Muinasaja tähtsus Eesti kultuuriloos
Pronksiajal olid inimestele asulad kindlustatud. Tööriistad valmistati
proksist, mis eeldas, et need oli tugevamad kui eelmised. Matuste
traditsioone muudeti, inimesi maeti kivikirstkalmetesse, nii laiba- kui
põletusmatused.
Rauaajal jätkusid mitmed pronksiaja traditsioonid. Tehti
korrapärasemad põllud, et oleks arusaadav, kelle põllu ala see on.
Arendati ühiskondlike suhteid. Tekkis tihedam kaubavahetus lõunaga,
mis tegi Eesti tuntumaks, siiani teatakse Eestit kui hea
kaubavahendajana. Vanem rauaeg oli rahulik ajajärk, keskmine
rauaaeg tõi endaga kaasa rahutu ajajärku. Tekkisid
kaheväljasüsteemid, hariti üks pool põlda ja teine pool puhkas ning
hiljem vahetai pooli. Tekkisid üle Eesti erinevad külad: subkülad,
hajakülad, ridakülad.
Muinasajal oli inimesele mõte hauatagusele elule väga tähtis. Nad
arvasid, et surma puhul lahkus hing kehast ning hing siirdus uude
kehasse. Viidi kalmule sööki ja jooki, mida viidakse siiani ning
annaabi.ee 
