Keemik Joseph Black
aurustumissoojuse (Loe: Latentne soojus) mõisted.1
2.1. J. Blacki elust
Joseph Blacki isa oli soti päritolu ning elas tegelikult Põhja-Iirimaal, ta töötas Bordeaux-is
veinikaupmehena.
Black õppis Glasgow'i- ja Edinburghi ülikoolis, kusjuures esimeses ülikoolis oli tema keemia
õpetajaks William Cullen.
Blacki keemiaalane uurimistöö sai alguse lubjavee põie- ja neerukividevastase toime
uurimisest. Tol ajal arvati, et nn kaustilised alkaalid (näiteks põletatud lubi- kaltsiumoksiid)
on nn mahedad alkaalid (näiteks kriit- kaltsiumkarbonaat), millega on ühinenud flogiston,
ning näiteks kaltsiumkarbonaadi kaustiseerimisel flogiston eraldub.
Võrreldes muundumisi lubjakivist põletatud lubjaks, edasi kustutatud lubjaks ning jälle tagasi
lubjakiviks magneesiumi ühendite vastavate reaktsioonidega, avastas Black süsihappegaasi.
Ta näitas aastal 1752, et naatriumkarbonaat, kaaliumkarbonaat, magneesiumkarbonaat ja
annaabi.ee 
