuviljad kõik võib süüa, ainult banaanid ja viinamari ei saa üldse! (aga vahest söö banaanid ka ;) ) 7. Üldse ei saa süüa leiba ja saia! 8. Kui vahest tahad midagi magusad, siis võib must shokolaadi süüa, aga parem enne lõunat 1. päev hommikusöök: müsli ja maitsmata jogurt (1 portsioon) (mina vahest söön putru, aga keedetud vees) lõuna: 200 gr. pruuni riisi + 1 keedetud peet + 1 värske kurk õhtusöök: 1 keefiri klaas ja värske salt 200gr. (proovi kõik õhtusöögid süüa enne 20.00 või 4 tundi enne magamist minekut) 2. päev sama, kui esimesel; 3. päev: hommikusöök: iga kord sama lõuna: keedetud juurviljad + 100gr. liha ( mina praadisin juurviljad , aga vee peal, mitte õlis) õhtusöök:1 keefiri klaas ja värske salt 200gr. 4. päev: hommikusöök: alati sama
Järelroad: kissellid lisandina 100-120 paksud kisselid iseseisvalt 150-250 kompotid, magusad supid 150-250 vormiroad, pudrud lisandiga 100-150 kreemid 100-120 jäätis, parfee lisandiga 80-150 toorvahud lisandiga 50-100 keedetud vahud lisandiga 100-150 puuviljad kastmega 100-150 Kondiitri- ja pagaritooted: pärmitaigna saiad 50 pärmitaignapirukad 60-80 magusad koogid 40-70 tordilõigud 70-100 Joogid: piim, keefir 200
Toitumis Päevik K210 30.09.2010 Martin Märtinson Esmaspäev: HOMMIKUSÖÖK 1. Leib, Tallinna peenleib 50 grammi 2. Või 10 grammi 3. Sink, suitsusink, sealiha 20 grammi 4. Mahl, aprikoosinektar 2 klaasi LÕUNASÖÖK 1. Kartul, kooreta keedetud 100 grammi 2. Piimakaste (piim 2,5%) 50 grammi 3. Snitsel, praetud õliga 100 grammi 4. Morss, siirupist 1 klaas 5. Porgandisalat 50 grammi ÕHTUSÖÖK 1. Pitsa: segahakkliha 300 grammi 2. Limonaad 500 grammi HILISÕHTUNE LISAPALA 1. Kohupiimakreem, R 2,5% 200 grammi 2. Õun 50 grammi Teisipäev: HOMMIKUSÖÖK - LÕUNASÖÖK 1. Kartul, kooreta keedetud 100 grammi 2
menüü Söögisaalis on iseteenindus ehk klient valib ise omale väljastus letist sobilikud komponendid vastavalt enda eelistustele. Iseteenindus käib mööda väljastusletti. Toidu saab asetada taldrikule, mis asetseb kandikul. Pakume hommikusöögiks nii magusaid, kui ka soolaseid toite. Loomulikult käib minu menüü juurde ka joogivalik. Toidud Kuum lett: Praetud munad (Ühelt poolt praetud ja mõlemalt poolt praetud) Keedetud munad (3 minuti munad ja 7 minuti munad) Ahjus küpsetatud viinerid Kuumad võileivad singi ja juustuga Ahjus küpsetatud peekon Kartulikroketid Mannapuder Neljavilja puder Külm lett: Maasika jogurt Banaani jogurt Keedusink Lastevorst Salaamivorst Eesti juust Margariin Apelsini keeks Purukook Joogid: Tee ( Must tee ja marjatee) Kohv Kakao Piim Vesi Lisandid: Leib Sai Sepik Müsli Maisihelbed Kookosepuru Sool Pipar
Väiksemad kalad lagunevad keetmisel ja sobivad rohkem hautamiseks ja praadimiseks.Kalu võib keeta tervelt, suuremate fileetükkidena, portsjontükkidena, kalarullidena. Suuremad kalad ja paksem filee pannakse keema soolaga maitsestatud külma või leigesse vette, väikesed kalad ja kalatükid kuuma vette. Otstarbekohane on kasutada spetsiaalset restiga kalakeedunõu; selle puudumisel asetatakse kalad keema puhta marliga, mille abil saab keedetud kala veest välja võtta, ilma et ta laguneks. Vesi peab kalu parajalt katma; lisatakse ka tükeldatud maitsevili, pipart, loorberilehti ja pisut äädikat või kurgimarinaadi. Viimased on eriti vajalikud tursa, säga, lutsu ja linaski keetmisel.Lõhe, forelli ja siia keetmisel lisatakse maitseaineid tagasihoidlikult, sest neil kaladel on niigi meeldiv maitse, mida vürtsid võivad rikkuda.Kalu keedetakse nõrgal tulel. Väikeste kalade ja kalatükkide keedu-
raamatus kokku? Teeme joonise. 1) Leiame, kui suur on 1% raamatu lehekülgede arvust. 40 : 20 = 2 1% on 2 lehekülge. 2) Raamatu lehekülgede arv kokku on 100%. Leiame arvu, millest 1% on 2. 100 · 2 = 200 Vastus. Selles raamatus on 200 lehekülge. Näide 2. Osa arvust on 12, osamäär on 0,5. Leiame selle arvu ehk terviku. 12 : 0,5 = 24 Vastus. Arv on 24. Näide 3. Liha kaotab keetmisel 35% oma kaalust. Kui palju peab olema toorest liha, et saada 2,6 kg keedetud liha? Keedetud liha on 2,6 kg, mis on osa toorest lihast. Meil on tarvis leida toore liha kogus, st leida tervik. Enne aga tuleb leida antud osale vastav protsent. Teeme joonise. 1) Mitu protsenti moodustab keedetud liha toorest lihast? 100% - 35% = 65% 2) Kui palju oli toorest liha? 65% lihast on 2,6 kg 2,6 : 0,65 = 4 (kg) Vastus. Selleks, et saada 2,6 kg keedetud liha, peab olema 4 kg toorliha.
Ainult 20min enne sööki. 4. Joo vett pool tundi enne sööki. Söömise ajal ära joo. 40min pärast sööki void uuesti juua. 5. Söö 4-5 korda päevas. 6. Viimane söögikord peaks olema 3 tundi enne magamaminekut. Pärast ainult vesi, roheline tee, madala rasvasisaldusega jogurt. 7. Tee ilma suhkruta, saab teha meega. Kohv ei sisalda lisaaineid (näiteks koor, piim, suhkur). Need on tühjad kalorid. 8. Ära söö kartulit rohkem kui 2x nädalas. Söö ainult keedetud või küpsetatud kujul. 9. Viinamarju ja banaani ära söö enne kui oled kaalust alla võtnud!!Ja kui sööd siis mitte rohkem kui 2 korda nädalas. 10.Ära paastu nädalas rohkem kui 2korda(näiteks esmaspäev ja reede) 11. Ära unusta sporti ,käi kasvõi kord päevas sörkimas. 12. Ideaalne aeg sportimiseks - 17,00-20,00 13. Söö kindlasti hommikusööki! 14. Need toidud sobivad hästi lõunaks-puljongid, salatid, keedetud mitterasvane liha, juurviljad, puuviljad. 17
lahtisegatult. Selleks lüüakse munad lahti ja segatakse vispliga kuni munarebud ja -valged segunevad ning klimpjas konsistents muutub valatavaks. Sageli tuleb munavalged lisada teistele toiduainetele vahustatult. Selleks eraldatakse munavalged munakollasest, lüües terava noaga munakoore sisse lõhed, poolitades munakoor ja lastes munavalge välja voolata. Kuidas keedetakse koorega mune? Koorega keedetud mune valmistatakse mitte sisetunde, vaid täpselt aja järgi. Neid keedetakse väikeste partiidena. 1-1,5 tundi enne keetmist võetakse munad külmikust välja , et nende koor kiire temperatuurimuutuse tõttu ei lõheneks. Mikropraegude esinemise korral munakoores pannakse keeduvette soola või äädikat. Muna asetatakse ettevaatlikult keeva vette ja keedetakse vajalik aeg. 1) Vedel muna keedetakse 2-3 min. 2) Poolvedel muna keedetakse 3-5 min.
Seleenimürgistused võivad tekkida piirkonnas, kus on suured seleeniühendite kogused keskkonnas kas tänu tööstusele või õnnetustele. Saastumata toitu süües ei ole võimalik tarbida organismile kahjulikus koguses seleeni. Parimateks seleeni allikateks on valgurikkad loomsed toiduained nagu liha ja munad ning kala, seened ja täisteratooted. Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase seleenisisaldusest. Seleeni päevane soovitus on 4050 µg, 50 µg seleeni sisaldub näiteks: * 25 g keedetud neerudes, * 70 g hautatud maksas, * 80 g keedetud vähis, * 95 g keedetud munakollastes, * 230 g seentes. Tsink Tsinki on vaja: · ligi 100 ensüümi aktiveerimiseks, · vereloome protsessis osalemiseks ja vere stabiilsuse tagamiseks, · organismi normaalseks kasvamiseks ja järglaste saamiseks, ka DNA sünteesimiseks, · immuunsüsteemi toetamiskes ja haavade paranemiseks, · B-kompleksi vitamiinide omastamise soodustamiseks, · luude moodustumiseks ja lihaste töö juhtimiseks,
17.-18 saj. vene toidud Väga palju kasutati tolleaegses vene köögis külmi suupisteid. Tuntuimaid külmad suupisted lihast olid suitsusink, keedetud või praetus kalkuniliha koos sidrunilõikude või soolakurgiga, praetud ulukiliha ploomidega, keedetud oina- või seapea mädarõikaga, lisaks rupskid, keel ja jalad. Külmade suupistetena pakuti ka hakitud keedumuna küüslaugu, hapukoore ja kaljaga; kuivatatud ja keedetud seeni mädarõikaga ning kalja ja praetud leivatükke; külma kalarooga kalja ja keedetud rohelisega - harilikult spinatiga – („botvinja“); hapukapsad õli, äädika ja pipraga; küpsetatud peeti õli ja pipraga; hernehautist ja kisselli, kaerajahu pohladega,
A-vitamiini saab loomsetest allikatest retinoolina, kõige enam on seda maksas ja kalamaksaõlis Organism on võimeline ka taimsetes toiduainetes leiduva β–karoteeni muutma organismis A-vitamiiniks. See tekib organismis karotenoididest - punastest-kollastest köögiviljadest, porgandist, paprikast ning ka spargelkapsast, rohelistest lehtköögiviljadest ja suvikõrvitsatest A-vitamiini allikad(I) Sisaldus 100 g kohta: kalamaksaõli veisemaks, keedetud või praetud Päevane annus seamaks, keedetud või praetud Meestele 900 mcg kanamaks, keedetud või praetud Naistele 700 mcg porgand, toores Üledoos 3000 mcg maguskartul ehk bataat või kõrvits, keedetud munad, keedetud Olulisus Tagab silmade, limaskestade ja maksa tervise Vajalik luukoe, hammaste ning kõhrede arenguks
1. Täitke tabel Munaroog Toorained Töövahendi Valmistamise Serveerimine ja d tehnoloogia lisandid Pošeeritud Muna, Pott, kulp, Valmistamiseks Kooreta muna äädikas, tass, keedetud kasutatakse värskeid vahukulp mune külmasid mune, vesi kasutatakse soojade kuumutatakse võileibade
keedusink 50 65 11 2,25 0 2,85 0 näkileib 20 71,2 2,08 0,46 14,4 9,2 14,9 sink 30 42 6,3 1,8 0 1,71 0 ahven 200 170 36,2 2,6 0 220 0 konservhernes 50 36,5 2,2 0,2 7,8 10 2,45 uba(kuiv. keedetud) 50 68,5 4,6 0,2 11,85 29,5 3,2 porgand 30 11,7 0,3 0,12 2,31 8,41 0,72 Riis keedetud 150 183 3,3 0,45 40,8 3,3 1,2 nisujahu 30 98,4 2,97 0,51 20,13 3,9 1,05 kalapuljong 40 1,72 0,12 0,08 0,12 1,6 0 mugulsibul 20 6,2 0,24 0,04 1,2 6,6 0,24
Toidugrupp Säilitamisaeg1 temperatuur 1. LIHATOOTED 1.1. Praetud, küpsetatud, grillitud liha 1.2. Praetud ja marineeritud liha (praetud sealiha marinaadis jt) 1.3. Keedetud liha 1.4. Praetud hakklihatooted 1.5. Praetud maks 1.6. Keedetud süda ja keel 1.7. Lihasült, liha tarrendis 1.8. Pasteet (liha ja maksapasteet) 3 1.9. Rulaad 1.10. Singirullid; kana taignas 1.11. Külmutatud lihafrikadellid, pelmeenid 1.12. Hakkliha, valmistatud tarbijale kohapeal üleandmiseks 1.13. Marineeritud pooltooted, pakendatud müügipakendisse 2
suured terved kalad ei saa jahutavas vees päris valmis. Vett võetakse 1kg kala kohta 3l. * Keetmine praeahjus- maitsestatakse kalad 1-2 tundi varem. Praeahjus keetes säilitab kala suurepäraselt oma maitse. * Keetmine aurukapis-maitsestatakse 1-2 tundi varem, valmimisaeg on 5-15 minutit. * Mikrolaineahjus- valmib kala omas mahlas. Kala maitsestatakase 1- 2 tundi varem ning tagasihoidlikumalt kui praeahjus. 9. Nimeta keedetud kalale sobivaid lisandeid * keedetud kartulid (tilli, peterselli-, maitsetaimeürdid jne) * kartulipuder ja -püree * keedetud ja hautatud köögiviljad(köögiviljapüreed) * makaronitooted * hollandi kastmed * heledal või valgel põhikastmel valmistatud kastmed * toorsalatid 10. Millised on kalade praadimise võimalused? * praadimine * frittimine * röstimine * küpsetamine 11. Nimeta praetud kalale sobivaid lisandeid * hollandi kastmed
100 g munakollastest, 120 g kuivatatud aprikoosidest, 120 g võist, 150 g porgandimahlast, 200 g paprikast. ALATARBIMINE • kanapimedus • kahvatu • kuiv nahk • kuivsilmsus ehk ksefoftalmia • vananenud väljanägemine ÜLETARBIMINE • maksakahjustused • kuiv nahk • juuste väljalangemine • loote kahjustused (teratogeenid) • pikaajalise üledoosi korral osteoporoos KUS SEDA LEIDUB • Loomsed: kalamaksaõli (30,0 mg); veisemaks, keedetud või praetud (7,74 mg); seamaks, keedetud või praetud (5,40 mg); kanamaks, keedetud või praetud (4,30 mg); või (0,68 mg); munad, keedetud (0,22 mg). • Taimsed: porgand, toores (0,84 mg); maguskartul ehk bataat (0,71 mg); kõrvits, keedetud (0,25 mg); MILLEKS ON VAJA A-VITAMIINI? • kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks • naha ja juuste tervise tagamiseks • limaskestade kaitseks infektsioonide eest • kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu
C. Katlakivi moodustumise uurimine Pipeteerisin kahte koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett ning kuumutasin vett keemiseni. Jahutasin kuumutatud vee ning määrasin tiitrimise abil ühes kolvis ÜK ja teises KK. Pipeteerisin kolme kolbi 100 mL uuritavat vett ning keetsin neis olevat vett ükshaaval 15 min. Jahutasin. Esimeses kolvis määrasin ÜK, teises KK ning kolmandas oleva vee filtreerisin neljandasse kolbi. Määrasin keedetud ja filtreeritud vee KK. D. Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg 2+ ioonide sisalduse määramine Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Pehmendatud vee jääküldkareduse määramiseks pipeteerisin 100 mL pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi. Lisasin 5 mL puhverlahust ja indikaatorit ET-00. Kuna lahus värvus juba indikaatori lisamisel siniseks, siis polnud vaja tiitrimist läbi viia. E. Sulfaatioonide kontsentratsiooni määramine
värviküllaseid, aromaatseid ja maitsvaid roogi valmistada. Eestlaste toidupärand Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kapsast. 16.--17. sajandil hakati kasvatama porgandit, sibulat, pastinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kurki. Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendati ja keedeti siis hapukapsasuppi või -putru. Herneid ja põldube, ka läätsi keedeti niisama, tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid söödi küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Teine levinum moodus kartulite söömiseks oli koorega keetmine. Peamine kartulikõrvane oli silk. Söödi nii magevee- kui merekalu, enim kasutati toiduks räime. Värsket kala said süüa enamasti
traditsiooniliselt liha, kartulite ja kapsaga, · kalatoidud on räimest ja heeringast · tangu- ja verivorstid · rukkileib Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi · vastlaputru · vastlakukleid · seapead ja -saba · lambaliha Tuhkapäev · Söödi odrakaraskit · odrajahukooke · pannkooke Madisepäev · küpsetati kooki · keedeti tanguputru Lihavõttepühad · keedeti ja värviti mune · söödi muna- ja piimatoite · kohupiimatoite, sõira · sülti · sinki ja marineeritud räime · urvaputru Karjalaskepäev
lisandid Linnup Kõikide Terved - 200-400 Küps. Nagu raad kodulin linnud, g suuri dude täidetult v praade liha täitmata Hakkliharoad Lisandid: Keedetud või praetud kartulid, püreed, pudrud; keedetud ja hautatud köögiviljad; sõmerad pudrud; keedetud makaronitooted; praetud seened; praeleemed; heledal või valgel põhikastmel valmistatud kastmed; kuumad võid; marineeritud salatid; toorsalatid; Pooltoode Hakkmass Kuju, suurus, Kuumtöötlus Lisandid mass Hakkbiifsteek Naturaalne Ümmargune, 1,5 praetakse Praetud
Saksamaa köök Traditsioonilised toidud Suhteliselt sarnane meie köögiga Põhijooneks kokkuhoidlikkus Eelroad- puljongid muna või klimpidega; võileivad juustu, kohupiima ja kalaga; toorsalatid; liha- ja kalasalatid majoneesiga Pearoad-jahuga paksendatud supid kruupide, leivakrutoonidega; vorstikesed, kotletid, snitslid, biifsteegid, keedetud/hautatud sealiha; hautatud/keedetud kala; keedetud juurviljad (kartul, hapu-,lill-, peakapsas, oad) Järelroad- puuviljasalatid/kompotid kastmete või siirupiga; kissellid, mannavahud, jäätised Kasutatakse ohtralt koort ja võid Maitsestamine Maitsestamine on tagasihoidlik Toit ei tohi olla teravamaitseline Sool, pipar, vanilliin Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul Söögikorrad Hommikusöök- mittelahustuv kohv, apelsinimahl, juust, jogurt,
Kooli nimi õpperühm Õpilase nimi MEREANNID Referaat Juhendaja: Asukoht 2010 2 SISUKORD 1.RANNAKARBID................................................................................................................... 4 1.1.Rannakarpide ostmine................................................................................................................... 4 1.2.Keedetud rannakarpide säilitamine.............................................................................................. 4 1.3.Rannakarpide valmistamine.......................................................................................................... 5 1.4.Rannakarpide serveerimine........................................................................................................... 5 2.KUNINGKRABI ..................................................................................
isegi meeles olla. Küünlapäev- (12. veebruar) küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust- külma selgroo murdumist. Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste püha. Joodi küünlapuna- kõrvetatud suhkruga punaseks värvitud viina. Söödi ära viimased jõulutoidud. Kõige olulistemaks toitudeks oli aga: hapukapsasupp seapeaga, hapukapsasupp põldubadega, ahjuliha, keedetud seakülg, searibi küpsetatud kartulipudruga, odratangupuder ning kruubipuder sealihaga. Ka see tähtpäev on jäänud ,,kaugeks" ning ei peeta kinni vana-aja traditsioonilistest söökidest. Vastlapäev- (liikuv püha, vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini) söömisega ei võidud vastlakommete järgi pimeda peale jääda. Enne õhtusööki mindi kindlasti sauna. Traditsiooniliseks vastlapäeva toiduks olid seajalad herne-, oa- või läätseleemega
Köögileksikon Piprad - viljad, mida kasutatakse vürtsina toidu maitsestamisel Must pipar keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Maitsestatakse kala-, liha-, köögiviljatoite, marinaade, suppe, kastmeid, pitsaseid Roheline pipar kuivatatud pooltoored seemned. Kasutatakse nagu musta pipart Valge pipar kuivatatud küpsed seemned. Maitsestatakse keedetud liha, kala, suppe, ühepajatoite, marinaade, heledaid kastmeid Rose' pipar pohla meenutava, hapra koorega, seest pruun ja aromaatse tuumaga. Maitsestab mahedalt. Maitsestatakse liha- ja kalatoite, magustoite, küpsetisi Safran vürts, mida saadakse safrankrookuse õiest. Värvilt kollakas ja kasutatakse saiataignate, lihatoitude ja riisi maitsestamisel ja värvainena Vanilliin vanilli kuprais esinev maitsetaim. Valmistatakse ka kunstlikult eugenoolist ja guajakoolist.
valmimiseni. 5. Kuidas keetetakse konsomeesi? Sool ja vürtsid lisatakse selgetesse pulj. 10-15min. Enne keetmise lõpetamist. Enam jaolt tehakse lihast või kalast. 6. Millega maitsestatakse konsomeesid? Pipar, piment, loorberileht, estragon, rosmariin, till, aed- haraputk jne. Lisatakse ka alkohoolseid jooke. 7. Milliseid lisandeid serveeritakse konsomeede sees? Omlete- ja munahüüberibasi, juustuklimbid, kuumutatud köögiviljad, liha- ja kalapallid, klimbid mereandidest, keedetud munad, makaronitooted, üleküpsetatu riis, frikadellid, pelmeenid, röstitud saiakuubikud. 8. Millised lisandeid serveeritakse konsomeede juurde? Küpsetisi, soojepirukaid, soojevõileibu, pannkooke, profitroole, juustukroketeid, omlette. 9. Kuidas keedetakse püreesuppe? Võetakse 60% supivedeliku ja 40% toiduaineid(köögivilju, seeni, juustu, tangaineid, mereande, kala, puuvilju) 10. Millega maitsestatakse püreesuppe? Ei kasutata teravaid maitseaineid. 11
toiteväärtus on suur: nad sisaldavad keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 0,5 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kalkuni-, pardi- ja hanemunade koostis on ligikaudu samasugune. Kuigi muna seedub ja omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. * Inimese organism omastab munavalkudest kuni 98 %. Mõnevõrra paremini omastab inimene toores, mitte pehmeks keedetud munas leiduvaid toitaineid, kuid see pole üldine seaduspärasus, vaid individuaalne omadus, mis oleneb mitmetest asjaoludest. Toore muna seedimisel eritab magu märksa vähem happeid kui keedetud muna seedimisel. Pehmeks keedetud või vahustatud muna viibib maos kuni 2 tundi. Vähese rasvaga praetud, kõvaks keedetud, samuti omletiks tehtud ja rikkalikus rasvas praetud munad viibivad maos tunduvalt kauem -- 3,5 tundi. * Vahustatud munavalge seedub paremini (86,1 %) kui vahustamata munavalge
vajadustega toiduportsjoni koostamisel ning õppida kasutama toitude õigeid nimetusi. 3 1 3 PÄEVA MENÜÜ 5 inimese grupp (naised) vanuses 25-30, puhkavad turismitalus. 1.1 LÜHIKE MENÜÜ 1.päev Hommik- neljavilja puder- 200g Või/ moos- 30g Puuvili (banaan)- 50g Kohv/ tee- 200g Lõuna- kapsasupp- 150g Ahjus küpsetatud kanafilee keedetud riisi ja karri kastmega- 130g/100g/70g Rabarberikook- 100g piim/keefir- 200g leib/ sai- 30g Õhtu- Pannkoogid hakklihatäidisega- 200g mahl/ piim- 200g 2.päev Hommik- omlett- 200g Võileib-50g Kurgi-tomati salat-100g tee/kohv - 200g Lõuna- aedviljapüreesupp- 150g Ahjus küpsetatud lõhe keedetud kartuli ja valgekastmega- 130g/ 100g/70g Salat- 50g Kohupiimakreem banaaniga- 100g
Ta on julge, iseseisev, võõraste suhtes reserveeritud. Vajab kindlasti koolitamist ja kutsikana sotsialiseerimist. Tal on hästi arenenud kaitse- ja valveinstinktid. Liikumisvajadus ei ole eriti suur. Chow chowd ei armasta vett. Teiste koerte suhtes võib esineda sallimatust. Toitumine Ajalooliselt on chow chow söönud riisi, soja, kala. Tänapäeval on paljudele soja mittesobiv, kuna võib tekitada allergiat. Kes tahab oma koera toita kodutoiduga, võib anda keedetud riisi, keedetud valge lihaga kala, keedetud muna. Piimatoodetest sobivad rasvavabad tooted- maitsestamata jogurt, keefir, kodujuust. On koeri, kellele sobib keedetud tatar, aga suuremas koguses (mitu päeva järjest sama toitu süües) võib see põhjustada kõhulahtisust. Samamoodi võib mõjuda keedetud hirss. Kaerahelbed võivad chow karva inetuks muuta. Aedvilju võib toidule lisada hautatuna ja püreestatuna. Sobivad on porgandid, kõrvits, kabatshokk
(vormi pandud õuntele pannakse peale lehttainas) ja porrupirukad. jookidest eelistavad prantslased puuviljamahlu ja mineraalvett. erakordselt populaarne on kohv. hommikul juuakse piimaga kohvi, lõuna- ja õhtusöögi aga lõpetavad musta kohviga. Kell 13.3014.00 antav eine (déjeuner) 1. Väikesed külmad eeltoidud (hors d´oeuvres) võileivakesed, salatid, marineeritud kala, täidetud aedvili vm. 2. Munatoit omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes. 3. Kalatoit väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vm. 4. Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega. 5. Aedviljatoit (légume) soojad herned, aedoad, lillkapsas, artisokk. 6. Salat (season) enamasti lehtsalat, mille liike kasvatatakse palju. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga. 7. Juust 8. Magustoit (entremets) tort, kook, puding, suflee või vorm. 9. Puuvili (dessert) kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott. 10
põhikastmele. 20. külmad kastmed- liigitatakse: külmad võikastmed e maitsevõid, õlikastmed, piimatoodetest kastmed, muud kastmed. 21. kartulilisandid- *pariisi kartul toorest kartulist kuulikesed 1,5cm läbimõõduga. Praetakse kuldseks. * Prantsuse kartul lõigatakse kangideks, uhutakse külma veega, praetakse 2 korda. * kartulilaastud 2mm paksused viilud ja praetakse. * kartulitikud toorest kartulist ribad ja praetakse fritüüris. 22. keedetud köögiviljaroad- püreed, pudrud, terriinid, timbalid, 23. hautatud KVroad- *küüslaugukartulid(brunoise kuubikuteks, praetakse rasvas, lisa, tükeldatud sibul. Pruunistunud kartulile lisatakse koor, maitsestatakse soola ja küüslauguga). *köögiviljaraguu(köögiviljad tükeldatakse mirepoix kuubikuteks v kangideks ja kuumutatakse valmimise järjekorras rasvas, lisa. Kuuma vett/puljong ja hautatakse. Peaaeu
Kihiline haugivorm * 600 g fileeritud haugi või muud kalafileed * 2 keedetud kartulit * 1 muna või 2 munavalget * 1.5 kuni 2 tl soola * valget või musta pipart * 2 dl 10% rõõska koort Vahele: * 150 kuni 200 g külmutatud või värsket spinatit * 8 kuni 12 tk päikesekuivatatud tomateid * 1 suur kimp värsket basiilikut või peterselli **Kõik ained peavad olema külmkapikülmad! * Loputa värske spinat ja blanseeri kiiresti vees. * Loputa kohe külma veega, et spinat edasi ei küpseks. * Suru kuivaks ja haki väiksemaks.
etalonlahuste läbipaistvusega. Katseandmed A. Tiitrimiseks kulunud HCl lahuse ruumalad 1) 12,25 ml 2) 12,15 ml 3) 12,15 ml Keskmine: 12,18 ml B. Tiitrimiseks kulunud triloon-B lahuse ruumalad 1) 8,95 ml 2) 9,05 ml 3) 9,00 ml Keskmine: 9,00 ml C. Keemiseni kuumutatud vesi 1) Tiitrimine HCl lahusega: 8,3 ml 2) Tiitrimine triloon-B lahusega: 5,55 ml Keedetud 15-20 minutit 1) Tiitrimine HCl lahusega: 2,6 ml 2) Tiitrimine triloon-B lahusega: 4,1 ml Keedetud 15-20 minutit ja filtreeritud 1) Tiitrimine HCl lahusega: 1,55 ml D. Vesi muutus puhverlahuse ning indikaatori lisamisel kohe siniseks, mistõttu tiitrimist ei tehtud. E. SO42- ligikaudne kontsentratsioon 10-4M Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs A. B. C. 1) 2) Keedetud 15-20 minutit
hapendamata. Söögikorrad • Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: • kell 13.30–14.00 antav eine (déjeuner) • kell 17.00–18.00 lõuna (diner). Millest koosneb eine • Väikesed külmad suupisted (hors d´oeuvres) – võileivakesed, salatid, marineeritud kala, täidetud aedvili vms, tavaliselt 3–4 liiki. Sageli antakse lauale igale inimesele eraldi asetatud toidurühmakesena. • Munatoit – omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes. • Kalatoit – väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vms. • Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega. • Aedviljatoit (légume) – soojad herned, aedoad, lillkapsas, artisokk. Võib olla üleküpsetatud (gratin). • Salat (season) – enamasti lehtsalat, mille liike kasvatatakse palju. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga. • Juust (inglise toidusedelis antakse see pärast magustoitu).
Kena keik – mitmes mõttes Saaremaal kasutatav Rihalne – rehealune väljend, kena võib tähendada nii head kui Piha – pähe (ei halvustavat suhtumist hakka piha, sidus Paargu – suveköök rätiku piha) Elupealne – pööning, katusealune, ülemine korrus Kahjatsema – Tuhlis – kartul kahetsust tundma Kupat tuhlid – koorega keedetud kartulid Mütu – mitu Nott – paks soust Soo oma- sinu oma Tuhlimoos – kartulisalat Moo oma- minu oma Leiges – kaalikas Kessiku- kolmapäev Nasv(a) – meremadalik, leetseljak (siit ka laupa- laupäev kohanimi Nasva) sahkamine- maa kündmine Lember – remmelgas (pajuliik) Palitu- jope
(06.01). toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapsaga. Kalatoidud ( räim , heeringas )tangu ja verivorsti, rukkileib , odrajahust leib Tõnisepäeval 17 ndal jaanuaril söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste , ubade või hernestega . Küünlapäeval 2. veebruaril keedeti seakülge kapsaste ja tangudega , joodi küünlapuna.. kõrvetatud suhkruga värvitud viina . Mõnel pool söödi ka tanguputru , või siis rasvasilmaga putru. Vastlapäeval söödi seajalgu ja keedetud ube.. või oasuppi ..vastlakukleid, vastlaputru.(tangupuder lihatükkidega ) söödi ka seapead ja seasaba.. lambaliha või veiseliha. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeaval söödi odrakaraskeid, odrajahukooke ja pannkooke. Madisepäeval 24. veebruaril küpsetati kooki ja keedeti tanguputru. Lihavõttepühade ajal keedeti ja värviti mune söödi muna ja piimatoite, kohupiimatoite ( sõira ),sülti, sinki ja marineeeriutd räime . Vasika ja kanalihaotite ( urvaputru)
2. Pipeteerida 100ml uuritavat vett kolme koonilisse kolbi ning keeta vett 15-20 minutit. Kolbides olev vesi jahutada. Ühes kolvis määrata ÜK, tesises KK ja kolmandast kolvist filtreerida vesi neljandasse ning määrata KK Tiitrimiseks kulunud 0,025M HCl Tiitrimiseks kulunud 0,025M triloon-B 3,3ml 7,4ml* *Tõenäoliselt on see tulemus väär, kuna pikalt keedetud vees peaks Ca2+ ja Mg2+ soolade osakaal palju vähema, mitte jääma praktiliselt samaks.On võimalik, et viimase kahe katse tulemused on kohad ära vahetanud, sest siis oleksid tulemid tõesemad. 15-20 minutit keedetud ja filtreeritud vesi Tiitrimiseks kulunud 0,025M HCl 2,8ml Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ - ioonide sisalduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi. Määrata pehmendatud veet
ainevahetusprotsessidest, s.o (vitamiinidega rikastatud), põhitoitainete (peamiselt * 75 g pärmis, suhkrud) lagundamisest ja * 215 g mandlites, kasutamisest, * 240 g juustus või nisuidudes, · silmade väsimise * 280 g müslis, vähendamiseks ja normaalse * 400 g keedetud munades, nägemise tagamiseks, * 750 g piimas. · terve naha, limaskestade, tervete küünte ja juuste tagamiseks, · antikehade moodustumiseks. Vitamiin B6 ·süsivesikute, rasvade ning 1,21,6 mg * 60 g keedetud jõevähis, valkude lõhustamiseks ja * 115 g hautatud maksas, kasutamiseks, * 120 g küüslaugus või
valmistamisest minuga jagama. Ta rääkis et tema proovis esimest korda koduõlut teha 20 aastat tagasi ning esimesed korrad asi ei õnnestunud, kuid ajapikku tuli vilumus ja rüübe muutus joodavamaks. Sain teada ka paar retsepti mille järgi ta koduõlut valmistab ja pidin talle ühtlasi lubama, et suvel kui aega rohkem on, proovin juba ise koduõlle valmis teha. Retseptid 1) Maltoosast valmistatud õlu: 2 purki (2 liitrit) maltoosat lahustada 10 liitris keedetud kuumas vees kus on eelnevalt lahustatud 0,7-1 kg suhkrut, lisada 25 g vähese suhkruga hõõrutud ja mõni tund seista lastud pärm. Käärivat virret lasta seista üks ööpäev lahtiselt riidega kaetud õllenõus, seejärel nõu sulgeda ja viia jahedasse keldrisse. Soovi korral võib õlut maitsestada melissi, piparmündi, koriandri või ingveriga. Maitseainetest on soovitav teha kange tee ja lisada see õllevirdele. 2)Meeõlu:
hakkpihve, praade ja hakkkotlette, lihapalle, frikadelle, grillvardaid, kebabe, kapsarulle, täidetud paprikaid, täidetud hakkliharulle jne. Lisaks saab hakklihast valmistada vormi, panni ja wokiroogasid, pajapraade, hakklihakastmeid, lihapirukaid, pitsasid jms. Hakkliha ja sellest tehtud tooteid kõige sagedamini kas praetakse, küpsetatakse või grillitakse. Hakklihast toodete valmistamiseks võib hakksegule lisada näiteks keedetud ja riivitud kartulit, riivsaia, piimas või mahlas leotatud saiapuru, sojavalku, tärklist, keedetud riisi, kohupiima, putrusid, juurvilju, peenestatud sibulat või porrut, tomatit, paprikat, seeni, juustu, puuvilju. Lisaks võib saadud segule juurde panna vett, koort, mahla või muna ning sõtkuda sellest sitke massi, millest on hõlpus valmistada hakkpihve, kotlette, palle vms. Hakkkotlettide või paneeritud hakkpallide ja pihvide
Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt. Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: kell 1314 antav eine ja kell 1718 lõuna. Eine ajal söödakse: · Väikeseid külmi eelroogi või suupisteid võileivakesed, salatid,täidetud aedvili vm.. Sageli antakse lauale igale inimesele eraldi asetatud toidurühmakesena. · Munatoite omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes. · Kalatoit väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vm. · Soe või külm lihatoit vastava kastmega. · Aedviljatoit soojad herned, aedoad, lillkapsas. · Salat enamasti lehtsalat. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga. · Juust · Magustoit tort, kook, puding või vorm. · Puuvili kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott. · Kohv Lõunasöögil on välja kujunend järgmine toidusedel:
· Maitsetamine o Sool,suhkur o Maitseürdid o Maitseroheline o Vürtsid · Maitsetsta ettevaatlikut · Toidu välimus · Serveermistemperatuur · Iseseisev toit 200-300g lisand prae juurde 50-150g Keetmine o Värsked kületatud konserveeritud o Järjesta tükeldatud köögiviljad keetmise aja järgi Keedetudköögiviljadtoidud o Keedetud kartul jt. o Köögiviljapudrud,püreed o Pudigud,terriinid,timbalid-vesivannil TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Hautatud köögiviljatoidud o Küüslaguraguu o Köögiviljaraguu o Kapsarullid o Ratastouille Praetud köögivil. · Toorelt või keedeltult · Praetud kartulid o Pariis · Köögiviljakotletid(pluss manna) · Kaalikad,kõrvitasad,tsukiinid · Tomatid
Krevetid pesta ja tupsutada rätikuga kuivaks. 100 g mugulsellerit 5. Sibul, küüslauk ja aedvili hautada 200 g kanaliha viile maapähkliõlis wok'is pidevalt segades 200 g kooritud krevette klaasjaks. 6. Puistada sisse liharibad ja krevetid ja praadida 4 sl maapähkliõli mõni minut. Kõige lõpuks segada juurde 200 g keedetud munanuudleid nuudlid. soola 7. Maitsestada tugevalt soola, pipra ja soovi värskelt peenestatud musta pipart korral sojakastmega. soovi korral sojakastet Muna foojung Vaja on : Valmistamine Maitsesta muna soola ja pipraga ning klopi soovi korral sisse 3tk muna
Eesti rahvustoidud Ülla Tamm Eesti köök Külmad söögid Soolatud räimed Sõir Sült Sült Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Sült on Eesti rahvustoit, kuigi sarnast tarretatud lihaleemest toitu valmistatakse ka mujal. Magustoidud Kaerakile Küpsetatud ahjuõunad Õllesupp Kama Kama Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu. Tavaliselt süüakse (juuakse) kama hapupiima, keefiri või jogurtiga. Toidud verest Verikäkid Veripann- koogid Verileib Verivorst Verivorst Traditsioonilist eesti verivorsti valmistatakse seaverest, odratangust, sealihast ja maitseainetest ning topitakse sea peensoolde. Muud toidud Magushapud värsked kapsad Hernetemp Jõuluroog Mulgikapsad Mulgikapsad Tuntud mulgimaine
annaabi.ee 
