Reaktiivliikumine
2 küttesegu sissevool. 3 klappventiilid. 4 segukamber. 5 süüteküünal. 6 - põlemiskamber.
Segukambrisse voolav õhk ja sellesse pritsitav kütus segustatakse kütteseguks, mis põlemiskambris süüteküünla abil põlema
süüdataks. Põlemisel tekkinud gaas tungib läbi põlemiskambri ava välja, tekitades tõukejõu, mis raketi liikuma paneb.
Idee ja arendus
Idee autoriks oli Frank Whittle, kel läks 9 aastat, et jõuda ideest esimese
õnnestunud katsetuseni 1937. aastal.
Arendusse tõi pöörde firma Power Jets, kellelt Suurbritannia valitsus palus luba
reaktiivmootor tootmisesse panna.
1941. aastal valmis esimene reaktiivmootoriga W1 lennuk.
Kasutusalad
Sõjatehnikas on reaktiivmootor toonud juurde palju võimalusi, näiteks kohapealt
tõusu. Väga suurel enamusel sõjalennukeist on reaktiivmootor.
Tsiviillennunduses seda enam väga suure mürataseme tõttu ei kastutata.
Raketindus