Mis on veeringe?
Ka pikaks ajaks jäässe, lumesse ja liustikesse talletunud vesi
on osa Maa veeringest. Suurem osa (umbes 90%) maakeral olevast jääst on Antarktikas
ning 10% Gröönimaa jääkilbis. Gröönimaa jääkilp on huvitav osa veeringest. Ta kasvas
nii suureks (umbes 2,5 miljonit kuupkilomeetrit) seetõttu, et lund sadas rohkem kui sulas.
Jääkilbi paksus on keskmiselt 1500 meetrit, võib aga küündida 4300 meetrini. Jää on nii
raske, et on selle all oleva maa kausikujuliseks lohuks vajutanud.
Jää ja liustikud tulevad ja lähevad
Maakera kliima üha muutub, kuigi mitte nii kiiresti, et inimesed seda märkaksid. On
olnud mitu sooja ajastut, nt umbes 100 miljonit aastat tagasi, mil elasid dinosaurused,
ning mitu külma ajastut, nt 20 000 aasta tagune viimane jääaeg. Viimasel jääajal oli suur
osa põhjapoolkerast kaetud jää ja liustikega. Liustike all oli peaaegu kogu Kanada,
suurem osa Põhja-Aasiast ja Euroopast ning osa Ameerika Ühendriikidest.