Üks Tänapäeva muinasjutt
See oli kohutav! Ta oli läbinisti märg ja
must, meeleolust rääkimata!
Peagi kuuldus ta selja tagant mootorratta lähenev mürin ja mõne hetke pärast ilmusid nähtavale
kaks meest, mustad kostüümid seljas.
Alandusest sokeeritud Nathalie proovis varjuda puu taha, ent mootorratturid olid kiiremad. Nad
aeglustasid hoo, peatudes ehmunud tüdruku kõrval. Üks noormeestest kummardus ja ulatas
Nathaliele käe, sealjuures sõbralikult naeratades.
See polnud pilge-kaugaltki mitte! Pigem mõeldi seda kui lohutust, kuid Nathalie polnud
juhtunust toibunud, oodates ikka veel solvavaid või alandavaid pilke.
"Ära karda, ega ma sind hammusta, noor preili!" lausus nooruk silma tehes.
" Sa oled lägimärg," lisas teine, "Tule meiega! Sa ei ole ju kohalik, ega? Meie kah mitte!
Üheskoos ongi lõbusam! Me siin just mõtlesime, kuhu öömajale jääda. Hotelle ei paista siin
olevat, aga paar maja märkasime me küll."