Maateadus alused
sept)
Eesti aluspõhjakivimeis on peamisteks lõhesuundadeks diagonaalselt NW-SE ja NE-SW /
See põhjustab ka Põhja-Eesti pankranniku sakilise piiri.
Ka maa kivimkest teeb läbi tõusu-mõõna liikumisi, mis põhjustab rebendite võrgustike teket.
Enamus on kerke- või langatusmurrangud.
Lüstriline murrang kaarja murrangupinnaga langatusmurrang. Võivad tekkida üksteisele järgnevatena, moodustades seeria.
Kui murrangu käigus nihkub üks kiht teisele peale, nimetatakse seda kattemurranguks e tektooniliseks katteks e pealenihkeks. Tekivad
intensiivse kokkusuruva pinge olemasolul.
Venituspingete väljas tekivad alangud ja ülangud, ning nende kompleksid pangasmäestikud.
Lüstriliste murrangute vahelt mandrilisel maakoorel võib maakoor katkeda ja riftide vahelt võib alguse saada ookeanilise maakoore tekke.
(Nt. Punane meri) Ookeani äärtes on hiljem näha lüstrilised murrangud, mis on seal ookeani tekkeaegadest.
Maavärinad.
annaabi.ee 
