M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
»
«Noh, asi on nii, Capet. Mul pole hea olla, pole hingerahu. See doktor ei lähe mul
meelest. Tahaksin teada, mis te kavatsete. Mul on üks mõte ja minu arvates hea mõte.»
«Mis mõte see on, hertsog?»
«Et on parem, kui me enne kella kolme hommikul siit sääred teeme ja mööda jõge
minema pistame sellega, mis meil käes. Seda enam, et see on nii kergesti saadud: on
meile tagasi antud, nii-öelda meile sülle visatud, kui me kavatsesitie selle tagasi
varastada. Mina olen selle poolt, et teeme lühikese lõpu ja kaome kui õlitatud välk.»
Seda kuuldes oli mul õige sant tunne. Paar tundi tagasi oleks olnud teine asi,-aga nüüd
mul oli sant. Olin pettunud ja tusane. Kuningas röhatas ja ütles:
«Mis! Ja kõik muu jääb maha müümata? Vehkat teha nagu lollid ja maha jätta
kaheksa või üheksa tuhande dollari eest varandust, mis aina ootab, et nad rahaks
tehtaks? Kõik hõlpsasti müüdav krempel!»