LANDSAT Ajalugu ja tulevik Juku Ajaloost Aastal 1965 esitles Ameerika Ühendriikide Geoloogilise uurimiskeskuse (USGS) direkror William Pecora oma ideed luua kaugseire satelliitide programm, mille abil koguda informatsiooni loodusvarade kohta meie planeedil. Pecora idee sai ajendatud sellest, et tol ajal ei olnud piisaval hulgal kaugseireandmeid maastike kohta. Tähelepanuväärne on asjaolu, et LANDSAT 1 ehitamisele kulus vaid 2 aastat LANDSAT 1 jõudmine orbiidile kuulutas uue ajastu algust Maa kaugseires kosmosest. LANDSAT ajajoon LANDSAT 1 MSS LANDSAT 7 ETM+ LANDSAT LDCM satelliit Landsat Data Continuity Mission Plaanide järgi peaks Landsat LDCM orbiidile jõudma 2013. aasta veebruaris Saadab andmeid 400 korda päevas (150 tükki rohkem kui Landsat 7) OLI
kasutatakse näiteks fotograafias. Aktiivsed andurid kiirgavad ise energiat, et objekte skaneerida. LIDAR on näide aktiivsest kaugseire meetodist, viimastel aastatel kasutatakse laserskannerit koos aerokaameratega, saades puistute kõrguse hinnangud kuni 10 cm täpsusega. (Peterson;Eerme;Lang;Nilson;Kuusk;Väljataga, 2008) Praeguseks kasutatakse 3 kaugseireandmeid sobitatuna teistest allikatest pärit andmetega, mis annab seetõttu ka täpsemad ja usaldusväärsemad andmed, vähem on ruumi eksimustele. Näiteks 1970-ndatel aastatel Filipiinide valitsus arvas riigi metsasust olevat 57%, kuid 1976. aastal läbiviidud kaugseire andmetel oli see ainult 38 protsenti (Myers 1988, McKendry; Eastman, 1991). Eestis on vabalt kättesaadav WMS teenusena (Web map service veebikaarti teenus) metsanduslike ortofotode kiht (vt. Joonis 1)
annaabi.ee 
