Jupiter (referaat)
Atmosfääri alumistes kihtides kasvab rõhk nii suureks, et vesinik läheb vedelasse
olekusse ja katab kogu planeedi lõputu vedelast vesinikust ookeaniga. Ookeani
pinnast 20 000 km allpool saab rõhk nii sureks, et hakkab vesinikku aatomeid kokku
pressima. Vesinik muutub sulametalli sarnaseks, umbes nagu maine elavhõbe.
Saturni ehitus on Jupiteri omaga üsna sarnane. Mõlemaid nimetatakse gaashiiuks.
Samasugused on ka kaks järgmist kaugplaneeti Uraan ja Neptuun, nende koostis
on mõnevõrra erinev. Kõigil neljal planeedil on keskel ka väike kivine tuum.
PÕHILISED ANDMED
Läbimõõt ekvaatori kohalt 143 000 km
Keskmine kaugus Päikesest 778 miljonit km
Pöörlemisperiood 9 h 55 min
Ümber Päikese tiirlemise aeg 11,9 a
Kaaslasi 16+
ATMOSFÄÄR
annaabi.ee 
