Akud
Nende akude asemel on kasutusel nikkel metallhüdriidakud (NiMH), kus elektroodidena
kasutatakse juba tuntud nikkelhüdroksiidi (+) ja niklit (-). Selliseid akusid iseloomustab
kordades kõrgem erimahtuvus ja väiksem sisetakistus. Näiteks AA-tüüpi akudes on: Fe-Ni
süsteemi mahtuvus ~ 400mAh, Ni-Cd süsteemi mahtuvus ~ 800mAh, Ni-MH süsteemi
mahtuvus ~ 2700mAh,
Leelisaku keskmine pinge on 1,25 volti uuematel (NiMH) akudel kuni 1,4 volti ja kasutegur
kuni 67 %.
Leelisakud said laiema kautuse alles 20. sajandi keskel materjalide maksumuse tõttu.
Nikkelkaadmiumaku (NiCad) omandas kasutamisküpsuse alles 1948. aastal. Keemia arenedes
töö jätkus ja praegu leidub palju erinevate elektrokeemiliste süsteemidega vooluallikaid.
Hõbetsinkaku (AgZn) leiutati 1941.aastal, hõbekaadmium (AgCd) 1957. aastal.
Pliiakudega võrreldes on leelisakud mõõtmetelt väiksemad, kohati vastupidavamad. Teatud
leelisakusid (AgZn) saab kasutada palju külmemas kliimas kui pliiakusid ning säilitada