Indikatsiooniökoloogia
territoriaalsus (nt pesitsemise puhul). Liikidevahelised suhted võivad olla kasulikud mõlemale
osalisele (sümbioos) või ainult ühele (näiteks kiskja ja saaklooma suhted, parasitism,
kommensalism). Inimtegevuse mõju käsitletakse ka omaette – antropogeensete teguritena.
Taimede keskkonnategurid ehk kasvukohategurid jaotatakse füsioloogiliselt otsetoimivaiks
(näiteks valgus, soojus, süsinikdioksiid, vesi ja toitesoolad) ja kaudseiks (kliima, pinnamood).
Mingi keskkonnategur võib organismi mõjutada erisuguse tugevuse ehk intensiivsusega;
tugevusest oleneb, kas mõju on organismi elutegevusele soodne või mitte. Keskkonnateguri
soodsaimat intensiivsust nimetatkse optimaalseks intensiivsuseks ehk optimumiks. Mida rohkem
erineb teguri toime tugevus optimumist (on sellest väiksem või suurem), seda enam pidurdub
organismi elutegevus. Piire, millest väljaspool organism ei saa eksisteerida, nimetatakse ülemiseks