Raud, koobalt, nikkel
Kokkuvõte rauast, niklist ja koobaltist:
Need on d-ploki elemendid,mille väliselektronkihil on 4s elektroni. Nad on hõbevalged
rasksulavad raskmetallid ning tõmbuvad magneti külge.
Fe(II)soolad-rohelised
Fe(III)soolad-pruunid
Co(II)soolad-sinised, kristallhüdraadid roosad
Ni(II)soolad-rohelised
Raud on levimuselt 4. kohal, nikkel 23. kohal ja koobalt 32. kohal.
Raua tunti juba XI sajandil eKr. Koobalt avastati 1735. aastal ja nikkel 1751. aastal.
Rauda saadi Väike-Aasiast ja Musta mere kaugrannikult ja koobalti Aafrikast ja
Kanadast. Kõik elemendid paiknevad VIIIB rühmas.
Tüüpolekuna on ained tahked 25oC juures.
Kõik ained reageerivad hapnikuga, happetega, sooladega ja mittemetallidega.
Looduses esineb üle 500 rauamineraali, millest 300 on kasutusel, koobalti üle 30
koobaltimineraali ja niklit üle 50 niklimineraali.
Raua aatom on hemoglobiinimolekuli kesmes olev aatom. On oluline elutegevusel. Selle
omastamist soodustab C-vitamiin