Eesti rahvuslik ärkamiseaeg
talurahvaseadus, mis kaotas pärisorjuse.
❏ Seda seadust peetakse üheks tähtsamaks seaduseks Eestimaa ajaloos.
❏ Mujal Venemaal kehtis pärisorjus veel pool sajandit.
❏ Maa jäi endiselt mõisniku omaks ja talupoeg pidi seda rentima. Renditasu oli
ikkagi sama kõrge, kui varem.
❏ Sisuliselt muutusi talurahva elujärjes siiski ei olnud ja see tingis palju rahutusi.
Majanduselu 19.sajandil
❏ Et võistelda teiste piirkondadega kaubatootmises, pidid siinsed mõisnikud
võtma kasutusele kaasaegseid põlluharimisviise ja moodsaid riistu.
❏ Lisandusid uued põllukultuurid (lina ja kartul).
❏ Majapidamise suurendamiseks vajasid mõisnikud raha. Sp hakati teotöö
asemel küsima raharenti. Alustati ka talude müüki.
❏ Linnades arenes tööstus. Ehitati vabrikuid, kus tööd tehti juba masinate abil.
Heal järjel oli tekstiilitööstus (Sindi, Narva), Kundas tsemendivabrik, Tallinnas
annaabi.ee 
