NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL
notariaadialased seadused Eestis kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940. aastal.
Eestis rakendati aastatel 1918-1940 nn Ladina notariaadi mudelit: notarid oli riigiametnikud
kohtuministeeriumi võimkonnas, kuid riigikassast palka ei saanud ning vastutasid kogu oma
varaga. Kahju tekitamisest tuleneva nõude tagamiseks oli sisse seatud kautsjon, mille
maksmatajätmine võis kaasa tuua ametist tagandamise. Kautsjonisummad oli üsnagi kõrged
ning samas ei olnud notari vastutus piiratud kautsjonisummaga. Notareid loeti küll avalikku
teenistusse kuuluvateks riigiametnikeks, kuid nende soodustused ja sotsiaalsed garantiid olid
oluliselt piiratud (neil polnud õigust ametipensionile). Aastal 1933 loodi Eestis Notarite
Ühing, mis asutati vastavalt notarite kongressi otsusele ning oli vabatahtlik notarite ühendus.6
Eesti notariaadi areng peatus 1940. aastal, kui Nôukogude Liit annekteeris Eesti territooriumi.
Okupatsioon tõi endaga kaasa senise eranotariaadi süsteemi likvideerimise