TÄHELEPANEKUD ARVEPIDAMISE AJALOOST
Algusajaks
hinnatakse ajajärku 10 000 8000 aastat e.m.a Lähis-Idas. Arvepidamise
tekkimise eelduseks oli jõukuse suurenemine ja oskust välja tuua kogus.
Muistsete tempite preestrid loendasid olemasolevat vara ning tegid selle kohta
märkmeid. Algselt oli arvepidamine eelkõige faktide fikseerimine seega
staatiline. Seoses linnastumisega ja riikide tekkimisega tekkis vajadus statistilise
arvepidamise järgi.
2. Teadaolevalt on kasutatud koos esimeste kaubandusoperatsioonide toimumisega
arvepidamise vahenditeks mitmesuguseid ,,tehnilisi abivahendeid" puu- või
luukillud, sõrmed ja varbad, peruulased kasutasid nööride süsteemi, mida
nimetatakse kipuks ja millega sai arvutada päris suuri arve, hiinlased aga leiutati
kuulikestega arvelaua, mida kutsuti suan-pan.
3. Esimese kirjaliku numbrisüsteemi leiutasid 3000 aastat e.m.a sumerid. Sumerite
numbriteks olid erikujulised märgid, mida vajutati savitahvlitesse.