|________________ | 12. ÜHE, KAHE, KOLME JA 1,5 AADRESSIGA ARVUTID. · ühe aadressiga arvutid käsukood näitab: * milline käsk kuulub täitmisele * kus operandid asuvad * kuhu salvestada resultaadid · kahe aadressiga arvutid · kolme aadressiga arvutid · 1,5 aadressiga arvuti Pikk aadress viitab mällu, lühike registrisse. 13. ADRESSEERIMISE VIISID. Operandide adresseerimiseks kasut. mitut viisi: otse- ja kaudadresseerimist, suht- ja indeksadresseerimist, vahetut adresseerimist, aga ka mitmesuguseid kombineeritud adresseerimisviise nagu kaudset indeksadresseerimist jne. Käsus sisalduva teabe põhjal leitakse vajalik mälupesa ning loetakse sealt soovitud operand. Protsessoril võib olla 10 ja enam erinevat adresseerimisviisi. · Otseadresseerimisel antakse käsuga ette operandi aadress, mille järgi leitakse mälust operand. · Kaud adresseerimisel leitakse kõigepealt mälust operandi aadress ning
segmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil. 7. Indekseerimisega aadressi baas R indeks + nihe -> kui palju peab operandide liikumiseks edasi liikuma. 8. Baseerimisega käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressi baas asub baasiregistris. 9. Baseerimise ja indekseerimisega nii indeks- ja baasregistrid. 10. Suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe. Operandide adresseerimiseks kasutatakse mitut viisi: otse-, suht- ning kaudadresseerimist jne. Käsus sisalduva teabe põhjal leitakse vajalik mälupesa ning loetakse sealt soovitud operand. Protsessoril võib olla 10 ja enam erinevat adresseerimisviisi. Otseadresseerimisel antakse käsuga ette operandi aadress, mille järgi leitakse mälust operand. Kaud adresseerimisel leitakse kõigepealt mälust operandi aadress ning seejärel teisest mälupesast operand. Suhtadresseerimisel antakse operandi aadress käsuloenduri (programmi jooksva aadressi) suhtes
salvestatud käsust. Siirdekäskudega sarnased on ka alamprogrammikäsud näiteks CALL ad, mille kohaselt pöördutakse käsus näidatud aadressi poole, kust algab mingi alamprogramm. Alamprogramm lõpeb käsuga RET (return), mis tähendab, et tuleb pöörduda tagasi endise aadressi poole, kus töö alamprogrammi siirdumisel katkes. 86 2.2.6. Adresseerimine Operandide adresseerimiseks kasutatakse mitut viisi: otse- ja kaudadresseerimist, suht- ja indeksadresseerimist, vahetut adresseerimist, aga ka mitmesuguseid kombineeritud adresseerimisviise nagu kaudset indeksadresseerimist jms. Adresseerimise viise selgitavad joonistel 2.14 ...2.18 toodud skeemid. Käsus sisalduva teabe põhjal leitakse vajalik mälupesa ning loetakse sealt soovitud operand. Protsessoril võib olla 10 ja enam erinevat adresseerimisviisi. Otseadresseerimisel antakse käsuga ette operandi aadress, mille järgi leitakse mälust operand.
annaabi.ee 
