M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
. . ja pealegi ilmaaegu!»
«See oli teine asi. Eemal jõe ääres, ja mitte ühtegi maja ligidal. Seda ei saada igatahes kunagi
teada, et me mitu korda katset oleme teinud, enne kui see meil õnnestub.»
«Ja mis on veel ohtlikumat kui päeva-ajal siia tulla? Igaüks kahtlustaks meid, kes meid
näeks.»
«Tean seda. Kuid pärast seda lolli tegu polnud ju ühtegi teist kohta käepärast. Tahan siit urkast
ära minna. Tahtsin juba eile, aga polnud mõtet katsudagi siit välja pääseda, niikaua kui need
neetud poisijõmpsikad seal ülal künkal, kust kõik näha oli, mängisid.»
«Need neetud poisijõmpsikad» võpatasid jälle selle märkuse mõjul ja mõtlesid, milline õnn
see oli,
et neile oli reedene päev meelde tulnud ja et nad olid otsustanud ühe päeva oodata. Nad
soovisid
südames, et nad oleksid oodanud terve aasta. Mehed kraamisid nüüd veidi toidupoolist välja
ja
einetasid. Pika ja mõtliku vaikuse järel ütles Indiaani Joe: